KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. august 2015 Tartu Kriminaalasja number 1-14-5689 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Krim

§ 199lg 2 p 4 järgi lühimenetluses.

Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. aprilli 2015 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav J.K Süüdistatav Kaitsja J.K , isikukood XXX, Elukoht: XXXXX. Varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Viibimiskoht Viru Vangla. Vandeadvokaat Galina Tšelnokova RESOLUTSIOON:
2. Jätta Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
3. aprilli 2015 otsus muutmata.
4. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. J.K anti kohtu alla süüdistatavana KarS § 257 järgi selles, et tema
6. oktoobril 2013 ajavahemikul kella 15.00 kuni kella 16.30, olles korteris aadressil: XXXX , Narva, kaupluse Maxima (Mõisa 8, Narva) juures, nõudes T.M. raha andmist varem tema abiga ostetud diivanvoodi eest, lõi T.M. käega rindu ja vastu pead, tõukas ja tiris juustest, tekitades viimasele füüsilist valu. Peale selle, korteris (XXXX , Narva) lõhkus peegli, vannitoa ukse koos uksekarbiga, aga samuti mobiiltelefoni Samsung ning seejärel võttis ta ära kannatanule kuuluva tahvelarvuti Samsung Galaxy maksumusega 265.68 eurot. 1.1 J.K süüdistati KarS § 136 lg 1 selles, et tema ajavahemikul
7. novembril 2013 kella 24.00 kuni
8. novembril 2013 kella 08.30, olles korteris aadressil: XXXX , Narva, tegutsedes isiklike suhete pinnal, hoidis ebaseaduslikult (kannatanu tahte vastaselt) kinni T.M. t, ei lasknud viimast korterist välja. Seejuures lukustas korteriukse ja võttis võtmed enda kätte ning võttis ära ka T.M. mobiiltelefonist SIM-kaardi. 1.2 Lisaks süüdistati J.K KarS § 120 järgi selles, et tema ajavahemikul
9. novembril 2013 kella 24.00 kuni
10. novembril 2013 kella 08.30, olles korteris aadressil: XXXX , Narva, tegutsedes isiklike suhete pinnal, ähvardas T.M. näo katki lõigata, aga samuti ähvardas tapmisega. KarS § 199 lg 2 p 4 selles, et tema isikuna, kes Viru Maakohtu
11. 1.3 Veel süüdistati J.K juuli 2013 otsusega mõisteti KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi,
12. novembril 2013 kella 08.30 paiku, olles korteris aadressil: XXXX , Narva, tegutsedes võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, vaba juurdepääsu teel varastas T.M. kuuluva sülearvuti Emachines koos laadimisseadmega maksumusega 250 eurot.
13. Viru Maakohtu
14. aprilli 2015 otsusega tunnistati J.K süüdi KarS § 121 (
15. oktoobri
16. a episood, mis olin varem kvalifitseeritud KarS § 257 järgi), § 136 lg 1, §

§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Kar

S § 64 lg 1 alusel mõisteti J.K liitkaristuseks, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning J.K-le mõisteti 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loetakse

