1-17-10615/108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-10615 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. septembri 2023 määrus Dmitry Shuparov tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Dmitry Shuparovi (Shuparov; isikukood 38210143740) kaitsja vandeadvokaat Andrei Matvejev, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. septembri 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Andrei Matvejev kaudu 172 eurot 80 senti, sh käibemaks 28 eurot 80 senti, vandeadvokaat Andrei Matvejevile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. Mõista punktis 2 nimetatud menetluskulud välja süüdimõistetu Dmitry Shuparovilt. Süüdimõistetu Dmitry Shuparovil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Viru Maakohtu
8. novembri 2018 otsusega mõisteti Dmitry Shuparov süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi õigeks ning sama kohtuotsuse karistati D. Shuparovit KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega. Karistuse kandmise algust arvestati alates tema vahistamisest, s.o
9. juuni
10. 1.
11. Tartu Ringkonnakohtu
12. märtsi 2019 otsusega, mis jõustus
13. august 2019, tühistati maakohtu otsus D. Shuparovi õigeksmõistmises KarS § 113 lg 1 järgi, tema süüditunnistamises ja karistamises KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning menetluskuludes. Sama otsusega karistati D. Shuparovit KarS § 113 lg 1 järgi 8 aasta vangistusega ning KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka vahi all viibitud aeg alates
14. juuni 2017 kuni
15. detsember 2018, s.o 1 aasta 6 kuud, ning D. Shuparovil jäi karistusest kanda 6 aastat 6 kuud vangistust. 1.
16. Karistuse kandmise aja algus
17. september 2019 ja lõpp
18. märts
20. Viru Maakohtu
21. septembri 2023 määrusega jäeti D. Shuparov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Formaalsed eeldused vabanemiseks on täidetud (nõutud osa karistusest kantud, elukoht olemas), kuid täitmata on materiaalsed eeldused. 2.
22. D. Shuparov on vangistuses omandanud keevitaja eriala, on töötanud, on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine, tal on garanteeritud töökoht ning puuduvad distsiplinaarkaristused. Vaatamata sellele leidis maakohus, et kantud vangistus ei ole kinnipeetava kuritegeliku käitumise jätkumise ohtu piisavalt maandanud ning puudub usk, et ta suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda. Elu- ja töökoha olemasolu vabanemisel ei pruugi omada suurt kaalu kinnipeetava õiguskuulekale teele suunamisel, sest nimetatud elukohas elas kinnipeetav ka enne vangistust. Samuti oli ta enne vangistust hõivatud mitteametlikult ehitustöödel. D. Shuparovist lähtuv edasine ohuprognoos tugineb eelkõige tema varasemale elukäigule, toimepandud kuriteole ning alkoholi kuritarvitamisele. 2.
23. D. Shuparovil on 1 kehtiv kriminaalkaristus, milline on mõistetud tapmise eest, mille asjaolusid on maakohus kirjeldanud ning märkinud, et kuriteo pani D. Shuparov toime alkoholijoobes. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus ning kuivõrd kuritegu on toime pandud alkoholijoobes võib alkoholi kuritarvitamist pidada kuritegude toimepanemise soodusteguriks. Sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbiviija kokkuvõttest nähtub, et isik oli programmis aegajalt ebakindel, kuna ei teadnud, mida tahab saavutada ja kuidas seda teha. Läbiviija hinnangul on põhjusriski maandamiseks vajalikud jätkutegevused, kuid nendega ei ole veel alustatud. Veel nähtub iseloomustusest, et kinnipeetav leiab alkoholi kuritarvitamisele otsitud põhjendusi, ei näe probleemi ning seoseid alkoholi kuritarvitamise ja ebaseadusliku käitumise vahel. Ehk isiku motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobumiseks on madal. Alkoholijoobes võib aga isik käituda vägivaldselt ning panna toime uusi kuritegusid. Ka esineb kinnipeetava vabanemisjärgses elukohas risk, et seal tarvitatakse alkoholi ning ühise alkoholi tarvitamise käigus on oht konfliktide tekkeks. Isiku puudulik probleemilahendusoskus ning vägivaldsus alkoholijoobes võivad viia uute kuritegude toimepanemiseni kinnipeetava poolt. 2.
24. Ka tasumata rahalised nõuded 11 957,06 eurot võivad mõjutada D. Shuparovi toimetulekut vabaduses, eriti arvestades, et tal ei ole kindlaid plaane tulevikuks, vaid ta elab põhimõttel „üks päev korraga“. Kinnipeetav püüab pisendada oma süüd toimepandud kuriteos, väites, et kannatanu ründas teda esimesena ning püüab õigustada oma tegu, mis näitab, et kinnipeetav ei ole kantud karistusest veel vajalikke ja õiguskuulekaid järeldusi teinud. Puudub kindlus, et isik suudab vabaduses hoiduda alkoholi kuritarvitamisest ning lahendada konfliktseid olukordi seaduskuulekalt. 2.
25. D. Shuparovil tuleb veel jätkata karistuse kandmist vangistuses ning võimalusel osaleda vangistuses riigikeele õppes, et suurendada oma väljavaateid vabaduses tööturul. Lisaks on kinnipeetava individuaalses täitmiskavas planeeritud veel vestlused kuritegelikust käitumisest ning tagajärgedest, mis võivad aidata kinnipeetaval paremini mõista vigu oma varasemas käitumises ning õppida probleeme paremini lahendama, et vältida uute kuritegude toimepanemist.
26. Viru Maakohtu
27. septembri 2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu D. Shuparovi kaitsja vandeadvokaat Andrei Matvejev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise taotlus. Maakohtu määrus on ebaõiglane ja põhjendamatu. 3.
