← Eesti

2-22-13523/20

Obsah (5)§ 407§ 230§ 173§ 174§ 162

2-22-13523 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 15.09.2023. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-13523 Tsiviilasi

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Kxxxxx Exxxxxx hagi Kxxxxxx

Exxxxxx vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes tagaseljaotsusega.

  1. Mõista kostjalt Kxxxxx Exxxxxxxx igakuine eltisraha hageja Kxxxxx Exxxxxx ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest, s.o alates 11.09.
  2. a summas 425 (nelisada kakskümmend viis) eurot kuni Kxxxxx Exxxxxx õpingute lõppemiseni kutsehariduse omandamisel, kuid mitte kauem kui hageja 21- aastaseks saamiseni, s.o kuni xxxxxxxxxx. a.
  3. Elatis tuleb kostjal tasuda hageja Kxxxxx Exxxxxxxarvelduskontole nr EE312200221069767422 Swedbank AS-is.
  4. Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja Kxxxxx Exxxxx kanda. Jätta menetluskulude suurus kindlaks määramata menetluskulude puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. 1

(6)Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
  1. Kxxxxx Exxxxxx esitas 12.09.
  2. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagiavalduse (tl 2-3) Kxxxxx Exxxxxx vastu elatise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt alates 11.09.
  3. a hageja kasuks välja igakuise elatise summas 292 eurot. Hageja on 19-aastane ja õpib Viljandi Kutseõppekeskuses ehitusviimistlus erialal. Hageja igakuised kulud on kokku 600 eurot, sh eluasemekulud 50 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 80 eurot, sidekulud 30 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 50 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 100 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 120 eurot. Hageja elab ühiselamus, sõidab ühistranspordiga ning ei tööta. Hageja õpib täiskoormusega päevaõppes, mistõttu puuduvad võimalused tööl käimiseks. Kostja elab tööandja antud üürikorteris ning töötab xxxxxxxxxxOÜ-s lüpsjana. Elatis kanda hageja arvelduskontole nr EE312200221069767422 Swedbank AS-is.
  4. Hagiavaldus saadeti 20.09.
  5. a kohtualluvuse korras lahendamiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale.
  6. Kohus võttis 11.10.
  7. a määrusega (tl 8-9) hagiavalduse menetlusse ning edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega. Kohus kohustas kostjat hagiavaldusele vastama, määrates selleks tähtaja.
  8. Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati piirkonnapolitseiniku abi kasutades kostja elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxx, xxxxxx küla,xxxxxx vald, Järva maakond. Menetlusdokumendid võttis vastu kostja Kxxxxx Exxxxxxxisiklikult 26.01.
  9. a. Seega on menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatud. Kostja hagiavaldusele vastanud ei ole.
  10. Kohus täitis 10.03.
  11. a selgitamiskohustust ning andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite ning seisukohtade esitamiseks (tl 26).
  12. Hageja esitas 26.03.
  13. a kohtule täiendavad seisukohad (tl 29-31). Hageja tõi välja, et 21.01.
  14. a õppis ta Rakvere Ametikoolis abipagari erialal. Koolipäevadel elas ta ühiselamus ning vabal ajal xxxxx perekodus. Toona aitad hagejat rahaliselt kohalik omavalitsus (s. xxxxx vald). Ema juurest oli hageja sunnitaud lahkuma
  15. a, kuna ema eluviis ei võimaldanud hagejal kodus elada. Rakvere Ametikooli lõpetas hageja 17.06.
