KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 30.10.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-19-7316 Kohtuasi K

§-s 40 sätestatud kulude jaotamise põhimõttega. Seda põhimõtet ei ole korteriühistu üldkoosolek muutnud ka

1. detsembril 2018 vastuvõetud kommunaal- ja majandamiskulude jagamise põhimõtetes (I kd, tl 26). Seega ei olnud avaldajal alust jaotada kulusid korteriomanike vahel teistsuguste põhimõtete alusel (sh eristada kortereid ja äripindu). 19.
2. Selle kindlaks tegemiseks, kui palju peab korteriühistu liige majandamiskulude eest maksma, tuleb korteriühistu kõik majandamiskulud jagada kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga (Riigikohtu
3. mai
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11, p 11). Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kulude proportsionaalsel jagamisel tuleb lähtuda sellest, et kõigi korteriomandite reaalosade suurused (ruutmeetrid) on kokku 8716,17 m² (sama nähtub ka
5. a majanduskavast (I kd, tl 33)) ning puudutatud isikule kuuluva korteriomandi reaalosa suurus (ruutmeetrid) on 108,7 m² (sama nähtub puudutatud isikule esitatud arvetelt (I kd, tl 37– 74). Arvestades korteriomandite reaalosade kogusuurust (8716,17 m²) ning seda, et USS Haldus OÜ-ga sõlmitud lepingu järgi pidi avaldaja tasuma sise- ja välipuhastuse eest kuni
6. a novembrini 3465 eurot kuus (sh
7. a novembris poole kuu eest), peaks sise- ja välikoristuse hind elamu kohta olema 0,3975 eurot/m² ning puudutatud isiku korteriomandi suurust (108,7 m²) arvestades puudutatud isiku osa olema 43,21 eurot (koos käibemaksuga 51,85 eurot) kuus. Arvestades ühelt poolt
8. a majanduskavas sisalduva sise- ja välipuhastusteenuse kulu suurust ja lepingu lisas 3 alates
9. a novembrist vähendatud hinda (2790 eurot kuus) ning korteriomandite reaalosade kogusuurust (8716,17 m²), peaks sise- ja välikoristuse hind alates
10. a novembrist olema 0,3201 eurot/m² ning puudutatud isiku korteriomandi suurusele vastav kulu 34,79 eurot (koos käibemaksuga 41,75 eurot) kuus. 16 2-19-7316 Seega tuli puudutatud isikul tasuda sise- ja välikoristuse eest
11. aasta novembri kohta 27,66 eurot (1848/8716,17×108,7+20%),
12. a detsembri kuni
13. a oktoobri kohta 51,85 eurot kuus (3465/8716,17×108,7+20%) ning
14. a novembri kuni
15. a märtsi kohta 41,75 eurot kuus (2790/8716,17×108,7+20%). Kokku tuli puudutatud isikul tasuda vaidlusalusel ajavahemikul sise- ja välikoristuse eest seega 806,76 eurot. Puudutatud isikule
16. a novembri kuni
17. aasta aprilli kohta esitatud arvete (I kd, tl 39–67) kohaselt on aga avaldaja nõudnud puudutatud isikult suuremate maksete tegemist (vaidlusaluse ajavahemiku eest kokku 915,48 eurot). Avaldaja väitel ei sisaldu masinpesu välikoristuse hinnas ja puudutatud isikult ei ole selle eest raha küsitud, mistõttu ei saa vahe tuleneda ka sellest asjaolust. Puudutatud isik on tasunud avaldajale oma arvutuste kohaselt sise- ja välipuhastuse eest vaidlusalusel ajavahemikul 631 eurot 55 senti (37,15×17), kuid pidi tasuma 806 eurot 76 senti. Seega tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale sise- ja välikoristuse kulude katteks täiendavalt 175,21 eurot, mitte avaldaja nõutud 283,93 eurot (915,48–631,55). 19.
18. Ülaltoodud põhjendustel tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks sise- ja välikoristuse kulude katteks välja suurema tasu kui 175,21 eurot.
19. Edasi kontrollib kolleegium vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulude tõendatust ja jaotamist korteriomanike vahel. 20.
20. Avaldaja ja AS Tallinna Vesi sõlmisid
21. jaanuaril 2018 veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse müügilepingu (IV kd, tl 191–192), mille eritingimuste p 1 järgi kohaldus kliendile õigusaktidega kehtestatud hind ning p 2 kohaselt toimus lepingu alusel arveldamine alates
22. detsembrist
23. Avaldaja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, milline oli õigusaktidega kehtestatud hind vaidlusalusel ajavahemikul. Samas, avaldaja kinnitas
24. juuni
25. a kirjas (I kd, tl 113–114) puudutatud isikule, et külma vee tariif (sisaldab vee- ja kanalisatsiooniteenust) on elanikele 1,73 eurot ja äridele 4,04 eurot (lisandub käibemaks). Sellist hinda kinnitavad ka AS Tallinna Vesi vaidlusaluse ajavahemiku kohta esitatud arved (I kd, tl 164–179), mille kohaselt on ühel juhul veevarustuse põhiteenuse hind 0,95 eurot ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind 0,78 eurot (lisandub käibemaks) (kokku 1,73 eurot, lisandub käibemaks) ning teisel juhul vastavalt 2,32 eurot ja 1,72 eurot (lisandub käibemaks) (kokku 4,04 eurot, lisandub käibemaks). Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et arvetele märgitud hinnad ei oleks vastanud konkurentsiameti poolt heakskiidetud hindadele või teenusepakkuja hinnakirjale. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et puudutatud isikule kuuluv korteriomand oli eluruum, mitte äriruum. Seega tuli puudutatud isikul tasuda korteris alates
26. detsembrist 2017 tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest 1,73 eurot/m³ (lisandub käibemaks).