1. märtsi
2. Samuti mõisteti süüdistatavalt välja riigituludesse sundraha 585 eurot, kaitsja G. Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 180 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 1 euro, kaitsja G. Tšelnokova poolt
3. septembri
4. a ja
5. oktoobri
6. a kohtuistungitel osutatud õigusabi eest 204 eurot ja
7. aprilli
8. a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 72 eurot.
9. Apellant ei ole vaidlustanud enda süüditunnistamist, ent ei nõustu talle mõistetud karistuse algusajaga, ega menetluskulude väljamõistmise otsustusega. MAAKOHTU OTSUSE SEISUKOHT VAIDLUSTATUD OSAS
10. Kohus märkis, et tulenvalt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 kuulub J.K-lt välja mõistmisele sundraha 585 eurot, mis vastab 1,5 palga alammäärale. Samuti mõisteti J.K-lt välja riigituludesse kaitsja poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 180 eurot ning kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 276 eurot ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 1 euro. Arvestades väljamõistetava summa suurust ning J.K viibimist vahi all, pidas kohus põhjendatuks menetluskulude ajatamist ühe aasta peale. APELLATSIOON
11. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J.K , kes taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist. Apellatsiooni põhiväited on kokkuvõtlikult järgmised. 5.1 Apellant märgib, et ta ei ole nõus, et tema karistusaega arvatakse alates
12. märtsist
13. Eesti Vabariik andis välja Euroopa Vahistamismääruse
14. novembril
15. J.K vahistati Saksamaal
16. novembril
17. a kahel põhjusel – esiteks poevarguse eest ja teiseks Eestis välja antud vahistamismääruse tõttu (vt lisa 1). Õigusrikkumine Saksamaal ei oma puutumust antud kohtumenetlusega. Küll aga leiab J.K, et kuna ta peeti Saksamaal kinni seoses väljaandmisega (vt Düsseldorfi kohtu määrus väljaandmise kohta lisa 2) ning lisa 3, mis tõendab, et J.K vahi 2 all viibimise ajal Saksamaal oli otsustamise all tema üleandmise küsimus Euroopa Vahistamismääruse alusel, ei ole Viru Maakohus õigesti arvestanud J.K karistuse algusaega. 5.2 Apellant ei ole rahul sellegagi, et kohus mõistis temalt riigituludesse välja menetluskulu kaitsja G. Tšelnokova poolt osutatud õigusabi eest
18. septembril 2014 ja
19. oktoobril 2014 toimunud istungite eest, kuna nimetatud istungitel J.K ei osalenud. Liiatigi on kaitsjatasu suurem nende istungite eest, kus ta ei viibinud. 5.3 Lisaks taotleb J.K sundraha ja temale
20. aprilli 2015 istungil osutatud riigi õigusabi kulude täielikku või osalist riigi kanda jätmist seoses võlgadega teistes menetlustes. KIRJALIKUD SEISUKOHAD
21. Prokurör leiab vastuseks apellatsioonkaebusele, et Viru Maakohtu
22. aprilli 2015 otsus on seaduslik ja põhjendatud. Viru Maakohtu
23. oktoobri 2014.a määrusega lükati edasi kriminaalasja arutamine J.K süüdistuses KarS § 257, § 136 lg 1, §

§ 199lg 2 p 4 järgi ning ta kuulutati tagaotsitavaks.

Määruses esitatud põhjenduste kohaselt toimus kriminaalasja arutamine lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil Viru Maakohtus

