KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.08.2023, Tallinn Väärteoasja number 4-23-2413 (2302,23,007023) Kohtunik Lea Pähkel Kohtuistungi sekretär Liisa Õim

) § 227 lg 2 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) Tiit Maipuu, isikukood: 36906210221; kodakondsus: Eesti; elukoht: xxx; xxx; e-post: xxx Kohtuväline menetleja Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond (registrikood: 70008747; Pärnu mnt 139, Tallinn, Harju maakond; e-post: pohja@politsei.ee) Kohtuistungi toimumise aeg 10.08.2023 Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: Tiit Maipuu kohtuvälise menetleja esindaja: Mehis Kasonen Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2, §-dest 133-134, § 135 lg 2-st kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna 27.06.2023 otsus väärteoasjas nr 2302,23,007023, millega Tiit Maipuule määrati

§ 227lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks.

2. Teha uus otsus, millega tunnistada Tiit Maipuu süüdi

§ 227lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks.

3.

§ 127

alusel on Tiit Maipuu kohustatud viie tööpäeva jooksul antud otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

1. Tiit Maipuu kaebus jätta rahuldamata.
2. Kohtuotsus edastada kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale e-toimiku kaudu. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis hiljemalt 26.09.
3. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju 27.06.2023 otsusega väärteoasjas nr 2302,23,007023 karistati Tiit Maipuud

§ 227järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.

Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis Tiit Maipuu 03.06.2023 kella 16:44 ajal Harju maakonnas, Suur-Sõjamäe tänaval mootorsõidukit kiirusega 74km/h+-3km/h, kus lubatud suurim kiirus oli teelõigul 50km/h. Tiit Maipuu ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21km/h.

1. Tiit Maipuu esitas Harju Maakohtule 19.07.2023 kaebuse, milles palub mõistetud karistus tühistada ning asendada see rahatrahviga. Kaebaja on peale rikkumist püüdnud hoiduda liikluseeskirjade rikkumisest. Käesoleval juhul toimus sõidukiiruse ületamine tähelepanematusest, sõiduolud ja nähtavus oli hea. Ka eelnevate rikkumiste puhul on tahtlus puudunud, teod on toime pannud ettevaatamatusest. Kuna hetkel on töötu ja rahaline olukord on kitsavõitu, siis rahalise karistuse määramine oleks kohane karistus pidades silmas sealjuures ka karistuse eripreventiivseid eesmärke. Juhtimisõigust vajab oma isa tõttu, kellel on raske liikumispuue ja kes vajab pidevalt transporti arstide vastuvõtule, kauplusesse, teenindusasutustesse jms. paikadesse. Samuti on vajalik sõidutada oma elukaaslast, kellel on osaline töövõime.
2. 10.08.2023 kohtuistungil märkis kaebuse esitaja, et ületas kiirust ettevaatamatusest. Vahemaad ning kiiruse ületamise aega vaadates oli kogu distants 1 kilomeeter. Kiiruse ületamist mõõdeti alates 53 meetrist, kus auto kiiruseks oli saavutatud 73km/h. Kiiruse ületamine toimus tegelikult ainult 2 sekundit, mis nähtub ka salvestisest. Palus asendada juhtimisõiguse äravõtmine rahatrahviga, kuna juhtimisõigus on talle väga vajalik.
3. Kohtuvälise menetleja esindaja Tiit Maipuuga ei nõustunud ning märkis, et juhtimisõigust ei tohi ära võtta isikult, kellel on tuvastatud liikumispuue. Tiit Maipuul seda aga tuvastatud ei ole. Kaebuse esitaja aitab küll oma liikumispuudega isa, kuid tema isal on juhtimisõigus olemas. Asjas omab tähtsust asjaolu, et Tiit Maipuud on varasemalt kahel korral samalaadse teo eest juba karistatud ning ka eelnevate rikkumiste puhul ei ole olnud tegemist olukordadega, kus kiiruse ületamised oleksid olnud väheses määras. Väärteoasjas lõpunumbriga 7399 (21.07.2022) on kaebuse esitaja ületanud mootorsõidukiga kiirust mitte vähem kui 27 km/h ning väärteoasjas lõpunumbriga 3439 (09.09.2022) on ületanud mootorsõidukiga sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Karistuse osas märkis kohtuväline menetleja karistamise aluseks võetakse sanktsiooni keskmine. Seekordne kiiruse ületamine jäi sanktsiooni vahemikku 21-40 km/h alammäära. Kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Arvestades asjas esinevat kahetsust ning eelnevate rahatrahvide suurust, siis ei ole õiglane kohaldada rahatrahvi, mis jääks sanktsiooni maksimum ulatusse. Kuna karistused ei saa ajas muutuda kergemaks, siis ei saa kohaldada madalamat ega sama suurt rahatrahvi kui seda kohaldati eelnevatel kordadel. Kohtuvälisel menetlejal on veendumus, et juhtimisõiguse piiramine võib isikut mõjutada järgnevatel kordadel olema hoolsam, kuid samas arvestades isiku elukohta, on võimalik vastu tulla ning taotleda karistuse muutmist ning võtta ära juhtimisõigus 1 kuuks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.
5. Kohus on VTMS § 87 tulenevalt rangelt seotud väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega. Viimase all mõistetakse faktiliste asjaolude, s.o tegelikkuses aset leidnud sündmuse kirjeldamist, mis on protokollis kajastatud menetleja väidetena.
6. Tiit Maipuule heidetakse ette asulasisesel teel kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse 50 km/h ületamist.