27. a novembri eest on AS Tallinna Vesi esitanud
28. detsembril 2017 arve OÜ-le Dollimar Invest (arendaja) summaga 2108,88 eurot (IV kd, tl 200). Arve kohaselt on veevarustuse põhiteenuse hind 2,32 eurot ja reovee ärajuhtimise teenuse hind 1,72 eurot (lisandub käibemaks) (kokku 4,04 eurot, lisandub käibemaks). OÜ Dollimar Invest on
29. detsembril 2017 esitanud avaldajale arve (II kd, tl 80), millele on mh märgitud vee ja kanalisatsiooniteenuse hinnaks 2108,88 eurot. Seega, enne seda, kui avaldaja sõlmis AS-ga Tallinna Vesi lepingu, on AS Tallinna Vesi sõlminud lepingu hoone arendajaga ning osutanud selle alusel hoones vee- ja kanalisatsiooniteenust ärikliendi hinnaga. Puudutatud isik on tunnistanud
30. a novembris tarbitud külma vee eest esitatud arvet osaliselt, s.o ärikliendi hinna asemel eluruumi klientide hinnaga (3,06×2,08=6,36) (I kd, tl 137). Arvestades seda, et avaldaja ei ole selgitanud, millisel õiguslikul alusel oli tal kohustus tasuda OÜ-le Dollimar Invest
31. a novembris vee eest 17 2-19-7316 2108,88 eurot, ega esitanud tema ja arendaja vahelise õigussuhte olemasolu ja võimaliku suulise kokkuleppe tingimuste kohta tõendeid, loeb ringkonnakohus, et puudutatud isik pidi
32. a novembris tasuma tarbitud vee ja kanalisatsiooni eest elanikele mõeldud vee ja kanalisatsiooni hinda (1,73 eurot/m³ (lisandub käibemaks)). 20.
33. Korteriühistu põhikirja p 3.2.3 (I kd, tl 19–21 pöördel) järgi oli ühistu liige kohustatud tasuma ühistule korteriomandi reaalosas tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest vastavalt arvestitele. Nimetatud põhikirja punkt nägi ette vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulude jaotamise vastavalt igas korteriomandis aset leidnud tegelikule tarbimisele, mida tuli mõõta arvestitega. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et hoones on nii elu- kui ka äriruumid ning tarbitud vee koguse mõõtmiseks on nii elu- kui ka äriruumidele paigaldatud kaugloetavad veearvestid. Seega sai tarbitud vee koguse määrata arvestite näitude järgi ning põhikirja punkt on kooskõlas KÜS §

§-s 40 sätestatud kulude jaotamise põhimõtetega. 20.

1. Puudutatud isikule ei ole olnud selge, kui palju on tema korteriomandis vett tarbitud, sh ei tea ta kaugloetavate arvestite näitusid. See ei anna aga alust jätta avaldaja nõuet rahuldamata. Puudutatud isikule esitatud arvete (I kd, tl 41 ja 73) kohaselt oli
2. a novembri eest esitatud arvel külma vee algnäit 32,37 ja sooja vee algnäit 27,95 ning
3. a märtsi eest esitatud arvel külma vee lõppnäit 106,330 ja sooja vee lõppnäit 101,
4. Samad näidud kajastuvad ka avaldaja esitatud hoone näitude koondtabelist (III kd, tl 86–IV kd, tl 137). Ka selle kohaselt oli puudutatud isiku korteri külma vee näit oktoobris 2017 32,37 ja sooja vee näit 27,95 (IV kd, tl 112; paremini arusaadav kohtute infosüsteemis
5. juuni
6. a menetlusdokumendi lisa „R14 nДidud september 2018“ digikonteineris sisalduv Exceli-tabel „R14 nДidud oktoober 2017“) ning märtsis 2019 vastavalt 106,33 ja 101,88 (III kd, tl 140; paremini arusaadav kohtute infosüsteemis
7. juuni
8. a menetlusdokumendi lisa „R14 nДidud september 2018“ digikonteineris sisalduv Exceli-tabel „R14 nДidud mДrts 2019“). Seega on avaldaja esitatud arved kooskõlas näitude koondtabeliga ning nende kohaselt on puudutatud isikule kuuluvas korteris tarbitud alates
9. novembrist 2017 kuni
10. a märtsi lõpuni kokku 147,89 m³ vett, sh külma vett 73,96 m³ ja sooja vett 73,93 m³, mis teeb keskmiselt 8,7 m³ vett kuus. Puudutatud isik ei ole väitnud, et ta ei oleks vett tarbinud või ta ei oleks seda sellises mahus tarbinud. Samuti jäävad arvele märgitud kogused mõistliku tarbimise piiresse. Puudutatud isik seadis küll kahtluse alla talle esitatud arvetele märgitud vee kogused, sest ta ei saanud kontrollida nende vastavust kaugloetavate arvestite näitudele, samuti selle teabe õigeaegset esitamata jätmist, kuid sisulisi vastuväiteid ei ole puudutatud isik näitude koondtabeli kohta esitanud. Samuti ei ole puudutatud isik väitnud ega tõendanud, et tarbitud vee kogused olid teistsugused. Ülaltoodut arvestades lähtub ringkonnakohus sellest, et puudutatud isiku korteris on tarbitud ülalnimetatud mahus külma ja sooja vett vaidlusalusel ajavahemikul ning arvestades AS Tallinna Vesi arvetelt nähtuvat hinda (1,73 eurot/m³ (lisandub käibemaks), tuli puudutatud isikul tasuda
11. a detsembrist kuni
12. a märtsini tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest avaldajale kokku 307,02 eurot (147,89×1,73+20%).
13. Lisaks ülal nimetatud vee- ja kanalisatsiooniteenuse kuludele nõuab avaldaja puudutatud isikult tarbevee soojendamise kulude kandmist, mis avaldaja väitel sisaldub puudutatud isikule esitatud arvetel sooja vee hinnas. 21.
14. Puudutatud isikule esitatud arvetelt ei nähtu eraldi tarbevee soojendamise kulurida. Arvetelt nähtuvad eraldi kulureana „soe vesi“ ja „küte“, seejuures on sooja vee hind suurem kui ülalmärgitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind ning sooja vee hind on olnud erinevatel kuudel erineva suurusega. 18 2-19-7316 Kuna puudutatud isikule oli sooja vee hinna kujunemine arusaamatu, selgitas avaldaja
15. juuni
16. a kirjas (I kd, tl 113–114) puudutatud isikule, et sooja vee tariif (1,73+2,91+KM) sisaldab nii vee- ja kanalisatsiooniteenuse kui ka vee soojendamise tariifi, seejuures arvutatakse vee soojendamise tariif soojusenergia hinnast (avaldaja viitas tariifi arvutamisel veebilehele www.utilitas.ee/soojusehinnad) ning küttetariif tekib arvel järgmiselt: esmalt arvutatakse välja vee soojendamise tariif ja korrutatakse majas kulutatud sooja vee kogusega ning saadud summa lahutatakse maha küttearvest ja saadud summa jagatakse kütte ruutmeetritele, millest tekib küttetariif arvele. Avaldaja viidatud veebileht ei ole enam kättesaadav, kuid veebilehe www.utilitas.ee/kontaktid-ja-abi/korduma-kippuvad-kusimused/ andmetel on üks võimalikest tarbevee soojendamise arvutusviisidest kasutada valemit: vee soojendamise maksumus = tarbitud m³ × hooaja koefitsient × soojuse hind, seejuures on hooaja koefitsient arvutuslik soojushulk, mis kulub ühe kuupmeetri külma vee soojendamiseks 55℃-ni ning perioodil oktoobrist aprillini on hinnanguliseks soojushulgaks 0,06 MWh ja perioodil maist septembrini on selleks 0,05 MWh. Seega on avaldaja väitel jaotatud soojusenergia kulud kuluridade „küte“ ja „soe vesi“ vahel ning sooja vee hinnas arvestatud osaliselt ka soojusenergia kulusid. 21.