1. septembril 2014 ja
2. oktoobril
3. Mõlemale kohtuistungile süüdistatav ei ilmunud. Samas aga võttis mõlemast kohtuistungist osa tema kaitsja G. Tšelnokova. Arvestades, et J.K suhtes oli kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu ning viimane oli teadlik tema suhtes käimasolevast kriminaalmenetlusest, ei anna alust vabastada teda kaitsja G. Tšelnokova poolt
4. septembril 2014 ja
5. oktoobril 2014 kohtuistungitel osutatud õigusabi eest maksmisest, sest nimetatud kuupäevadel ei olnud võimalik arutada kriminaalasja lühimenetluses süüdistatava kõrvalehoidumise tõttu kriminaalmenetlusest. Samuti leiab prokuratuur, et KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on 1,5 kuupalga alammäära suuruse sundraha väljamõistmine süüdistatavalt põhjendatud. Sundraha näol ei ole tegemist materiaalses mõttes karistusega ning sundraha on võrreldav riigilõivuga, mille eesmärgiks on, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine.
6. J.K seisukohas esitatakse uue dokumendina koopia, mis on väljastatud JVA Düsseldorfi vangla poolt ja kust nähtub, et J.K viibis Saksamaal vangis
7. novembrist 2014 kuni
8. aprillini 2015, mil toimus J.K üleandmine Eestisse toimetamiseks. Nimetatud dokument kinnitab, et J.K kinnipidamine Euroopa Vahistamismääruse alusel algas
9. novembrist 2014 ja ei katkenud Saksamaa territooriumil kuni Eestile üleandmiseni. J.K ei nõustu, et tema karistusaega arvestatakse alates
10. märtsist
11. Sellel kuupäeval toimus üksnes tema üleviimine JVA Duisburgi vanglast JVA Düsseldorfi vanglasse, et anda ta üle Eesti saatjatele Düsseldorfi lennujaamas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja J.K kaebusega ning sellele esitatud kirjaliku vastuväitega, leiab, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. 8.1 Esmalt leiab apellatsioonikohus, et Viru Maakohus on õigesti arvestanud J.K karistusaega alates
13. märtsist
14. Nagu apellant isegi märgib, peeti ta Saksamaal kinni seoses 3 vargusega. J.K üleandmine Eesti Vabariigile oli viitega Nõukogu raamotsuse art 24 edasi lükatud seoses tema vastu Saksamaal menetluses oleva kriminaalasjaga (I kd, lk 188). Düsseldorfi prokuratuuri vastusest Eesti Vabariigi justiitsministeeriumile nähtub, et J.K viibis loovutusvahistuses alates
15. märtsist 2015 ning ta anti Eesti võimudele üle
16. aprillil 2015 Düsseldorfi lennujaamas (II kd, lk 12). J.K poolt ringkonnakohtule esitatud dokumendid vastavasisulist teavet ümber ei lükka. 8.2 Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohus toimis õigesti, kui rahuldas kaitsja taotlused riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks ning mõistis kulud välja süüdistatavalt. 8.2.1 Asjaolu, et J.K ei osalenud
17. septembril 2014 ja
18. oktoobril 2014 toimunud istungitel, ei anna alust jätta menetluskulusid riigi kanda. Kohtutoimikust nähtub, et J.K-le anti riigi õigusabi menetleja
19. mai 2014 määrusega (I kd, tlk 131). Kaitseülesandeid asus täitma vandeadvokaat G. Tšelnokova. Kriminaalasja arutamine lühimenetluse korras toimus kohtuistungil Viru Maakohtus
20. septembril 2014 ja
21. oktoobril
22. Sel ajal kehtis J.K suhtes menetleja määrusega kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tähtajaga 28.10.2013-28.10.
23. J.K põhjendused, et ta ei teadnud kohtuistungite kohta, kuna unustas lihtsalt ära, et tal on elukohast lahkumise keeld ning tegelikult tal Narvas enam elukohta ei ole (kohtuistungi protokoll II kd, lk 1, pöördel), ei anna alust vabastada teda kaitsja poolt osutatud õigusabi eest tasumisest. J.K oli teadlik tema suhtes läbiviidavast kriminaalmenetlusest. Kaitsja kohustuseks süüdistatava kaitseõiguste tagamisel on kriminaalmenetluses osalemine, millest ta saab omal algatusel loobuda vaid seaduses sätestatud juhtudel. Kaitsja viibis Viru Maakohtus
24. septembril 2014 ja
25. oktoobril 2014 toimunud kohtuistungitel ning mõistagi tekkis tal õigus taotleda tehtud töö eest tasu. 8.2.2 Kaitsja G. Tšelnokova on esitanud
26. septembril 2014 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on tal kriminaalasja kohtulikuks lühimenetluseks ettevalmistamisele kulutanud 2 tundi. Kohtuistungi eest on kaitsja taotletud tasu poole tunni eest. Vastavalt taotluse esitamise ajal (