  16. a. Erialase töö leidmine oli raskendatud ning seega hageja ka õpitud erialal tööle ei asunud. 01.09.
  17. a alustas hageja õpinguid samas koolis puhastusteeninduse erialal. Hageja katkestas õpingud tervislikel põhjustel sama aasta novembris. Tööd leida ei õnnestunud. Alates 26.08.
  18. a omandab hageja Viljandi Kutseõppekeskuses ehitusviimistluse kutset. Hageja on lahti kirjutanud oma igakuised kulutuse õpingute ajal. Lisaks Viljandis tekkivatele igakuistele kulutustele on hagejal elamiskulud ka xxxxxxx, kus ta elab koos elukaaslasega ning nende kasutada on korter. Igakuised kulud xxxxxxx on ligikaudu 50 eurot. Hageja on pidanud endale kõik eluks vajaliku ise soetama (nt nõud). Kooli kõrvalt ei ole võimalik tööl käia ning ka nädalavahetustel kulub palju aega õppimisele. Transpordikulu on hagiavalduse seisuga mõnevõrra muutunud. Hageja saab kasutada tasuta maakonnaliine, mis küll nõuab rohkem ümberistumisi, kuid on siiski tasuta. Arstile sõitmiseks on vaja siiski käia Tartus ja selline sõit tasuta ei ole. Seega võib transpordikulu olla õpingute ajal muutuv. Hageja on elatise nõude hulka arvestanud ka sülearvuti soetamise kulu. Sülearvuti on õpingute jaoks äärmiselt vajalik (samuti internet). Enamus õppematerjale on internetis ning ka töid tuleb esitada läbi interneti keskkonna. Ehitusviimistluse eriala on küllatki määriv töö ning seetõttu on ka hügieenitarvete/vahendite kulu toodud 50 eurot. Hageja on tervisprobleemide tõttu sunnitud 2
(6)valima nö õrnemaid tooteid. Koolikohustuse kulud on kuude lõikes erinevad. Keskmiselt on kulu umbes 90 eurot igakuiselt. Riided ja jalanõud on tulnud hagejal endal kõik hankida. Vajalikud on kulutudes hobitegevusele ja seda eelkõige lapsepõlves tekkinud traumade tõttu. Hagejal on vaja tegeleda rahustavate käeliste tegvustega (käsitöö, pusled, kunst jms). Kuna hageja on aktiivselt tegelenud oma tervisliku seisundi välja selgitamisega, siis on ta käinud mitmete erialaarstide juures. Välja on kirjutatud erinevaid ravimeid ning tarvikuid. Kulud võivad veelgi suureneda. Hageja vajas ravi juba lapsepõlves, kuid ema ei pidanud vajalikuks sellega tegeleda. Hageja saab xxxxxxvallalt igakuiselt 240 eurot järelhooldustoetust. Lisandub 60 eurot koolipoolset stipendiumi. Mingil määral on hageja õpinguid toetanud tema elukaaslane. Täna on ka elukaaslase materiaalne seis halb. Igakuised täpsustunud kulud eriala omandamisel on 725 eurot. Kohalik omavalitsus ning kool kannavad sellest 300 eurot. Hageja taotleb kostjalt igakuist elatist summas 425 eurot kuni hageja 21.aastaseks saamiseni. Kohtul kaaluda võimalust mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis kuni 26.08.2025. a ehk õpingute lõppemiseni Viljandi Kutseõppekeskuses. Hageja esitas täiendavad tõendid. 7. Kostja kohtu 10.03.2022. a midagi vastanud ei ole. 8. Kohus pidas tsiviilasjas nr 2-22-13523 kohtuistungi hageja osavõtul. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast. 9. Kohus nõudis 23.08.2023. a kirjaga (tl 47) Maksu- ja Tolliametilt andmeid kostja Kxxxxx Exxxxxx sissetulekute kohta alates 01.09.2021. a. Andmed sissetulekute kohta esitati kohtule 29.08.2023. a (tl 55-57). Kohus küsis 23.08.2023. a ka Sotsiaalkindlustusametilt andmeid kostjale tehtud väljamaksete kohta alates 01.09.2023. a (tl 46). Sotsiaalkindlustusamet esitas 25.08.2023. a kohtule vastuse (tl 52). Kohtuotsuse põhjendused 10.

