) § 97 p 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on märkinud, et täisealiseks saanud õpinguid jätkava lapse elatise nõude lahendamisel tuleb lähtuda
lg 1 ning täisealise lapse elatise nõudele ei kohaldu
lg 1 sätestatud miinimummäär (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 10) Täisealiseks saanud lapse vanem võib
lg 1 järgi ülalpidamiskohustusest vabaneda, st talle ei kohaldu
(samas p 11) Tulenevalt
lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise saamiseks tuleb täisealisel lapsel tõendada oma vajadusi enda tavalisest elulaadist lähtudes. 10.
p 2 eeldab, et täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskulu õpingute ajal kannavad üldjuhul vanemad. Kohus märgib, et täisealiseks saanud isikul tekib õigus nõuda ülalpidamist juhul kui täisealisel endal ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks. Ülalpidamise ulatus sõltub isiku abivajaduse ulatusest. Kohus on seisukohal, et gümnaasiumis (eriti viimases klassis), ka kõrgkooli esimestel kursustel on primaarne hariduse omandamine ning töötamine täistöökohaga ei võimalda pühenduda õpingutele sellisel määral nagu mittetöötaval tudengil. Tuleb lähtuda nii enda reaalsetest vajadustest kui vanema majanduslikest võimalustest, kuid vanem ei saa eeldada, et täisealiseks saanud, kuid õppiv laps ei vaja tuge või peab hariduse omandamise ees/asemel seadma esmatähtsaks sissetuleku hankimise. 11. Kuigi ülalpidamise ulatus on
lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada,
ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit.
lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
lg 2 kohaldub üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik
määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 11). Kostja ei ole tuginenud sellele, et tema majanduslik seisund ei võimalda elatist tasuda nõutud määras. Vastupidi, kostja majanduslikku seisundit iseloomustavate andmed kinnitavad, et kostja on võimeline poega õpingute ajal toetama. 3 12. Käesoleval juhul tuleb nõude lahendamisel arvestada hageja vanemate ülalpidamisel olevaid alaealisi lapsi, kellel on
Samas eeldab
lg 2, et täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskulu õpingute ajal kannavad üldjuhul vanemad.
lg 1 sätestab, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. T. N. ülalpidamisel on kaks alaealist last: V. sünd xxx.a ja V., sünd xxx.a (dtl 38), I. N. ülalpidamisel on alaealine laps M. N.a sünd xxx.a. (dtl 18). Täisealiseks saanud isiku puhul võib kohtu hinnangul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib tal õigus nõuda ja saada ülalpidamist. Üldjuhul tuleb õppiva täisealise lapse ülalpidamine tagada siiski vanematel. Küll aga sõltub ülalpidamise ulatus täisealise lapse abivajaduse ulatusest, mistõttu ei pruugi ta vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks. 13. Hageja on hagiavalduses välja toonud oma igakuised püsikulud (kokku 400 eurot). Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid oma igakuiste kulude koht, kuid kostja ei ole esitanud ka vastuväiteid hagiavalduses loetletud hageja igakuiste vajaduste põhjendatuse suhtes. Kohtu hinnangul ei ole hageja hagiavalduses märgitud kulud ülepaisutatud ning arvestades 19 aastase nooruki vajadusi, on need mõistlikud ja põhjendatud. Vajaduste tõendamise kohustus lasus hagejal, andmed oma majandusliku võimekuse /võimetuse kohta elatise maksmisel, aga omakorda kostjal. 14. Kostja märgib kohtule 17.07.2023.a saadetud e- kirjas (dtl 30), et nõustub üle kandma raha L. N. toetuseks 200 eurot kuus õppeperioodi jooksul X (arvutatuna 4 päeva eest aprillis 2023 või 27 eurot, 200 eurot mais ja 21 päeva juunis või 140 eurot) ning X õppides võib L. saada stipendiumi ettevõtetelt X AS või X OÜ. Nimetatud ettevõtetes on käivitatud programm "Õpi ja Tööta".X, X kolledžis võib õpe toimuda nii päevases kui ka kaugõppe vormis. Kui L. saab stipendiumi või muud sissetulekut või jätkab õpinguid kaugõppes, siis ei kavatse kostja enam toetust maksta. Hageja esitatud X tõendiga on tõendatd, et hageja õpib täiskoormusega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kas hagejal on võimalik õppeperioodil stipendiumi saada ning kui isegi on, siis millistel tingimustel (kas õpitulemuste vms alusel), millises suuruses, mis ajast. 15. Hagejal käesoleval ajal sissetulek puudub, tema ülalpidamise kulud katab hagiavalduse kohaselt ema. Hageja vanemate majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete kohaselt T. N. töötab OÜ-s X ning tema igakuine töötasu 2022-2023. a on olnud pangakonto väljavõtte (dtl 41
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.