§ 227

lg 2 näeb ette vastutust mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis.

§ 15

lg 1 p 2 järgi on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

1. Käesoleval juhul puudub vaidlus faktiliste asjaolude üle, so kaebaja ei ole vaidlustanud mõõtetulemust ja/või kiirusmõõteseadme töökorras olekut. Seega ei ole maakohtul kohustust uurida asjassepuutuvaid dokumente olukorras, kus kaebaja või tema kaitsja ei vaidlusta kiirusmõõtevahendi näidu õigsust või mõõtevahendi kasutamise õiguspärasust (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-17-12, 3-1-1-48-13).
2. Kohtu hinnangul on väärteoprotokolli teokirjelduses esitatud faktilised asjaolud tõendatud kohtule esitatud ja istungil uuritud tõenditega.
3. Kohtus vaadati videosalvestust, millelt on näha, kuidas 03.06.2023 kella 16.44.48 ajal mõõdetakse kiirust kiiruskaameraga LaserCam 4 ning kaebaja sõiduki kiiruseks mõõdetakse 74 km/h.
4. Laserkaamera salvestise andmetest nähtub, et 03.06.2023 kella 16.44 ajal mõõtis politseiametnik Argo Kalda Suur-Sõjamäel mootorsõiduki Toyota r/n XXXXXX kiiruseks kiirusemõõturiga LaserCam 4 (seade number LE0273) 74 km/h, alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h.
5. Taatlustunnistuse kohaselt oli kiirusemõõtur LaserCam 4, numbriga LE0273 taadeldud 15.03.2023 ning selle lõppkuupäev on 31.03.
7. Asja materjalide juures oleva Politsei-ja Piirivalveameti tunnistusega on tõendatud, et kiirust mõõtnud ametnik on läbinud mh. kiirusemõõturi LaserCam 4 koolituse.
8. Käesoleval juhul on kaebaja eiranud liiklusmärki, millega on kehtestatud asulasisesel teel lubatud suurimaks sõidukiiruseks mitte vähem kui 50 km/h. Kaebaja ületas märkimisväärselt lubatud sõidukiirust ning lõi oma teoga abstraktse ohu liiklusturvalisusele. Kiirusepiirangud on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks, lähtudes normaaloludes ohutust sõidukiirusest. Teedel lubatud sõidukiiruse kehtestamisel on silmas peetud tee seisukorda, sõiduki peatamise keskmist peatumisteekonda jms tegureid. Kohus märgib täiendavalt, et videosalvestiselt nähtuvalt on tegemist pika ja sirge lõiguga. Kohus nendib, et pikad, sirged teelõigud soodustavad lubatud kiiruse ületamist ning seega on mõistlik eeldada, et 50 km/h piirangu kehtestamine antud teelõigul on vältimatult seotud kergliiklejatele ohutuse tagamisega.
9. Väärteoasjas on leidnud tõendamist, et Tiit Maipuu pani toime

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtu hinnangul pani Tiit Maiupuu teo toime otsese tahtlusega. Kar

S § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

1. Tiit Maipuu on nii kohtule esitatud kaebuses kui ka kohtus tunnistanud teo toimepanemist. Laserkaamera salvestuse andmetest nähtub, et salvestuse algushetkel oli auto ja kaamera vahemaa 503,2 m. Kaebaja poolt juhitava auto kiirus oli sel hetkel 73 km/h ning sekundi pärast tõusis 74 km/h. Alles siis kui auto ja kaamera vahemaa vähenes 147 meetrini, saavutas sõiduauto Toyota Hilux r/n XXXXXX lubatud sõidukiiruse.
2. Arvestades asjaolu, et tegemist oli pika sirge teega ning Tiit Maipuu ületas 350 meetri jooksul kiirust mitte vähem kui 21 km/h, s.o lubatud sõidukiirusest oluliselt suuremas määras, siis pidi kiiruse ületamine olema, arvestades teekonna pikkust, Tiit Maipuu poolt tajutav.
3. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole toimepandud väärteos tuvastatud. Tiit Maipuu on süüvõimeline ning KarS
4. ptk
5. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS 19.