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

  1. Kohus loeb tuvastatuks, et Kxxxxx Exxxxxx on KxxxxxxExxxxxxxtäisealine tütar, kes sündis xxxxxxxxxx. a (tl 13). Pärnu Maakohtu 31.10.
  2. a määrusega tsiviilasjas nr 2-1910000 (tl 20-21) määrati Kxxxxx Exxxxxxxeestkostjaks xxxxxxVallavalitsus ning seda kuni Kxxxxx Exxxxxx täisealiseks saamiseni. Kxxxxx Exxxxxx sai täisealiseks xxxxxxxxxx. a. Käesolevalt on hageja xx-aastane. Hagejal puudub rahvastikuregistris kanne isa kohta.
  3. Hageja on esitanud kostja vastu nõude täisealisele lapsele elatise maksmiseks. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (p 2) ning muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama (p 3). 3

(6)Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-192-13 (p 10) leidnud, et PKS § 97 p 2 alusel on lapsel õigus nõuda ülalpidamist, kui ta õpib viidatud sättes nimetatud ühes õppeasutuses või saab õppimise ajal täisealiseks. Käesolevaks ajaks on selle sätte sõnastus muutunud ja PkS § 97 p.2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Seaduse seletuskirja järgi jääb kehtima eeldus, et täisealine laps peab elatist nõudes omandama haridust. Täisealiseks saades õppis Kxxxxx ExxxxxxxRakvere Ametikoolis abipagari erialal, mille lõpetas 17.06.
  1. a. Samal sügisel, s.o 01.09.
  2. a alustas Kxxxxx Exxxxxx õpinguid samas koolis puhastusteeninduse erialal. Hageja lõpetas õpingud 24.11.
  3. a tekkinud terviseprobleemide tõttu. Alates 26.08.
  4. a õpib Kxxxxx Exxxxxx Viljandi Kutseõppekeskuses ehitusviimistlust statsionaarses õppes ning nominaalse õppeaja lõpu kuupäev on 26.08.
  5. a (tl 5; 36-38). Seega on tuvastatud, et hageja õppis täisealiseks saamise ajal (s.o xxxxxxxxxx. a) Rakvere Ametikoolis ning kohtule hagiavalduse esitamise ajaks oli hageja alustanud õpinguid Viljandi Kutseõppekeskuses. Perioodil 25.11.
  6. a kuni 25.08.
  7. a hageja ei õppinud ega töötanud.
  8. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-119-15 (p 10) täisealise õppiva lapse elatisnõude osas asunud seisukohale, et erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega tuleb kohtul hinnata, kas hageja on õigustatud elatist saama, st kas hageja puhul esinevad asjaolud, mille tõttu ei saa eeldada, et ta on võimeline endale eluks vajalikke vahendeid hankima ning tal puudub vara enda ülalpidamiseks. Riigikohtu seisukoha (eelmises viidatud lahendis) kohaselt on õppimine üheks põhjuseks, mille tõttu ei saa täisealiselt lapselt eeldada enda ülalpidamist ning eluks vajalike vahendite hankimist. Perekonnaseadus ette, et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes omandab haridust muuhulgas kutseõppe tasemeõppes. Hageja omandab kutseharidust päevases õppes ning kohtu hinnangul ei saa hagejale kutsehariduse omandamist ette heita. Hageja on käesolevas menetluses kirjeldanud oma katseid tööd leida, kuid see pole tal õnnestunud seetõttu, et tal puudub haridus (omab üksnes põhiharidust) ja ka varasem töökogemus. Töötamise registri andmetel (tl 22-24) on hagejal olnud enne õpingute alustamist Rakvere Ametikoolis olnud mitmeid töökohti, kuid kõik on olnud väga lühiajalised. Ka ei ole kohus tuvastanud hagejal vara olemasolu, mille arvelt saaks katta enda ülalpidamiskulusid. Hageja on alates
  9. a kasvanud ilma vanemateta perekodus ning olnud kohaliku omavalitsuse eestkostel. Kohalik omavalitsus küll toetab hagejat igakuiselt 240 euroga (järelhooldustoetus), kuid hagejal on tulnud endale soetada kõik eluks vajalik. Eeltoodust lähtuvalt saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et hageja on ülalpidamist saama õigustatud isik PKS § 97 p 2 tähenduses.
  10. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Hageja on hagiavalduses ja selle täienduses välja toonud, et tema igakuised kulud on kokku 725 eurot, sh eluasemekulud 100 eurot (50 eurot ühiselamus ja 50 eurot xxxxxxx korteris), kulutused toidule 210 eurot (õhtusöök koolis kokku 150 eurot ning toit nädalavahetusel kodus 60 eurot), kulutused transpordile 10 eurot, sidekulud 30 eurot, kulutused tervishoiule 70 eurot, kulutused hügieenitarvetele 50 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 90 eurot, kulutused 4
(6)riietele ja jalanõudele 90 eurot, kulutused hobitegevusele ja vaimsele tervisele 50 eurot ning hariduse investeering 25 eurot (s.o sülearvuti osamakse). Kohtuistungil selgitas hageja, et xxxxx Vallavalitsus maksab talle igakuiselt 240 eurot ning raha makstakse talle kuni kooli lõpetamiseni. Lisaks saab ta koolist stipendiumi 60 eurot, seega on tema sissetulek 300 eurot, mis kõik kulub hariduse omandamiseks. Vajadusel toetab teda rahaliselt elukaaslane, kes töötab Tartus ehitusel. Elukaaslane ei tee hagejale regulaarseid ülekandeid. Kohtu hinnangul saab hageja igakuist kulu summas 725 euro pidada põhjendatuks. Hageja nõuab kostjalt elatist 425 eurot kuus alates 11.09.2022. a. Kohtuistungil kinnitas hageja, et sai kostjalt kohtutäituri kaudu igakuiselt elatist 300-400 eurot. Viimati sai kostjalt elatist 2022. a mais. 15. Kostja hagiavaldusele ei vastanud ning on jätnud täitmata