17. Soojusenergia saamiseks sõlmisid avaldaja ja AS Utilitas Tallinn
18. detsembril 2017 soojusmüügilepingu (IV kd, tl 196–197), mis hakkas lepingu p 8 järgi kehtima alates
19. jaanuarist 2018 ning mille p 2 järgi pidid pooled lähtuma mh hinnakirjas sätestatust. Avaldaja ei ole esitanud kohtule soojuse hinnakirja, kuid AS Utilitas Tallinn esitatud arvete (II kd, tl 91–104) kohaselt oli alates
20. jaanuarist kuni
21. septembrini 2018 hind 49,96 eurot/MWh,
22. a oktoobris 52,72 eurot/MWh,
23. a novembris 54,51 eurot/MWh,
24. a detsembris 54,51 eurot/MWh,
25. a veebruaris 52,66 eurot/MWh ja
26. a märtsis 52,40 eurot/MWh (lisandub käibemaks).
27. a jaanuari arvet ei ole avaldaja esitanud. Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et arvetele märgitud hinnad ei oleks vastanud konkurentsiameti poolt heakskiidetud hindadele või teenusepakkuja hinnakirjale. AS Utilitas Tallinn esitatud arvetelt nähtub üksnes kogu hoones tarbitud soojusenergia kogus ja maksumus, st arvel ei ole eristatud vee soojendamise tarbeks kasutatud soojuse kogust ega maksumust. Avaldajale esitatud arvete (II kd, tl 91–104) kohaselt on avaldaja soojusenergia kulu olnud alates
28. a jaanuarist kuni
29. a märtsini kokku 91 678,6 eurot (11 470,62+11 995,8+11 856,11+6659,47+2613,91+1142,09+793,76+774,26+1845,78+5240, 78+8160,14+11 710,72+8897,44+8517,72). Nagu ülal märgitud, ei ole avaldaja esitanud kohtule
30. a jaanuari arvet, mistõttu ei ole teada selle kuu soojuskulu. Avaldaja on esitanud lisaks
31. a aprillikuu eest esitatud arve (II d, tl 105), kuid selle kuu eest ei ole avaldaja puudutatud isikult avalduses tasu nõudnud. Seega jätab ringkonnakohus selle arvestamata. 21.
32. Korteriühistu põhikirja p 3.2.4 järgi kohustus ühistu liige tasuma kommunaalteenuste ja majandamiskulude eest (v.a p-s 3.2.3 nimetatud kulud, mille hulgas ei ole küttekulusid) proportsionaalselt korteriomandi reaalosa ruutmeetritele. Nimetatud põhikirja punkt on kooskõlas KÜS §

§-s 40 sätestatud kulude jaotamise põhimõttega. Seega pidi avaldaja jaotama soojusenergia (kütte) kulud korteriomanike vahel vastavalt korterite suurusele. Kuigi korteriühistu

1. detsembri
2. a üldkoosolek kinnitas enne vaidlusaluse ajavahemiku lõppemist korteriühistu kommunaal- ja majandamiskulude jagamise alused (I kd, tl 25–26), milles määrati mh kindlaks, et vee soojendamise kogus saadakse vastavalt korteri/äripinna sooja vee arvesti näidule ning tariif arvutatakse vastavalt Utilitas AS valemile, tuli KrtS § 40 lg 2 järgi seadusest erinev kulujaotus määrata korteriühistu põhikirjas (vt ka RKTKm 20.06.2022, 2-19-8045, p 13). Kuna siinsel juhul ei otsustanud üldkoosolek põhikirja p-des 3.2.3 ja 3.2.4 19 2-19-7316 sätestatud kulude jaotamise põhimõtete muutmise üle, vaid kinnitas protokolli kohaselt üldkoosoleku otsusena halduri väitel seni toiminud kulujaotust, on üldkoosolekul vastuvõetud otsus vastuolus põhikirjaga ning sellises olukorras tuli avaldajal jaotada kulud vastavalt põhikirjas sätestatule, mitte juhinduda sellega vastuolus olevast üldkoosoleku otsusest. Seejuures ei olnud avaldajal ka enne üldkoosolekut alust jaotada kulusid põhikirjast erinevalt, kuigi halduri kinnitusel seda tehti. Juhul, kui sooja vee puhul oli mõistlik ja vajalik jaotada vee soojendamise kulud vastavalt tarbitud sooja vee kogusele, tuli nimetatud küsimus otsustada korteriühistu põhikirjas. Seda, et põhikirjas oleks avaldaja väidetud kulude jaotamise viis ettenähtud, ei ole avaldaja väitnud ega tõendanud. Seega tuli avaldajal jagada kogu soojusenergia kulu korteriomanike vahel vastavalt korteriomandite suurustele. 21.
3. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kulude proportsionaalsel jagamisel vastavalt korteriomandite suurusele tuli lähtuda sellest, et kõigi korteriomandite reaalosade suurused (ruutmeetrid) on kokku 8716,17 m² ning puudutatud isikule kuuluva korteriomandi reaalosa suurus (ruutmeetrid) on 108,7 m². Arvestades korteriomandite reaalosade kogusuurust (8716,17 m²) ning seda, et avaldaja soojusenergia kulud olid alates
4. a jaanuarist kuni
5. a märtsini kokku 91 678,6 eurot, tuli põhikirja p 3.2.4 järgi tasuda puudutatud isikul tema korteriomandi suurust (108,7 m²) arvestades avaldajale soojusenergia eest sel perioodil kokku 1143,33 eurot (91 678,6:8716,17×108,7). Kui sellele lisada ka
6. a jaanuarikuu eest puudutatud isikule esitatud arvele (I kd, tl 69) märgitud summa 169,1 eurot (kuna avaldaja ei ole tõendanud jaanuarikuu soojusenergia kogukulu), oleksid puudutatud isiku kantavad küttekulud sel ajavahemikul kokku 1312,33 eurot. Puudutatud isikule selle ajavahemiku eest esitatud arvete kohaselt (I kd, tl 43–73) on avaldaja nõudnud alates
7. a jaanuarist kuni
8. a märtsini puudutatud isikult kütte eest kokku 1322,07 eurot (151,48+159,92+155,03+84,8+26,42+7,04+4,44+2,39+19,16+63,31+103,32+ 151,55+169,1+114,01+110,1) ning puudutatud isik on kohtumenetluse ajal kütte eest vastavas ulatuses tasunud. Seega vastab puudutatud isiku tasutud summa ligilähedaselt sellele, mida tal tuli soojusenergia kulude kogusuurust ja kulude jaotamise proportsiooni arvestades kanda (1322,07 eurot), st kogu soojusenergia kulu on jaotatud korteriomanike vahel kulureal „küte“. Ülaltoodut arvestades on puudutatud isik tasunud avaldajale nii kütte kui ka tarbevee soojendamise eest ning avaldajal ei olnud õigust nõuda puudutatud isikult täiendavalt tarbevee soojendamise eest tasu kulureal „soe vesi“. 21.
