MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 8. november 2023. a, Tallinn Haldusasja number 3-23-2507 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipida

§ 24

ei välista korduva rahvusvahelise taotluse esitamist ajal, kui varasema taotluse osas on pooleli kohtumenetlus. /…/ Praegu on isiku korduv taotlus jäetud menetlemata ja tema taotluse osas puudub seni otsus kas uuendada tema rahvusvahelise kaitse menetlus või jätta taotlus läbi vaatamata (p 13). - Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisel ning kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa taotlemisel tuleb tugineda

§-dele 361 ja 362 (p 14). Eeltoodust tuleneb, et puudutatud isiku kinnipidamise taotlust on võimalik lahendada üksnes

normide alusel. 4. Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja samas seaduses nimetatud alustel ja põhimõtete järgi kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks (

§ 362lg 2). Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud 2

§ 361lg 1).

Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (

§ 361lg 2 p 4).

Põgenemisohuks on VSS § 68 kohaselt: - välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6); - välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist (p 9). 5. Kohus leiab, et asjas esineb vajadus selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavaid asjaolusid. Nagu ringkonnakohus suunas, ei olnud õige jätta isiku 21.09.2023 taotlus menetlemata ning PPA-l tuleb otsustada menetluse uuendamine või jätta taotlus läbi vaatamata (

§ 24). Sealjuures ei välista haldusmenetlust ka pooleli olev kohtumenetlus.

Kohtule ei nähtu, et PPA tohiks siiski jätta uuesti isiku taotluse tähelepanuta või menetlemata. Isik tõi ise istungil välja uue asjaoluna Ukraina ametivõimude poole pöördumise. Varasemast haldusmenetlusest nähtub isiku seisukoht, et vajab rahvusvahelist kaitset, kuna avastas, et tema pangakonto on blokeeritud (dtl 28 ja 70). Nimetatud asjaolud vajavad uurimist ja isiku enda kaasabi vähemalt osas, et selgitada välja, kas menetlus tuleb uuendada või taotlus jätta läbi vaatamata. Vajadus uurida uusi asjaolusid tuleneb otseselt faktist, et isik esitas uue taotluse, mitte PPA tegevusest. 6. Puudutatud isiku põgenemisohtu ilmestavad tema varasem käitumine ja hoiakud. Kohus nõustub Tallinna Halduskohtu 23.09.2023 määruses tooduga: Isikule oli väljastatud Eesti Vabariigi C-liiki viisa. Viisataotlusel oli märgitud, et ta soovib külastada Eestit turismi eesmärgil. Isik saabus Venemaalt Eestisse ja suundus Rootsi, kus esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. Menetluse käigus kogutud andmetest nähtub, et isikul on olnud pikka aega soov pääseda Schengeni alale. Seega viitab PPA õigesti, et isik on viisataotluses esitanud ebaõigeid andmeid Eestisse saabumise eesmärgi kohta. PPA on põhjendatult leidnud, et isiku varasem käitumine viitab varjupaigasüsteemi kuritarvitamisele. Isik on korduvalt taotlenud rahvusvahelist kaitset erinevates Schengeni liikmesriikides ja teda on korduvalt saadetud tagasi Venemaale. Pärast rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamist lahkus isik Eestist väljasaatmise vältimiseks, taotledes väljasaatmise vältimiseks hiljem rahvusvahelist kaitset Leedus ja Norras. Pärast seda, kui Tallinna Halduskohtu 21.04.2023 otsusega jäeti isiku kaebus PPA rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse peale rahuldamata, lahkus X Eestist, olles samas teadlik, et see on keelatud. Isik peab olema PPA-le kättesaadav kuni võimaliku väljasaatmise lõpuni. Tallinna Halduskohus leidis 21.04.2023 kohtuotsuse nr 3-23-60 (jõustumata, apellatsioonimenetluses) p-s 12, et puudutatud isik on varjupaigasüsteemi süstemaatiline kuritarvitaja. Isikul on olnud pikka aega soov pääseda Euroopa Liitu, kas siis legaalselt (viisaga) või illegaalselt ning siin elada. Isik on korduvalt ja edutult taotlenud Euroopa Liidu riikides varjupaika ning esitlenud ennast taotlemisel mh valenime, vale sünniaja ja vale kodakondsusega. Isiku käitumises nähtub süstemaatiline soovimatus leppida keelduva varjupaigaotsusega (vt keelduvate otsuste loetelu dtl 32-34). Sealjuures Leedust, kus ta esitas varjupaigataotluse käesoleval suvel, lahkus ta niipea, kui sai teada, et ta võidakse Eestisse tagasi saata (dtl 70). Isiku võimalikud konfliktid majutuskeskuses ei õigusta ega selgita isiku käitumist. Isikul on õigus majutuskeskuse teenustele kuni lõpliku otsuse jõustumiseni (

§ 32lg 11), mistõttu ei pea kohus isiku vastupidiseid väiteid, et ta pidi igal juhul lahkuma, usutavaks. Asjaolu, et varjupaiga taot3

§ 36

) või tema õigus töötada võib olla lõppenud, ei õigusta majutuskeskusest ega Eestist lahkumist, eriti arvestades

§ 32lg-s 1 loetletud ja isikule tagatud teenuseid.

