KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Määruse tegemise aeg ja koht 02.10.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-565 Haldusasi Valgre Residence OÜ kaebus Pärnu Linnavalitsuse 06.0

§ 151lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2).

Kaebaja tegevusest (analüüsi esitamine ja ehitusprojekti muutmine) tulenevalt on vastustaja jätkanud ehitusloa taotluse menetlust ehk tegutsenud vastavalt kaebuse sisulisele eesmärgile.

§ 108lg 4 järgi tuleb kaebusega seotud menetluskulud kanda kaebajal.

Kui esinevad alused ehitusloa taotluse menetlusega jätkamiseks, siis tuleb vastustajal vastavalt käituda. Sellest lähtuvalt saatis vastustaja ehitusloa eelnõu arvamuse andmiseks naaberkinnistute omanikele. KOHTU PÕHJENDUSED 11. Kuna pooled ei ole esitanud kohtule kompromissilepingut, siis ei ole kohtul võimalik menetlust lõpetada kompromissi kinnitamisega (

§ 155lg 4).

1. Kaebaja kinnitas 15.09.2023, et kaebuse eesmärgiks oli saavutada vastustaja poolt ehitusloa menetlusega jätkamine, mitte ehitusloa andmine. Kohus nõustub, et selliselt määratletud kaebuse eesmärk on kooskõlas kaebaja esitatud kohustamisnõudega. Kaebaja selgitas, et kaebuse eesmärk sai täidetud 11.09.2023, kui vastustaja saatis ehitusloa eelnõu arvamuse andmiseks naaberkinnistute omanikele. Vastustaja nõustus sellega, selgitades, et vastustajal võimaldasid menetlusega jätkata kaebaja tegevused: kaebaja esitas planeeringuala kontaktvööndis olevate ja kavandatavate hoonete vastavate näitajate analüüsi ning tegi vastavad muudatused ehitusprojektis, sh viinud parkimise osaliselt hoone mahtu (30.08.2023 Hanno Grossschmidti poolt allkirjastatud analüüs ja Tiiru 3 kinnistu asendiplaan).
2. Kohus nõustub vastustaja põhjendusega, mis puudutavad ehitusloa menetlusega jätkamist, s.o 11.09.2023 menetlustoimingu tegemist. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et kaebaja oli täitnud ÜP-ga ettenähtud tingimused (vt määruse p 5), mis võimaldavad vastustajal kaaluda koormusindeksi vähendamist (ÜP standardi järgi 30 korteri asemel kaebaja soovitud 35 korterit).
3. Seega tegutses kaebaja kohtumenetluses ÜP seletuskirja p 4.3.1.3 ja vastustaja poolt talle haldusmenetluses antud suuniste kohaselt ning saavutas selliselt kaebuse eesmärgi. Sellisest tegevusest järeldab kohus ühtlasi, et kaebaja nõustus kohtumenetluses vastustaja poolt korralduses (lk 4) esitatud seisukohaga: Tiiru tn 3 kinnistu (katastritunnus 62512:049:0022) pindala on 2694 m². Seega, lähtuvalt eelnevast saab üldplaneeringu kohaselt Tiiru tn 3 kinnistule kavandada kokku 30 korterit (2694:90 = 29,93). Kuivõrd ehitusprojektis on nimetatud korterite arvuks märgitud kokku 43 (35 eluruumi ja 8 külaliskorterit), siis ei vasta ehitusprojekt ka üldplaneeringule. Tuleb nõustuda, et üldplaneering annab võimaluse nimetatud korterite arvu ja krundi pindala osas järeleandmisi (suurust vähendada), kuid seda üksnes juhul,

§ 151lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2).