9. Avaldaja nõudis arvete kohaselt puudutatud isikult ajavahemikul
10. a novembrist kuni
11. a märtsini tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest kokku 636,15 euro tasumist, kuid ülaltoodu kohaselt pidi puudutatud isik maksma avaldajale alates
12. a detsembrist kuni
13. a märtsini vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest kokku 307,02 eurot. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et puudutatud isik on nõustunud külma vee eest esitatud arvetega ning on vaidlusaluse ajavahemiku eest tasunud külma vee eest kokku 167,5 eurot. Seega peab puudutatud isiku maksma avaldajale täiendavalt 139,52 eurot. Seda arvestades tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest välja suurema summa kui 139,52 eurot.
14. Viimaks kontrollib kolleegium puudutatud isiku vastuväidete alusel elektrikulude (päevase ja öise aja elekter, üldelekter ja võrguteenus) kulude suuruse tõendatust ja jaotamist korteriomanike vahel. 22.
15. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et avaldaja ei ole sõlminud vaidlusalusel ajavahemikul elektrienergia ja võrguteenuse saamiseks ühegi elektriturul tunnustatud 20 2-19-7316 elektrimüüjaga ega hoone teeninduspiirkonda teenindava võrguettevõtjaga elektrienergia ja võrguteenuse saamiseks lepingut. Avaldaja on kohtumenetluses esmalt selgitanud, et korteriühistu ostab elektrit kolmandalt isikult. Avaldaja esitas ajavahemikul
16. a novembrist kuni
17. a maini hoones tarbitud elektri kogukulu tõendamiseks OÜ Dollimar Invest arved avaldajale (II kd, tl 65, 80–85, 90) ja ajavahemikul
18. a juunist kuni
19. a märtsini hoones tarbitud elektri kogukulu tõendamiseks Digismart Arendus OÜ arved avaldajale (II kd, tl 106–115). Arvete kohaselt on vaidlusaluse ajavahemiku elektrienergia ja võrguteenuse kulu olnud kokku 179 464,64 eurot (7302,42+9916,81+8411,51+8173,20+8737,88+8317,27+8607,41+8239,36+11244,08+10452 ,63+8457,64+8736,42+8734,02+8872,15+10 277,26+6828,39+8245,42 (lisandub käibemaks).
20. a aprillis ja augustis tarbitud elektrienergiat puudutavad arved jätab ringkonnakohus tähelepanuta, sest need ei puuduta vaidlusalust ajavahemikku. Kõigilt nimetatud arvetelt nähtub, et arve on esitatud elektrienergia ja võrguteenuse eest, kuid arvetelt ei nähtu tarbitud elektrienergia kogust ega hinda, arvele on märgitud kogus 1 ning tasumisele kuuluv kogusumma. Puudutatud isik on kogu menetluse vältel tuginenud sellele, et avaldaja esitatud OÜ Dollimar Invest ja Digismart Arendus OÜ arved ei saa tõendada tarbitud elektrienergia kogust ja hinda ning võrguteenuse hinda, kuna neid andmeid ole arvetele märgitud. Avaldaja on seevastu leidnud, et täpsed andmed tuleb küsida Digismart Arendus OÜ-lt. Ringkonnakohus andis avaldajale võimaluse täpsustada ja tõendada, millisel õiguslikul alusel esitasid OÜ Dollimar Invest ja Digismart Arendus OÜ, kes ei ole võrguteenuse osutajaks ega elektrienergia müüjaks elektrituruseaduse mõttes, talle arveid ning millistel tingimustel osutasid nad avaldajale teenuseid. Ringkonnakohus selgitas, et avaldaja saab kulude tõendamiseks esitada nii tema ja OÜ Dollimar Invest ning Digismart Arendus OÜ vahel sõlmitud lepingud, millest nähtuvad teenuse osutamise tingimused, kui ka tegeliku elektrienergia müüja ja võrguteenuse osutaja alusarved. Lisaks viitas ringkonnakohus võimalusele tõendada mh võrguteenuse turuhinda ja elektrienergia ühe kWh turuhinda päevasel ja öisel ajal vaidlusalusel ajavahemikul iga kuu kohta eraldi. Avaldaja ei esitanud kohtu määratud tähtajaks enda ja OÜ Dollimar Invest ega Digismart Arendus OÜ vahel sõlmitud lepinguid, millest nähtuksid elektrienergia ja võrguteenuse osutamise tingimused. Avaldaja selgitas ringkonnakohtule, et OÜ Dollimar Invest (arendaja) ja avaldaja ei sõlminud kirjalikku lepingut ning nad tegutsesid ajutiselt suulise kokkuleppe alusel. Digismart Arendus OÜ kasuks seati 03.11.2017 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu alusel isiklik tähtajatu kasutusõigus Rotermanni 18 asuvas hoones paikneva alajaama ja selle oluliste osade kasutamiseks, seejuures on korteriühistu hallatava hoone (Rotermanni 14/16/6a) elektrivõrk ehitatud selliselt, et ainuke võimalus on saada elektrit Rotermanni 18 keldris asuvast alajaamast. Sellest järeldas avaldaja Digismart Arendus OÜ õigust esitada korteriühistule arveid. Seda, kas ja milline suuline kokkulepe või muu õiguslik alus oli korteriühistul OÜ-ga Dollimar Invest või Digismart Arendus OÜ-ga elektrienergia ja võrguteenuse saamiseks, avaldaja ei selgitanud. Avaldaja palus anda talle täiendava tähtaja kõnealuse ajavahemiku võrguteenuse hinna ja elektrienergia hinna tõendamiseks, kuna Digismart Arendus OÜ lubas edastada avaldajale OÜ Dollimar Invest ja Digismart Arendus OÜ sisseostuarved. Hoolimata sellest, et ringkonnakohus rahuldas avaldaja taotluse, ei esitanud avaldaja ka täiendava tähtaja jooksul enda ja OÜ Dollimar Invest ega Digismart Arendus OÜ vahel sõlmitud lepinguid ega viimaste sisseostuarveid. Selle asemel esitas avaldaja tõendid, millega soovis tõendada elektrienergia- ja võrguteenuse turuhinda vaidlusalusel ajavahemikul, 21 2-19-7316 sh elektrilevi hinnakirjad 2017–2019 (V kd, tl 6–9), Riina Soidlale tarbimiskohas Sõstra 6
