4-23-2573/13

(263023003213)Kohtunik Endla Ülviste Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Väärteoasi R K lepingulise esindaja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 15.07.2023.a otsusele väärteoasjas nr 263023003213 liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi. Menetlusosalised Menetlusalune isik: R K isikukood: xxx; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxx; Töökoht: xxx ; e-post: xxx Alaealise seaduslik esindaja: J S Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla menetlusgrupi esindaja Piret Pesti. Menetlusaluse isiku kaitsja: Kaili-Helina Kolts RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas:

1. Jätta R K kaebus rahuldamata.
2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Kesk-Eesti politseijaoskonna 15.07.2023.a otsus väärteoasjas nr 263023003213 muutmata.
3. Rahatrahv tuleb tasuda 15.07.2023.a otsuses toodud arveldusarvele, märkides vastav viitenumber. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. 1

(6)4-23-2573 Kohtuotsus edastada R K-le, alaealise seaduslikule esindajale ning saata kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav

1. oktoobril 2023.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus
2. 21.06.2023.a koostati väärteoprotokoll R K suhtes väärteoasjas nr
3. Väärteomenetluses tuvastati, et 21.06.2023.a kella 19.54 ajal, Rapla maakonnas Kohila vallas Raudetee tänaval maja nr 3 juures, liikudes Kernu-Kohila tee suunas, juhtis R K J S-le kuuluvat mootorsõidukit Subaru Impreza xxx omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellise tegevusega rikkus R K LS § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
4. Kohtuvälise menetleja 15.07.2023.a otsusega tunnistati R K süüdi LS § 201 lg 2 järgi ning temale määrati karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusaluse isiku süü rikkumise toimepanemises on tõendatud liiklusregistri päringuga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ja tunnistaja M R ütlustega. Menetlusalune isik pani temale süüks arvatud teo toime tahtlikult. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Vastavalt LS § 201 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust isikut, kes on eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle juhtimisõigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud rahatrahviga kuni 1200 eurot või arestiga. Kohtuväline menetleja leidis, et rahatrahv ettenähtud karistuse keskmisest väiksemas määras omab eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Menetlusaluse isiku kaebus
5. 01.08.2023.a esitas menetlusaluse isiku esindaja Pärnu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, milles palutakse tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 17.07.2023.a otsus väärteoasjas number 263023003213 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning menetluskulu jätta Politsei- ja Piirivalveameti kanda. 3.
6. Kaebuse kohaselt ei ole R K juhtinud mootorsõidukit 21.06.2023.a kell 19:
7. R K ei ole varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Väärteo toimepanemine ei ole tõendatud 21.06.2023.a kell 19:54 kuni 21:
8. 21.06.2023.a õhtul kella 21 paiku peatas politsei kinni sõiduki, mida juhtis J S, kes on R K ema. Üks politseinik seisis juhi ukse ette, keelates J S-l 2

(6)4-23-2573 sõidukist väljuda ning teine politseiametnik kohustas R K sõidukist juhi kõrval olevalt esiistmelt tulema politsei autosse ning sundis teda allkirjastama väärteoprotokolli, mille alusel vaidlusalune väärteootsus tehti. 3.