Kohtupraktikas on selgitatud järgmist: kaebuse lubatavust (sh kaebeõiguse olemasolu või puudumist) kontrollitakse kaebuse esitamise aja seisuga (nt Riigikohtu 14.05.2019 otsus nr 314-52077, p 11). Olukorda, kus kohtumenetluse ajal muutunud asjaolude tõttu ei oleks tühistamis- või kohustamiskaebust enam õiguslikult või faktiliselt võimalik rahuldada, ei tohiks samastada olukorraga, kus pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad asjaolud, mille alusel oleks kohus võinud kaebuse läbivaatamatult tagastada. Kaebuse

§ 151

lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata jätmine saab üldjuhul olla põhjendatud vaid siis, kui

§ 121

lg-s 2 nimetatud asjaolud esinesid juba kaebusega halduskohtusse pöördumise ajal, kuid ilmnesid (said kohtule teatavaks või arusaadavaks) alles pärast kaebuse menetlusse võtmist (Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2022 määrus nr 3-22-619, p 12, samuti selles määruses viidatud varasem Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2021 määrus nr 3-20-1613, p-d 8–9). Sellise olukorraga tegemist ei ole. Muutunud olukorra tõttu (asjaolude muutumine), mille tingis kaebaja enda tegevus kohtumenetluse ajal, saavutas kaebaja kaebuse eesmärgi. Seega jääb vastustaja taotlus rahuldamata. 17. Kuigi kohtu hinnangul ei ole kaebuse läbi vaatamata jätmine põhjendatud, leiab kohus, et esineb alus menetluse lõpetamiseks

§ 152lg 1 p 4 alusel.

11.09.2023, kui vastustaja saatis ehitusloa eelnõu arvamuse andmiseks naaberkinnistute omanikele, tegi ta toimingu, millega jätkas ehitusloa menetlust. Ehitusloa menetluse jätkumisega on kaebaja oma eesmärgi saavutanud (selgitused eespool). 18. Kuigi kaebaja on nõudnud ka vaideotsuse tühistamist, leiab kohus, et eespool märgitut arvestades on praegusel juhul võimalik menetlus tervikuna

§ 152lg 1 punkti 4 alusel lõpetada.

Tühistamisnõudega soovis kaebaja üksnes kohustamisnõudega olemuslikult seotud vaideotsuse (ka vaides nõudis kaebaja ehitusloa taotluse menetluse jätkamist) tühistamist. Kuivõrd vaideotsus iseseisvalt kaebaja õigusi ei riku (vt

§ 45

lg 4) ning kohustamisnõude eesmärk on saavutatud, järeldab kohus, et ka korralduse (vaideotsuse) õiguspärasuse osas on vaidlus ammendunud ning kaebuse eesmärk tervikuna saavutatud. Ka õigusalases kirjanduses on leitud, et

§ 152

lg 1 p 4 tuleks tõlgendada pigem laialt, nõnda et menetluse lõpetamine ei eelda tingimata kaebuses esitatud nõude formaalselt täpset täitmist vastustaja poolt (

, kommenteeritud väljaanne, lk 509). Asjaoludest tulenevalt ei ole nn „jätkutuvastusnõudeks“ (

§ 152lg 2) alust.

Seega lõpetab kohus haldusasja menetluse. Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 19.

§ 104

lg 5 p 4 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 või 4 alusel.

Kuna kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot kaebajale tagastada. Kohus tagastab määruse jõustumisel riigilõivu samale kontole, millelt riigilõiv tasuti. 20.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel lõpetamise korral menetluskulud vastustaja, v.a juhul, kui kaebuses nõutud toimingu tegemine ei olnud tingitud 5

§ 108

lg 6 alusel kandma menetluskulusid olukorras, kus kaebuse eesmärgi kohtumenetluse kestel saavutamine ei olnud seotud kaebuse esitamisega, vaid selle tingis oluliste asjaolude muutumine pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist (Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2023 määrus asjas nr 3-21-2852, p 15). Kui menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel lõpetamise korral ei ole

§ 108

lg 6 kohaldatav, tuleb menetluskulud jagada vastavalt

§ 108

lg-s 4 sätestatule, et menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (samas, viitega varasemale praktikale: Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2021 otsus nr 3-19- 1526, p 11; 18.10.2021 määrus nr 3-21755, p 11). 21. Nagu kohus tõdes, muutusid olulised asjaolud kohtumenetluse ajal tingituna kaebaja tegevusest. Vastustaja jäi nii haldus- kui ka kohtumenetluses kindlaks oma suunistele, mis võimaldaksid kaebajal saavutada oma eesmärk (35 korterit 30 asemel) järgides samal ajal ÜPd. Seega tuleb menetluskulud jagada vastavalt

§ 108lg-le 4.

Vastustaja selgitas 21.09.2023, et temal menetluskulud puuduvad, mistõttu jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 6