21. a novembri ja detsembri,
22. a jaanuari ja
23. a jaanuari eest börsihinna alusel Eesti Energia AS esitatud arved (V kd, tl 10–13 pöördel) ning erinevate pakettide hindade võrdluse selles tarbimiskohas (V kd, tl 14). Seejuures ei toonud avaldaja esile, milline oli vaidlusalusel ajal kuude lõikes elektri turuhind, kuid väitis, et elektrienergia kulude edastamisel on kasutuses muutuv börsipakett (teenusepakkuja Scener OÜ). Ühtki tõendit selle väite kohta, sh selle kohta, et see teenusepakkuja osutas OÜ-le Dollimar Invest ja Digismart Arendus OÜ-le vaidlusalusel ajavahemikul elektrienergia- ja võrguteenust, ei ole avaldaja esitanud. Äriregistri andmetel on nimetatud äriühing asutatud
24. aastal. Sellel, kuidas on korteriühistu hiljem korraldanud elektrienergia ostmise ja võrguteenuse saamise, ei ole asjas tähtsust. Avaldaja palus kontrollida elektrienergia hindade vastavust tõendina esitatud teise tarbimiskoha arvetelt nähtuva börsihinna alusel. Võrguteenuse kohta selgitas avaldaja, et korteriühistu võrguteenuse hind on olnud väiksem kui Elektrilevi hinnakirjas sisalduvas hinnapaketis VÕRK 2 sisalduv hind eratarbijale. Seega on avaldajale esitatud arvete kohaselt olnud kogu hoone elektrienergia ja võrguteenuse kulu vaidlusalusel ajavahemikul kokku 179 464,64 eurot, kuid avaldaja ei ole tõendanud, millisel õiguslikul alusel on korteriühistu saanud elektrienergiat ja võrguteenust ning millise hinnaga ja millises koguses. 22.
25. Elektrikulude jagamist puudutavalt selgitas avaldaja
26. juuni
27. a kirjas (I kd, tl 113– 114) puudutatud isikule, et elekter jaguneb korterisiseseks elektriks (vastavalt korteri arvesti mõõdetud kogustele), äripindade elektriks (vastavalt äripinna arvesti poolt mõõdetud kogustele) ja üldelektriks (vastavalt erinevatele üld vent- (VK) ja jahutusseadmete (KM) tarbitud ja arvestiga mõõdetud kogustele). VK ja KM seadmete elektritarbimine jaguneb korterite ja äripindade vahel erinevalt, vastavalt teeninduspiirkonnale ja kasutusproportsioonile. Avaldaja selgitus ei vastanud aga kogu ulatuses elektrikulude tegelikele jagamise põhimõtetele. Korteriühistu põhikirja p 3.2.3 järgi pidi ühistu liige tasuma ühistule korteriomandi reaalosas tarbitud elektrienergia eest vastavalt arvestitele ning p 3.2.4 järgi muude kommunaalteenuste ja majandamiskulude eest proportsionaalselt korteriomandi reaalosa ruutmeetritele. Nimetatud põhikirja punktid, mida saab mõista selliselt, et iga korteriomanik peab tasuma enda korteris tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest vastavalt elektriarvesti näitudele ning ülejäänud elektrienergia ja võrguteenuse (üldelekter) kulud jaotatakse korteriomanike vahel vastavalt korterite suurusele, on kooskõlas KÜS §

§-s 40 sätestatud kulude jaotamise põhimõtetega. Lisaks kinnitas korteriühistu alles

1. detsembri
2. a üldkoosolekul, s.o enne vaidlusaluse ajavahemiku lõppemist kommunaal- ja majandamiskulude jagamise põhimõtted (I kd, tl 25– 26), mille kohaselt jagatakse elektrikulu vastavalt korteri/äripinna arvesti näidule (hinna määrab tarnija) ning üldelektri puhul lahutatakse elektriarvest maha alamarvestitega (korteri/äri/büroopindade sisesed tarbimised ja külmamasinate KM1, KM2, KM3 ja ven.agregaatide VK1, VK2, VK3 tarbimised) mõõdetud kulu, saadud tulemus jagatakse kõigi korteriomandite (korterid, äri/bürood, parkla/panipaigad) ruutmeetritele (hinna määrab tarnija) ning KM1, KM2, VK1, VK2 kulu lisatakse äri/büroopindadele üldelektrile, KM3 kulust 2% äri/büroopindade ja 98% korterite üldelektrile ning VK3 kulu 40% äri/büroopindade ja 60% korterite üldelektrile. Nagu ülal märgitud, kinnitati selle otsusega halduri väitel seni toiminud kulujaotust, kuid KrtS § 40 lg 2 järgi tuli seadusest erinev kulujaotus määrata korteriühistu põhikirjas. Kuna korteriühistu põhikirja ei muudetud, tuli korteriühistul järgida põhikirjas sätestatud kulujaotust, mitte sellega vastuolus olevat üldkoosoleku otsust. Juhul, kui elektrienergia ja võrguteenuse kulusid oli hoone eripära ja elektrisüsteeme arvestades mõistlik 22 2-19-7316 ja vajalik jaotada seaduses sätestatust erineval viisil, tuli vastav kulude jagamise viis sätestada korteriühistu põhikirjas, et tagada kõigile, sh tulevastele korteriomanikele selgus, milliste põhimõtete alusel jagatakse korteriühistu kulusid korteriomanike vahel. Seda, et korteriühistu üldkoosolek oleks muutnud vastavalt põhikirja, ei ole avaldaja väitnud ega tõendanud. Seega tuli avaldajal elektrikulu jagamisel lähtuda põhikirjas sätestatud elektrikulude jagamise põhimõtetest, st avaldajal oli õigus nõuda puudutatud isikult tema korteris tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest tasumist vastavalt korteri elektriarvesti näitudele ning korteriomandite näitudest suuremate kulude tasumist üldelektrina vastavalt korteriomandite suurusele, lähtudes samast elektrienergia ja võrguteenuse hinnast, mida avaldaja maksis teenuse müüjale või vahendajale. 22.