Istungil kinnitas isik, et tal on vajadusel rahaline tugi olemas (istungil 00:45:53). Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse ülesannete täitmise tagab Sotsiaalkindlustusamet (

§ 32lg 2), mistõttu tuleb ka probleemide korral pöörduda SKA poole.

Vajadusel saab isik pöörduda oma riigi õigusabi korras määratud esindaja poole, et saada selgitusi, millised õigused tal on ning kuidas neid kaitsta. Nõustamisviise on isikule viimati tutvustatud 21.09.2023 (dtl 54) ning neid on isikule tutvustatud ka juba 14.06.2022 (HA 3-23-60 dtl 185).

1. Isik lahkus majutuskeskusest ega olnud eelnevalt saanud PPA-lt luba mujal elamiseks. Ka Leedust lahkus isik (olles rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses) enne oma taotluse lahendamist või lahendamiseks üleandmist. Nii esineb isiku põgenemisohu kohta kaks seaduses nimetatud alust, mille hindamise faktilised asjaolud olulises osas kattuvad. Isiku varasem käitumismuster ei võimalda teha järeldust, et isik seekord talle antud suuniseid täidab. Pigem mistahes konflikti või ebameeldivuse korral asub isik end varjates (ilma reisidokumendita) teele järgmisesse riiki. Isik ei ole välja toonud asjaolusid, mille alusel saaks prognoosida seekord teistsugust toimimist. Arvestades varasemat ei ole üksnes isiku enda kinnitus, ilma mõne muu olulise muudatuseta isiku elus, piisav. Isik on ka varem pidanud näljastreike (dtl 19), mis ei ole takistanud teda mingi aja möödumisel uuesti erinevates riikides varjupaigataotlust esitamast. Kohus ei ole käesoleval juhul lähtunud abstraktselt mistahes tunnustega isiku kinnipidamise vajadusest, vaid konkreetselt X varasemast käitumisest.
2. Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, kuna varasemalt ei ole need takistanud tal Eestist lahkumast. Isiku pass on hoiule võetud ja talle oli teada kohustus viibida majutuskeskuses. Kuivõrd need meetmed ei takistanud isikul Eestist lahkumist, ei ole ka mõistlikult prognoositav, et nt registreerimiskohustus tagaks seda senistest kohustustest enam (

§ 29). Majutuskeskusest lahkumisest teavitati PPAd ööpäeva jooksul (dtl 76).

Elektroonilise valve kohta on Tallinna Ringkonnakohus selgitanud kohtuasjades nr 3-22-605 ja 322-1388, et analoogia korras elektroonilise valve või kautsjoni maksmise kohaldamine ei ole õiguslikult võimalik. Põgenemisohu vältimiseks kohaldatavad järelevalvemeetmed on sätestatud VSS § 10 lg-s 2. Viidatud säte ei nimeta võimalust kohaldada järelevalvemeetmena puudutatud isiku soovitud elektroonilist valvet või kautsjoni maksmist. Elektrooniline valve (karistusseadustiku §-d 691, 751; KrMS § 1371) ja kautsjon (KrMS § 135) on eelkõige vahistamise või vangistuse asendamiseks kasutatavad tõkendid, mis ei ole analoogia korras ülekantavad haldusõigusesse. Halduskohus leiab käesolevas asjas analoogselt, et ka

§-i 29 ei ole võimalik isiku soovitud viisil tõlgendada või laiendada.

1. Kohtule ei nähtu, et isiku vabaduse võtmine ei oleks lubatav tema tervisest tulenevalt. Isik on kinnitanud, et tarvitab retseptiravimeid (dtl 38), mis on veebist nähtuvalt hüpertoonia raviks. Näljastreigi alustamine on isiku vaba valik, mille osas peab ta võimalikuks pidama, et vaatamata järelevalvele ja abile, võib ta enda tervist sel viisil siiski kahjustada ja vajada ka järelravi.
2. Kohus rahuldab kokkuvõttes taotluse

§ 361lg 1 ja lg 2 p 4 alusel koostoimes VSS § 68 pdega 6 ja 9. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 4