1. Kaebuse kohaselt kohtuväline menetleja on rikkunud menetlusaluse isiku õigusi VTMS § 19 lg 1 p 1, 2, 4, 5, 6 alusel. R K ei ole tagatud VTMS § 19 lg 1¹ toodud õigust, mille kohaselt on alaealisel menetlusalusel isikul on väärteomenetluses kriminaalmenetluses alaealisele kahtlustatavale või süüdistatavale ettenähtud õigused. Menetlusalust isikut ei ole välja kutsutud. Samuti ei ole menetlusaluse isiku ema välja kutsutud. Ülekuulamisprotokolli ei ole tehtud ning menetlusdokumentidel puudub alaealise seadusliku esindaja allkiri. 3.
2. Kaebuse kohaselt on faktiliste asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes, sest kohtuväline menetleja tugines tunnistaja M R ütlustele, seadis menetlusaluse isiku ütlused kahtluse alla ning sundis kaebajat väärteoprotokolli allkirjastama. Kohtuvälise menetleja otsuse järeldused põhinevad oletustel. 3.
3. Kaebuse esitaja hinnangu on kohtuvälisel menetlejal mõistlik väärteomenetluse menetlemisest loobuda ja maakohtunik tühistab määrusega kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab väärteomenetluse käesoleva seadustiku § 29 lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata, VTMS § 120¹ lg 1 alusel. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
4. Menetlusaluse isiku esindaja jääb kaebuse juurde. Selgitab , et sõna-sõna vastu süüdistuses ei ole tõendeid piisavalt. Politsei- ja piirivalveamet ei ole suutnud tõendada, et R K oli sõidukit juhtimas. Seda kinnitavad M R ütlused, et kellaaeg 19.45 ei ole õige, see pandi selle järgi, millal ta nägi väidetavalt juhtimas. Kõrvaldamise otsus ei ole õige, seda pole tehtud. Tunnistaja ütles kohtus, et nad pidasid sõidukit kinni kaks korda, seda ei kinnitanud mitte keegi, s.h tunnistaja H V. Sõiduk kuulus J S, teda peeti üks kord kinni. Nagu nägime kaardilt, ei ole vahemaa mitte 20 meetrit, vaid umbes 300 meetrit, see on väga suur vahe, et mitte tuvastada isikut näo järgi. M K ütles, et käib tihtipeale Kohilas jõusaalis, sellel päeval, kui nähti R-i sõitmas, läks ta koos ema ja kahe sõbraga Pärnumaale E S juurde töid tegema. Kui nad sinna jõudsid, et leidnud nad E-d, kes tänaseks on leitud surnuna. Ilmselt ajab M segamini kuupäevad.
5. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Ei ole nõus, et R K pole varem juhtimiselt kõrvaldatud, ta on kõrvaldatud. R K ülekuulamisprotokolli ei tehtud, sest menetlusalune isik ei soovinud ütlusi anda. Kohtuvälisel menetlejal polnud vajadust isikut välja kutsuda põhjusel, et ta tegi lahendi VTMS § 72 alusel kirjalikus menetluses osalisi välja kutsumata. Mis puudutab kaebuses seda, et kohtuväline menetleja seadis menetlusaluse isiku ütlused kahtluse alla, siis ei ole aru saada, millised ütlused, kuna menetlusalune isik ei andnud ütlusi. Otsuse tegemisel ei tuginetud oletustele, olid kindlad tõendid. Üle kuulatud on kaks politseiametnikku, nende kogetu on usaldusväärne. Kaebaja poolt taotletud tunnistajad on andnud vastuolulisi ütlusi autode asukoha ja nende üleandmise suhtes. Olen veendunud, et otsust tehes ja menetledes ei ole rikutud õigusi. KOHTU SEISUKOHT
6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. 3