3. Avaldaja esitatud arvete (I kd, tl 39–73) kohaselt nõuab avaldaja puudutatud isikult päevase elektri eest tasu vahemikus 0,083–0,104 eurot/kWh (lisandub käibemaks) ning öise elektri eest tasu vahemikus 0,069–0,091 eurot/kWh (lisandub käibemaks). Kokku nõuab avaldaja puudutatud isikult öise ja päevase elektrienergia ning võrguteenuse eest 494,35 eurot (15,46+12,43+6,19+5,98+20,08+16,73+14,44+13,56+19,08+13,7+6,48+4,73+24,55+16,56+0 ,1+0,05+36,35+28,46+15,19+14,42+14,94+12,58+27,2+19,84+12,04+12,04+19,9+17,95+17, 99+16,44+10,25+9,4+10,7+8,54). Puudutatud isikule esitatud arvete (I kd, tl 39 ja 73) kohaselt oli
4. a novembris päevase elektri algnäit 1595,78 ja öise elektri algnäit 586,73 ning
5. a märtsis päevase elektri lõppnäit 3975,27 ja öise elektri lõppnäit 2866,
6. Samad näidud nähtuvad ka avaldaja esitatud hoone näitude koondtabelist (III kd, tl 86–IV kd, tl 137). Ka selle kohaselt oli puudutatud isiku korteri päevane elektrinäit oktoobris 2017 1595,78 ja öine elektrinäit 586,73 (IV kd, tl 107 pöördel; paremini arusaadav kohtute infosüsteemis
7. juuni
8. a menetlusdokumendi lisa „R14 nДidud september 2018“ digikonteineris sisalduv Exceli-tabel „R14 nДidud oktoober 2017“) ning märtsis 2019 vastavalt 3975,27 ja 2866,78 (IV kd, tl 69; paremini arusaadav kohtute infosüsteemis
9. juuni
10. a menetlusdokumendi lisa „R14 nДidud september 2018“ digikonteineris sisalduv Exceli-tabel „R14 nДidud mДrts 2019“). Seega on avaldaja esitatud arved kooskõlas näitude koondtabeliga ning nende kohaselt on puudutatud isikule kuuluvas korteris tarbitud alates
11. novembrist 2017 kuni
12. a märtsi lõpuni kokku päevast elektrit 2379,49 kW/h ja öist elektrit 2280,05 kW/h. Puudutatud isik ei ole väitnud, et ta ei oleks elektrit tarbinud või ta ei oleks seda sellises mahus tarbinud. Samuti jäävad arvele märgitud kogused mõistliku tarbimise piiresse. Puudutatud isik seadis küll kahtluse alla talle esitatud arvetele märgitud elektri kogused, sest ta ei saanud kontrollida nende vastavust kaugloetavate arvestite näitudele, samuti selle teabe õigeaegset esitamata jätmist, kuid sisulisi vastuväiteid ei ole puudutatud isik näitude koondtabeli kohta esitanud. Samuti ei ole puudutatud isik väitnud ega tõendanud, et tarbitud elektri kogused olid teistsugused. Ülaltoodut arvestades saab lähtuda sellest, et puudutatud isiku korteris on vaidlusalusel ajavahemikul tõenäoliselt tarbitud päevast elektrit 2379,49 kW/h ja öist elektrit 2280,05 kW/h. Hoolimata ringkonnakohtu selgitustest, ei ole avaldaja toonud esile ega tõendanud, milline oli korteriühistu jaoks saadud elektrienergia ja võrguteenuse hind iga vaidlusaluse kuu lõikes, st seda, et avaldaja sai OÜ-lt Dollimar Invest ja Digismart Arendus OÜ-lt vaidlusaluse ajavahemiku igal kuul just puudutatud isikule esitatud arvetele märgitud hinnaga elektrienergiat ja võrguteenust. Selliselt ei ole avaldaja elektrikulude osas avalduse aluseks olevat olulist asjaolu tõendanud, mistõttu tuleb avaldus jätta selle kulu osas rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et kohus ei saa veenduda, et korteriühistu on jaotanud korteriomandi raames tarbitud elektri kulud korteriomanike vahel õigesti, kui avaldaja ei ole esile toonud ja tõendanud, et tema 23 2-19-7316 poolt ostetud elektrienergia ja võrguteenuse hind vastab korteriomaniku arvele märgitud arve aluseks olevale hinnale. Lisaks ei ole avaldaja tõendanud ka seda, et puudutatud isikule esitatud arvetele märgitud elektrienergia ja võrguteenuse hind vastas iga kuu lõikes kohalikule keskmisele hinnale (turuhinnale) tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 tähenduses. Avaldaja ei ole toonud selgelt esile, milline oli iga kuu lõikes arvete aluseks olev hind ja milline keskmine turuhind. Samuti ei tõenda avaldaja esitatud Eesti Energia AS neli arvet ja kokkuvõtlik tabel Tallinnas asuvas teises tarbimiskohas tarbitud elektri eest (V kd, tl 10–14 pöördel) elektrienergia ja võrguteenuse kohalikku keskmist hinda. Esmalt ei ole avaldaja selgitanud, miks saab nimetatud tarbimiskohta ja selle pakette VML2 ning VÕRK 2 pidada võrreldavaks avaldaja vahendatud teenusega. Lisaks kinnitavad nimetatud tõendid üksnes ühe tarbimiskoha hinda, mitte turu keskmist hinda, ja seda üksnes neljal vaidlusalusel kuul. Samuti ei saa kohus Elektrilevi võrguteenuse hinnakirjade (V kd, tl 6–9) alusel tuvastada kohalikku keskmist hinda, sest need näitavad üksnes võrguteenuse erinevate pakettide hinda, seejuures ei nähtu puudutatud isikule esitatud arvetelt, milline oli võrguteenuse hind (arvetel ei ole elektrienergia ja võrguteenuse hinda eristatud). Ainuüksi Tallinna linnas teises tarbimiskohas valitud paketile vastavate hindade alusel ei saa kohus järeldada, et avaldaja on nõudnud puudutatud isikult elektrienergia ja võrguteenuse eest tasumist õigete tasumäärade alusel. Kuna avaldaja ei ole tõendanud puudutatud isikule esitatud arvete aluseks olevat elektrienergia ja võrguteenuse hinda, ei ole alust rahuldada avaldaja elektrienergia ja võrguteenuse kulude nõuet osas, mis puudutas selle teenuse tarbimist puudutatud isikule kuuluvas korteriomandis (494,35 eurot ). Ringkonnakohtul ei ole alust rahuldada avaldaja seda nõuet ka käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel, sest avaldaja ei ole toonud esile ja tõendanud ka nende nõuete aluseks olevaid asjaolusid, sh korteriomaniku huvides mõistlikult vajalikus ulatuses tehtud kulutuste suurust VÕS § 1023 lg 1 tähenduses ega saadu harilikku väärtust VÕS § 1032 tähenduses. 22.