§ 227

lg 2 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

1. Kaebaja taotlust – määrata talle karistuseks rahatrahv– kohus põhjendatuks ei pea.
2. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut.
3. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja 03.06.2023 toimepandud väärteo eest Tiit Maipuule karistust määrates lähtunud põhjendatult eeldusest, et rahatrahv ei ole piisavalt mõjus meede. Karistusregistri õiendist nähtub, et Tiit Maipuul on kaks kehtivat väärteokaristust samalaadse rikkumise eest. Mõlema rikkumise korral on kaebaja ületanud lubatud suurimat sõidukiirust 21-40 km/h. Mõlemal korral määratud karistused s.o. rahatrahvid kaebajale aga ilmselgelt mõju ei ole avaldanud. Eelnevad rikkumised on toimepandud 21.07.2022 ja 09.09.
4. Seega on Tiit Maipuu vähem kui aasta jooksul toimepannud kolm samalaadset liiklussüütegu, mis viitab liikluskäitumise kultuuritusele.
5. Kohtu hinnangul välistab rahatrahvi kui kergema karistusliigi ka kaebaja süü suurus. Kaebaja ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem, kui 21 km/h, mõõtetulemus on liiklusseaduse teise lõike teokoosseisus. Mõõtetulemus jääb küll alammäära lähedale, kuid kaebaja pani rikkumise toime asulasisesel teel, kus liiklustihedus on suurem. Kaebuses ja kohtuistungil avaldatud Tiit Maipuu argumendid viitavad kohtu hinnangul üheselt sellele, et kaebaja ei saa aru, miks kiirusepiirang ja sellest kinni pidamine on vajalik ning miks on lubatud sõidukiiruse ületamine ohtlik. Kaebaja tunnistab küll kiiruse ületamise fakti, kuid õigustab seda sellega, et see ei kestnud kaua. Kaebaja poolt avaldatut silmas pidades tuleb kohtu arvates Tiit Maipuu puhul teha negatiivne tulevikuprognoos selles, et ta võib edaspidi toime panna sarnaseid süütegusid. Eelnevalt on kaebajale määratud samasuguste rikkumiste eest rahatrahvid keskmises määras. Kohus leiab, et kolmandat korda trahvi määramine sh maksimum määras ei ole põhjendatud. Trahv kui karistuse liik, ei ole Tiit Maipuu liikluskäitumist mõjutanud, seega kohus loeb selle ammendunuks. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine kui karistuse liik, suurendab kaebaja vastutusetunnet, aitab saavutada tema õiguskuulekat käitumist ja tagab liiklusturvalisuse.
6. Kohus peab vajalikuks märkida, et lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi. Seega on lubatud sõidukiiruse ületamise puhul on tegemist olulise õigusrikkumiste liigiga, kuna sellega seatakse ohtu kaalukad õigushüved. Sellistele rikkumistele peab riik reageerima rangelt. Liiklusnõudeid korduvalt rikkunud isikute jätkuvalt leebe karistusõiguslik kohtlemine ei aita liiklusolukorra paranemisele kaasa (RKKKo 3-1-1-6-
7. p 18).
8. Kaebuse esitaja palub juhtimisõiguse äravõtmise asendada rahatrahviga seoses isal oleva liikumispuude ning naise osalise töövõime tõttu. Kohus märgib, et KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-1-1-26-10, p 7.3). Antud juhul ei kasuta isik mootorsõidukit enda liikumispuude tõttu ning seega KarS § 50 lg-st tulenevalt juhtimisõiguse äravõtmiseks välistavat asjaolu ei esine. Kahtlemata on positiivne, et kaebaja aitab oma isa ja elukaaslast seoses nende tervisest tuleneva seisundiga, kuid nimetatud asjaolu ei taga juhtimisõiguse alles jätmist.
9. Kohtus arvestab põhikaristuse mõistmisel, et Tiit Maipuu on enda süüd tunnistanud ja avaldanud kahetsust. Talle ei ole varasemalt samalaadset karistust kohaldatud. Seega on kohane mõista talle karistus miinimummääras ning võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks kuuks. Kohtu hinnangul on määratav karistus proportsionaalne arvestades toimepandud väärtegu, toimepanija isikut ja karistust kergendavaid asjaolusid. Kohus kaalus põhikaristuse mõistmisel üldpreventiivsed (õiguskorra, s.o. kaasliiklejate kaitsmine) ja eripreventiivsed (isiku mõjutamine edasiselt analoogsete rikkumiste toimepanemisest hoiduma) eesmärke.
10. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna 27.06.2023 otsuse väärteoasjas nr 2302,23,007023, millega Tiit Maipuule määrati

§ 227lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks.

Teha uus otsus, millega tunnistada Tiit Maipuu süüdi

§ 227

lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks.

§ 127

alusel on Tiit Maipuu kohustatud viie tööpäeva jooksul antud otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pähkel kohtunik