(6)4-23-2573

1. Kohus, uurinud kirjalikke tõendeid ning kuulanud ära tunnistajad ja kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on täielikult tõendamist leidnud alaealisele õigusrikkujale määratud rahatrahv on kooskõlas isiku süü suurusega, kehtiva karistusõigusega ja karistuspraktikaga.
2. Asjas puudub vaidlus selle üle, et 14 aastasel R K-l puudus 21.06.2023.a mootorsõiduki juhtimisõigus, liiklusregistri väljavõttest seisuga 21.06.2023 nähtub, et R K-l on üksnes jalgratturi juhiluba (tl 29). Vaidlus käib selle üle, et kas R K-d on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja kas R K on juhtinud 21.06.2023.a kella 19.54 ajal oma emale J S-le kuuluvat mootorsõidukit Subaru Impreza xxx.
3. 24.02.2023.a PPA Lääne prefektuuri patrullpolitseiniku Tiina Trofimova poolt koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tl 13 pöördel) kohaselt R K juhtis mootorratast Pilot 125 ning liiklusjärelevalve käigus tema kontrollimisel selgus, et isikul puudub vastava kategooria juhtimisõigus, mistõttu otsustati kõrvaldada R K sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel alates 24.02.2023.a kell 17:20 kuni juhtimisõiguse saamiseni. R K kinnitas oma allkirjaga otsuse kättesaamist 24.02.2023.a. Sellega loeb kohus tuvastatuks, et R K on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja ka LS § 90 lg 1 p 3 kohaselt on temal keelatud mootorsõidukit juhtida.
4. Menetlusalune isik R K andis kohtuistungil ütlused, mille kohaselt pole tema selle autoga sõitnud.
5. Tunnistaja, politseiametniku, M R ütluste kohaselt ta mäletab sündmust. Ta oli 21.06 patrullteenistuses tööl koos H V-ga. Vaadates peeglitesse nägi ta nende sõiduki taga liikunud punast Subarut, mis jäi seisma. Juhi kohalt väljus kõhnem pikk noormees valge särgiga, roheliste-punaste meeldejäävate detailidega, pruunikad juuksed. Autost oli 4 isikut, juht oli noormees, mingi tüdruk ja noormees olid kindlasti veel. Hiljem umbes 21.17 peatasid selle Subaru Kernu-Kohila maanteel, sel hetkel oli roolis sõiduki omanik J S, noormees, kes ennem väljus Subaru juhi kohalt, istus kõrvalistmel. Noormehel oli hästi meeldejääv särk, punasteroheliste detailidega, oli kõhna, pruunide juustega. Nägu oli ka sama. See on sama noormees, kes täna istub kohtusaalis /viitab R K-le. Kutsusid ta autost välja politseiautosse, kus selgus, et tegemist on R K-ga ja tal puudub juhtimisõigus.
6. Tunnistaja, politseiametniku, H V ütluste kohaselt oli ta sel päeval tööl ja teostas liiklusjärelvalvet Kohilas. Kui hakkasid Raudtee tänavalt keerama Kernu-Kohila tee poole nägi küljepeeglist, et nende taga liigub punane Subaru, mis peatus järsku paarkümmend meetrit tagapool vasakul pool tee ääres, juhi kohalt tuli nooremapoolne kõhnem isik, kellel valge särk, rohekate-roosade detailidega. Oli info, et seda autot võib juhtida alaealine, nd otsustasid kontrollida. Tunnikese pärast nägi kolleeg, et sama sõiduk liigub, peatasime, siis oli roolis R K ema. Sama isik, R K, istus juhi kõrvalistmel. Tunnistaja kinnitab, et nägi enne R K-d juhi kohalt väljumas, vahemaa oli maksimaalselt paarkümmend meetrit. Noormehel kõrvalistmel oli sama särk seljas, mis oli isikul, kes juhtis enne. Kui ema oli roolis, kutsusid R K politsei autosse, isik oli 14 aastane, tal ei olnud vaja seaduslikku esindajat, kaitsjat ta ei soovinud, tunnistaja koostas protokolli ja luges ette õigused ja kohustused. Kolleeg kõrvaldas isiku juhtimiselt.
7. Menetlusaluse isiku esindaja taotlusel andsid kohtuistungil ütlusi menetlusaluse isiku ema J S ja tema vend M K. 4

(6)4-23-2573 13.