§ 230lg-st 1 tuleneva tõendamiskohustuse.

Kostja ei ilmunud ka kohtuistungile. Seega kostja ei ole tõendanud temal muud kohustuste olemasolu ega ka varalist seisundit. Rahvastikuregistri andmetel (tl 14) on Kxxxxx Exxxxxxx lisaks hagejale veel üks täisealine laps. Alaealisi ülalpeetavaid ei ole. Kohus tegi kostja osas päringud erinevatesse riiklikesse registritesse. Töötamise registri kohaselt töötas kostja alates

  1. a kuni 18.02.
  2. a xxxxxxxxxxOÜ-s lüpsjana. Maksu- ja Tolliameti andmetel (tl 56-57) on kostja brutotöötasu perioodil
  3. a september kuni
  4. a veebruar olnud keskmiselt 983,96 eurot.
  5. a mais ja
  6. a jaanuaris on kostja saanud väljamakseid Tervisekassalt kokku 786,63eurot (250,29+536,34). Alates
  7. a veebruarist saab kostja sissetulekut Eesti Töötukassalt. Sotsiaalkindlustusamet Kxxxxx Exxxxxxxx perioodil 01.09.
  8. a kuni 25.08.
  9. a väljamakseid teinud ei ole (tl 52). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-119-15 (p 11) asunud seisukohale, et ülalpidamiseks kohustatud isiku puhul tuleb temalt elatise väljamõistmisel arvestada PKS § 102 ja PKS § 105 lg 3 järgi tema varalist seisundit. Sealjuures ei kohaldu täisealise lapse puhul PKS § 102 lg 2 vaid üksnes sama paragrahvi lõige 1, mille kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et kostja sissetulek on piisav hagejale nõutud summas elatise maksmiseks. Sellesisulist veendumust kinnitab ka asjaolu, et kostja on kuni
  10. a maini kohtutäituri vahendusel maksnud hagejale elatist ning summad on jäänud vahemikku 300-400 eurot.
  11. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 425 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest 11.09.
  12. a kuni Kxxxxx Exxxxxx õpingute lõpetamiseni kutsehariduse omandamisel, kuid mitte kauem, kui hageja 21-aastaskes saamiseni, s.o kuni xxxxxxxxxx. a. Elatis tuleb maksta Kxxxxx Exxxxxx arveldusarvele nr EE312200221069767422 Swedbank AS-is. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. 5

(6)Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Toimiku materjalide põhjal on alust arvata, et hagejal ei ole hüvitatavaid menetluskulusid (sh puudub lepinguline esindaja). Seetõttu ei pea kohus vajalikuks hagejalt menetluskulude nimekirja küsida. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.