13. Lisaks korteriomandite reaalosas tarbitud elektrienergiale ja võrguteenusele nõuab avaldaja puudutatud isikult ka üldelektri eest tasumist. Puudutatud isikule esitatud arvetelt (I kd tl 39–73) nähtub, et üldelektri kulud on jagatud korterite suuruse alusel (108,7 m²) ning üldelektri hind on vaidlusalusel ajavahemikul olnud üldjuhul vahemikus 0,13–0,41927 (ühel arvel ka -0,02404). Avaldaja nõuab puudutatud isikule esitatud arvete kohaselt vaidlusaluse ajavahemiku eest kokku 558 eurot (38,92+26,96+23,58+32,29+18,74+47,89+23,64+47,24+41,15+38,39+43,2+37,37+28,49+ 16,96+54,68–3,13+41,63). Arvestades avaldaja
14. juuni
15. a selgitust (I kd, tl 113–114), järeldab ringkonnakohus, et avaldaja ei ole jaganud üldelektri kulu korteriomanike vahel vastavalt põhikirjas sätestatud jagamise põhimõtetele, s.o kogu üldelektri kulu kõigi korteriomanike vahel vastavalt neile kuuluvate korteriomandite suurusele (ruutmeetritele), st on lähtunud üldelektri kulude jagamisel teistsugusest kulujaotusest, eristades elu- ja äriruume. Põhikirjast erinevat kulujaotust kinnitavad ka avaldaja esitatud kulude jagamise arvestused kuude lõikes (II kd, tl 118–140). Lisaks ei ole avaldaja tõendanud ka üldelektri puhul asjaolusid, mille alusel avaldaja neid kulusid jagas. Sõltumata sellest, kas jaotada üldelektri kulusid põhikirjast või
16. detsembri
17. a üldkoosoleku otsusest tulenevate põhimõtete alusel, tuli avaldajal esmalt tõendada, milline oli igal vaidlusalusel kuul kogu hoones tarbitud elektrienergia kogus ning milline 24 2-19-7316 korteriomandi reaalosades tarbitud elektrienergia kogus. Seda ei ole avaldaja teinud. Kohtule esitatud OÜ Dollimar Invest ja Digismart Arendus OÜ arvetelt ei nähtu avaldajale müüdud/vahendatud elektrienergia kogust kuude lõikes. Selliseid koguseid ei ole avaldaja esile toonud ka kulude jagamise arvestustes (II kd, tl 118–140), samuti ei saa kohus neid koguseid järeldada avaldaja esitatud kogu hoone näitude tabelist (III kd, tl 86–IV kd, tl 137). Lisaks ei ole avaldaja esile toonud ega tõendanud ka seda, milline oli see elektrienergia kogus, mis tuli kogu hoone tarbitud elektrienergia kogusest üldelektrikoguse saamiseks maha arvata. Samuti ei ole avaldaja ülaltoodu kohaselt tõendanud elektrienergia ja võrguteenuse hinda. Seega ei ole avaldaja tõendanud üldelektrikulu jaotamise aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu ei ole ringkonnakohtul alust mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja üldelektri kulu 558 eurot. 22.
18. Ülaltoodut arvestades ei ole avaldajal õigust nõuda puudutatud isikult elektrikulude (sh päevase ja öise elektri ning üldelektri) tasumist ning maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus avaldaja nõude selles osas rahuldas.
19. Kokkuvõttes on puudutatud isik jätnud vaidlusaluse ajavahemiku eest avaldajale maksmata kokku 314,73 eurot (sise- ja välikoristuse eest 175,21eurot ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest 139,52), mitte 1739,21 eurot, nagu leidis ekslikult maakohus.
20. Vaidlusalusel ajavahemikul esitatud iga kuu eest tuli puudutatud isikul ülaltoodut arvestades tasuda avaldajale majandamiskulude eest järgmiselt: Arvele märgitud majandamiskulud Ümberarvutatud majandamiskulud Arve 171237 kuupäev tähaeg summa 30.11.2017 28.12.2017 355,68 180137 31.12.2017 28.01.2018 351,35 1,42 3,34 6,19 5,98 26,96 40,4 24,41 180237 31.01.2018 28.02.2018 487,65 12,96 51 20,08 16,73 23,58 40,4 8,37 180337 28.02.2018 31.03.2018 403,88 14,34 42,04 14,44 13,56 32,29 40,4 180437 31.03.2018 30.04.2018 395,83 13,82 47,22 19,08 13,7 18,74 180537 30.04.2018 30.05.2018 288,73 3,38 13,86 6,48 4,73 180637 31.05.2018 30.06.2018 271,31 15,28 32,27 24,55 180737 30.06.2018 31.07.2018 232,54 13,48 22,12 180837 31.07.2018 31.08.2018 265,50 11,09 180937 31.08.2018 30.09.2018 217,46 6,25 181037 30.09.2018 31.10.2018 237,96 181137 31.10.2018 30.11.2018 181237 külm vesi soe vesi el päev el öö el üld välikoristussisekoristuskokku 14,83 27,82 15,46 12,43 38,92 24,43 22,14 92,68 vesi koristus kokku tasuda 13,2864 27,66 40,9464 303,95 108,70 2,65728 51,85 54,50728 297,16 173,12 31,9704 51,85 83,8204 398,35 18,07 175,14 30,01896 51,85 81,86896 310,61 40,4 18,07 171,03 31,43064 51,85 83,28064 308,08 47,89 40,4 18,07 134,81 8,55312 51,85 60,40312 214,32 16,56 23,64 40,4 18,07 170,77 29,064 51,85 80,914 181,45 0,1 0,05 47,24 40,4 18,07 141,46 22,91904 51,85 74,76904 165,85 15,65 36,35 28,46 41,15 40,4 18,07 191,17 17,77056 51,85 69,62056 143,95 9,13 15,19 14,42 38,39 40,4 18,07 141,85 10,15164 51,85 62,00164 137,61 7,88 12,88 14,94 12,58 43,2 40,4 18,07 149,95 13,3902 51,85 65,2402 153,25 334,09 16,87 41,66 27,2 19,84 37,37 40,4 18,07 201,41 31,90812 51,85 83,75812 216,44 30.11.2018 31.12.2018 275,78 3,90 8,29 12,04 12,04 28,49 31,2 14,62 110,58 6,83004 41,75 48,58004 213,78 190137 31.12.2018 31.01.2019 349,57 8,45 26,52 19,9 17,95 16,96 31,2 14,62 135,60 17,81208 41,75 59,56208 273,53 190237 31.01.2019 28.02.2019 435,26 9,42 35,32 17,99 16,44 54,68 31,18 14,62 179,65 21,94332 41,75 63,69332 319,30 190337 28.02.2019 31.03.2019 254,05 4,04 12,07 10,25 9,41 -3,13 31,18 14,62 78,44 8,4078 41,75 50,1578 225,77 190437 31.03.2019 30.04.2019 311,38 4,58 11,93 10,7 8,54 41,63 31,18 14,62 123,18 8,90604 41,75 50,65604 238,86 2 479,54 307,0196 806,76 1113,78 4 102,26 5 468,02 IV