1. J S ütluste kohaselt sõitis tema oma autoga raudteejaama parklasse ning jättis selle sinna, kuna lukusüsteem ei töötanud. Ta tuli läbi raudteejaama käiguraja, võttis M K-lt teise auto, mis oli Raudtee tänava ääres, raudtee juures, kust jalakäijad tulevad. Tunnistaja oli enne oma 21 aastase poja M-ga kokku leppinud, et võtab tema auto kuna oli vaja Pärnusse sõita. M jättis auto võtme R kätte ning tunnistaja sai selle R käest. Ta ei tea, kui kaua see punane auto seal tänavaotsal seisis. R-ga sai tunnistaja kokku raudteejaamas. Võttis auto ja alustasid sõitu umbes kella 21 ajal ning politsei pidas tema kinni. 13.
2. M K ütluste kohaselt sõitis ta 21.06.2023.a õhtul ta Kohilasse Subaruga. Oma kodust xxx võttis ta J S-le kuuluva auto kell 17-18 ajal õhtul, et minna trenni Kohilasse, autos oli ka vend R. Kuna ema autol ei käinud uksed lukku, siis Pärnusse minekuks vahetati autod ringi Kohilas kella 21 ajal. Subaru parkis trenni minnes raudteejaama parkimiskohale, väljus autost, võttis võtmed eest ära, uksed olid lukus. Vend läks sõpradega kuhugi. Võtmed jäid tunnistaja kätte 1-1,5 tunniks trenni minnes 18-18.30 ajal. Samal õhtul kohtus emaga, kell võis olla 21 ajal, vahetasid autod ära, vahetasid ka autovõtmed, et ema saaks minna selle Subaruga Pärnusse. Vend läks koos kahe sõbraga ema autosse.
3. Kohtuistungil püüdis R K esindaja politseiametnike ütlusi kahtluse alla seada, kuid ta ei esitanud kohtule ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis vähendaks tunnistajate usaldusväärsust. Seega puudub kohtul alus kahelda politseiametnike M R ja H V ütluste usaldusvääruses.
4. Kohtu hinnangul ei ole menetlusaluse isiku lähisugulase, tema venna, ütlused usaldusväärsed. J S sõnul sai ta autovõtmed kätte R K käest, M K sõnul andis ta autovõtmed üle isiklikult J S-le ning J S selgitas, et ta võttis Subaru Raudtee tänava äärest, kuid M K sõnul vahetasid nad emaga sõidukid ja autovõtmed. Tunnistajate M R ja H V ütlustest nähtuvalt jäi punane Subaru seisma Raudtee tänaval ning selle juhikohalt väljus R K, tunnistajate ütlustega riimuvad ka J S ütlused, kes enda sõnul võttis punase Subaru Raudtee tänavalt ning sai selle võtmed R K käest. Seega ei ole M K poolt kohtuistungil antud ütlused tõesed selle kohta, et ta jättis, pärast Subaru parkimist raudteejaama parklasse, selle võtmed enda kätte, ta valetas kohtuistungil tunnistajana ütlusi andes ning kohus jätab tema ütlused selles osas tõendikogumist välja.
5. Kohus tugineb otsuste tegemisel kirjalikele tõenditele ja tunnistajate M R ja H V ütlusele, mille usaldusvääruses põhjust kahelda ei ole ning mis on osaliselt leidnud kinnitust ka J Š ütlustega, ning leiab, et tõendamist on leidnud R K poolt LS § 90 lg 1 p-des 1, 3 sätestatud keelu tahtlik rikkumine ja LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemine, s.o mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega juhtis R K 21.06.2023.a kella 19.54 ajal, Rapla maakonnas Kohila vallas Raudetee tänaval maja nr 3 juures, liikudes Kernu-Kohila tee suunas mootorsõidukit Subaru Impreza xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. R K teo õigusvastasust ja tema süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
6. Kohtu hinnangul on R K-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus kooskõlas karistusseadustiku §- s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse liigi ja määra valikul määramisel on arvestatud isikut, karistust kergendavate ja 5

(6)4-23-2573 raskendavate asjaolude puudumist ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest.

1. Kohus leiab, et R K määratud karistus vastab tema süü suurusele. Arvestades seda, et sõiduki juhtimiselt 24.02.2023.a kuni juhtimisõiguse saamiseni kõrvaldatud alaealine R K juhtis asulas päevasel ajal, juhtimisõiguseta ning ilma vajaliku oskuseta, mootorsõidukit, milles olid kaassõitjad, hindab kohus R K süü suurust talle LS § 201 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel keskmiseks.
2. R K karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Karistusregistri väljatrükist (tl 16) nähtub, et R K on varem karistamata, mistõttu on põhjendatud temale karistuse määramine 1/10 sanktsioonimäära. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on piisav mõjutamaks isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest, samuti tagab see õiguskorra kaitsmise huvid läbi riikliku hukkamõistu väljendamise.
3. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- ja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus, millega R K tunnistati süüdi LS § 201 lg 2 järgi ettenähtud väärteos ja määrati karistuseks rahatrahv 120 eurot, seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 6