27. septembril 2014) kehtinud tasumääradele, oli määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtulikuks lihtmenetluseks ettevalmistamise eest 30 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 120 eurot. Määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest oli 30 eurot iga poole tunni kohta. Kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Seega vastas advokaat G. Tšelnokova poolt taotletud tasu selle esitamise ajal kehtinud tasumääradele ning maakohus on selle täielikult põhjendatuks lugenud. Apellatsioonikohus nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab, et G. Tšelnokova poolt taotletud tasu on põhjendatud ning selle suurus on kooskõlas riigi õigusabi tasu reguleerivate õigusaktidega. 8.2.3 Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on
28. septembril 2014 kohtuistungile ilmunud vale J.K. Samas tuvastas kohus, et kohtuistungi kutse on saadetud õigel aadressil ja selle on vastu võtnud süüdistatava isa (I kd, lk 148). Seega on kohtukutse edastatud järgides KrMS § 165 lg-s 2 sätestatud kirjaliku kutse edastamise korda. Asjaolu, et süüdistatava isa edastas kutse oma tuttavale J.K-le ja mitte oma pojale, ei ole riigile objektiivselt etteheidetav, ega anna alust kaitsja poolt kohtuistungi toimumisega ja selleks ettevalmistamisega seotud menetluskulusid riigi kanda jätta. 8.2.4 Kaitsja on osalenud ka
29. oktoobril 2014 toimunud istungil, mil J.K kohtuistungile ei ilmunud. Protokollist nähtub, et arutluse all oli muuhulgas küsimus J.K tagaotsitavaks kuulutamise ja vahistamise üle. Taas on kaitsja täitnud oma kaitseülesandeid ning taotlenud tasu poole tunni eest, mis vastab kohtuistungi protokollis fikseeritud ajale ning riigi õigusabi tasu määradele. 4 8.2.5 Arvestades p-des 8.2.1-8.2.4 tuvastatut, leiab ringkonnakohus, et kaitsja taotlused on põhjendatud ning alus Viru Maakohtus
30. septembril 2014 ja
31. oktoobril 2014 toimunud istungite eest kaitsjale välja mõistetud õigusabi kulude riigi kanda jätmiseks puudub. 8.3 Lisaks on J.K taotlenud jätta sundraha ja
32. aprilli 2015 istungil osutatud riigi õigusabi kulud kas täielikult või osaliselt riigi kanda, kuna tal on võlad teistes menetlustes. 8.3.1 KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Eeltoodust tuleneb, et kohtul puudub võimalus jätta menetluskulud täielikult riigi kanda. Reeglina kuuluvad menetluskulud süüdimõistetu poolt täielikule hüvitamisele ning vaid juhul, kui täieliku hüvitamiskohustusega seataks ohtu süüdimõistetu resotsialiseerumine ning majanduslik toimetulek, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. 8.3.2 Ringkonnakohus märgib, et isik, kes paneb toime kuriteo, peab arvestama, et tema poolt toime pandud süüteo menetlemisega ning õigusemõistmisega kaasnevad paratamatult kulud. Ringkonnakohus leiab, et kaebuses märgitud asjaolu – J.K maksejõuetus seoses teiste tema suhtes menetluses olevate nõuetega, ei anna alust menetluskulude välja mõistmata jätmiseks. Isiku vastu suunatud nõuded ei tähenda alati seda, et tal puudub sissetulek või muu hõlpsalt realiseeritav vara (nt mootorsõiduk või muu vallasvara) ning seega vahendid oma kohustuste täitmiseks. Käesolevalt ei ole J.K esitanud tõendeid oma majandusliku seisukorra kohta, millest nähtuvalt oleks kohustuste täitmine võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav. 8.3.3 Lisaks peab menetluskulude riigi kanda jätmisel isiku varalise seisundi ja resotsialiseerumise väljavaadete kõrval arvestama ka toimepandud kuriteo iseloomu (RKKK 3-1-1-38-11, p 27). J.K on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Käesolevalt süüdistati J.K taas varavastases kuriteos ja mitmes vägivallateos ning vabadusevastases süüteos. Arvestades kaitstavaid õigushüvesid, ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud ka kriminaalmenetluse kulude osaline riigi kanda jätmine.
33. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab apellatsioonikohus I astme kohtu otsuse muutmata ja J.K apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Mati Kartau 5