21. Avaldaja põhinõude osalise rahuldamise tõttu tuleb osaliselt rahuldada ka avaldaja viivisenõue.
22. Kolleegium märgib, et enne
23. jaanuari 2018 kehtinud KÜS § 7 lg 4 järgi võis korteriühistu juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Alates
24. jaanuarist 2018 kehtiva KrtS § 42 lg 1 järgi võib korteriühistu nõuda korteriomanikult majandamiskulude tasumisega viivitamise korral viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud suuruses, kui eriomandi kokkuleppest ei tulene teisiti. Kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud, siis loetakse VÕS § 113 lg 1 II lause ja § 94 järgi viivise määraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
25. jaanuari ja
26. juulit, millele lisandub 8% aastas. TsMS § 367 järgi võib hageja lisaks hagi 25 2-19-7316 esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele taotleda ka viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, ning eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Avaldaja esitas
27. mail 2019 puudutatud isiku vastu avalduse, milles palus mõista puudutatud isikult välja majandamiskulude võla 5468,02 eurot, avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 321,62 eurot ja alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni seaduses sätestatud määras viivise. Puudutatud isik tasus
28. juulil 2019, s.o kohtumenetluse ajal avaldajale 3728 eurot 81 senti, avaldaja loobus selles ulatuses nõudest ning palus mõista puudutatud isikult välja
29. juuli
30. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 394,7 eurot ja alates
31. juulist 2019 kuni võla tasumiseni seaduses sätestatud määras viivise. Avaldaja tugines seadusest tulenevale viivisemäärale ega toonud esile, et korteriomanikud oleksid eriomandi kokkuleppes leppinud kokku teistsuguses viivisemääras.
32. Viivisekalkulaatori kohaselt on
33. juuli
34. a seisuga puudutatud isikule põhjendatud ulatuses esitatud majandamiskuludelt sissenõutavaks muutunud viivis kokku 299 eurot 99 senti, mis on arvutatud järgmiselt: Arve kuupäev 171237 30.11.2017 28.12.2017 303,95 37,31 180137 31.12.2017 28.01.2018 297,16 34,65 180237 31.01.2018 28.02.2018 398,35 43,74 180337 28.02.2018 31.03.2018 310,61 32 180437 31.03.2018 30.04.2018 308,08 29,71 180537 30.04.2018 30.05.2018 214,32 19,26 180637 31.05.2018 30.06.2018 181,45 15,07 180737 30.06.2018 31.07.2018 165,85 12,65 180837 31.07.2018 31.08.2018 143,95 10 180937 31.08.2018 30.09.2018 137,61 8,66 181037 30.09.2018 31.10.2018 153,25 8,6 181137 31.10.2018 30.11.2018 216,44 10,72 181237 30.11.2018 31.12.2018 213,78 9,14 190137 31.12.2018 31.01.2019 273,53 9,83 190237 31.01.2019 28.02.2019 319,3 9,52 190337 28.02.2019 31.03.2019 225,77 5,2 190437 31.03.2019 30.04.2019 238,86 3,93 4102,26 299,99 kokku tähaeg summa viivis Mh arvestas kolleegium seda, et
35. a novembri eest esitatud arve maksetähtaeg oli
36. detsembril 2017 ning toona kehtinud KÜS § 7 lg 4 järgi saanuks avaldaja nõuda selle alusel puudutatud isikult viivist alates
37. jaanuarist 2018, kuid kuna siis jõustus KrtS, tuleb ka sellelt arvelt tasuda viivist vastavalt
38. jaanuaril 2018 jõustunud regulatsioonile.
39. Arvestades seda, et puudutud isik tasus
40. juulil 2019 suurema osa majandamiskulude võlast, kuid ülaltoodu kohaselt jäi puudutatud isikul vaidlusaluse ajavahemiku eest tasumata kokku 314,73 senti, tuleb puudutatud isikul tasuda sellelt summalt alates
41. juulist 2019 kuni ringkonnakohtu määruse tegemiseni (
42. oktoober 2023) viivisekalkulaatori järgi viivist 116,27 eurot. Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb puudutatud isikult mõista tasumata majandamiskuludelt välja VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivis ka alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla kohase tasumiseni. V
43. Ülaltoodud põhjendusi arvestades rahuldab ringkonnakohus osaliselt puudutatud isiku määruskaebuse, tühistab osaliselt maakohtu määruse ja teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab avalduse osaliselt rahuldamata. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu 26 2-19-7316 määruse ja teeb asjas tühistatud osas uue määruse, millega jätab avalduse osaliselt rahuldamata, tuleb TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 kohaselt muuta ka menetluskulude jaotust ja määrata kindlaks määruskaebemenetluse kulude jaotus.
44. Kolleegiumi hinnangul on õiglane jätta nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 II lause alusel kummagi menetlusosalise enda kanda. Menetluskulusid selliselt jaotades juhindub ringkonnakohus sellest, hüvitatavad menetluskulud on tekkinud üksnes avaldajal, kuid avaldaja nõue ei ole suuremas osas põhjendatud, avaldaja on jaotanud korteriühistu majandamiskulusid korteriomanike vahel vastuolus oma põhikirjaga ega ole andnud puudutatud isikule enne kohtumenetlust võimalust tutvuda kulude jaotamise aluseks olevate kõigi dokumentidega.
45. Menetluskulude jaotuse muutmise tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ka osas, millega maakohus määras kindlaks avaldajale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Arvestades seda, et ringkonnakohus jätab menetluskulud kummagi poole enda kanda, ei kontrolli ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel enam maakohtu määrust osas, millega maakohus määras kindlaks avaldajale hüvitatavate menetluskulude suuruse avaldaja taotletust väiksemas ulatuses. Kuna ringkonnakohus jätab avaldaja menetluskulud avaldaja enda kanda, tuleb avaldaja määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 27