28. Kaitsja ei ole rahul sellega, et D. Shuparovil on vanglas diagnoositud alkoholisõltuvus ning ei ole rahul vangla hinnanguga, et D. Shuparov ei ole vabanenud alkoholisõltuvusest. Vangistuses ei ole D. Shuparov alkoholi tarvitanud, ta on läbinud treeningu alkoholisõltuvusest 2 vabanemiseks. Vangla ametnikud ei saa midagi diagnoosida, seda saavad teha vaid arstid, ja ei ole teada, kas vangiga vestlusest on kõike arvestatud. Alates vahistamisest ei ole süüdimõistetu alkoholi tarvitanud, saab aru kuriteo seosest alkoholiga ja ei kavatse vabaduses alkoholi tarvitamist jätkata. Samuti on võimalik süüdimõistetule panna ennetähtaegsel vabastamisel kohustus alkoholi mitte tarvitada ning kontrollida alkoholist vabanemise tõesust katseaja jooksul. Seda ei ole maakohus kaalunud. Lisaks tulenevalt oma tervisest ei saa D. Shuparovi ema alkoholi tarvitada, mis välistab koos alkoholi tarvitamise ja uute kuritegude ohu. Ei ole selge, kuidas karistusaja lõpuni vangistusse jäämine abistab alkoholisõltuvusest vabastamist. 3.
29. Kinnipeetava suurte võlgnevuste osas kui uute kuritegude riski osas on maakohus teinud kaalutlusvea, sest D. Shuparov on vangistuses töötanud ning omab tööharjumust. Vabaduses jätkab raha teenimist. Vangistuse jooksul võlgnevus oluliselt nagunii ei vähene. Maakohus ei analüüsinud KarS § 76 lg 4 asjaolusid õigesti Viru Vangla taotluses määratuga ja on teinud kaalutlusvea. Ennetähtaegse vabastamise eesmärgiks on muuhulgas süüdimõistetu sotsiaalne taasintegreerumine nii vara, kui see on võimalik. Ei ole selge, kuidas ennetähtaegne vabastamata jätmine ja süüdimõistetu vangistuses jätmine karistusaja lõpuni tagab süüdimõistetu sotsiaalset taasintegreerumist, samuti kinnipeetava majandusliku olukorra parenemist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
30. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna esitatud määruskaebus alust maakohtu määrusega mittenõustumiseks.
31. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kaitsja ekslikult läbivalt räägib olukorrast, kuidas süüdimõistetu vabaneks elektroonilise valve alla. Käesolevalt puudub kohtul informatsioon, et D. Shuparovi puhul tuleks arutada vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ning puudub ka selleks vajalik elukohta kontroll.
32. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud põhjalikult. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et D. Shuparovi tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud kõiki süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, seda nii positiivseid kui ka negatiivseid ega ole eelistanud üht teisele, vaid on kogumis jõudnud tulemuseni, et süüdimõistetu puhul ei ole uute kuritegude risk viidud miinimumini. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuigi maakohus leidis, et süüdimõistetut iseloomustab nii mõndagi positiivset, ei ole tema vabastamine käesolevalt veel põhjendatud, kuid on leidnud, et süüdimõistetul on võimalik ennast näidata jätkuvas positiivses suunas. Määruskaebuses ei ole sisuliselt toodud uusi asjaolusid, mis maakohtu järeldusi muudaks.
33. Käesolevalt ei pea kohtukolleegium vajalikuks üle korrata maakohtu põhistusi, vaid märgib üksnes järgnevat. Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka kaitsja argumendid alkoholi kui riskiteguri osas ümber maakohtu järeldusi. Maakohus on põhjendatult lähtunud vangla iseloomustusest toodud infost, mis on kõige aktuaalsem, kuna vangistuses olevad ametnikud puutuvad süüdimõistetuga kõige rohkem kokku. Kaitsja argumentatsioon sellest, kes ja kuidas on isikule alkoholisõltuvuse diagnoosi määranud, ei oma asjast tähtsust. Juba vangla iseloomustusest endast tuleneb, et alkoholisõltuvus on isikul vangla meditsiiniosakonna andmetel ning meditsiiniosakonnas töötavad vastava väljaõppega inimesed. Lisaks ei olegi määrav see, kas isikul on see diagnoos või mitte, vaid see, et alkoholi omab isiku käitumisele väga suurt mõju, kuid D. Shuparov ise seda probleemi ei näe, motivatsiooni loobumiseks ei 3 oma ning ainuüksi sellel pinnal ei saa ka kohus teha põhjapanevaid järeldusi selle kohta, et sotsiaalprogrammi Eluviisitreeningu läbimine omab isikule muutvat mõju. Seda enam, et selle programmi tagasiside samuti ei anna selleks järelduseks alust. Muutused saavad toimuda üksnes siis, kui isik on valmis reaalselt midagi muutma ja omaks selleks ka reaalset plaani. Pannes toimes käesoleva vangistuse aluseks oleva väga raske kuriteo alkoholijoobes ning motivatsiooni alkoholist loobumiseks omamata, ei saa asuda seisukohale, et üksnes alkoholi tarvitamise keeld motiveeriks süüdimõistetut. On ilmselge, et alates vahistamisest ei ole isik alkoholi tarvitanud, kuna on vangistuses, kus alkoholile on juurdepääs piiratud. Sellest tulenevalt on lihtne ka väita, et probleeme ei ole võrreldes vabaduses olekuga, kus tuleb igapäevaselt reaalselt probleemi ja ohtudega silmitsi seista. Lisaks muutused peavad olema seotud isiku kogu järgmise eluga ega saa olla seotud karistusest vabastamise ja karistuse ärakandmisega. Seega kaitsja irooniline argument, et ei ole selge, kuidas süüdimõistetu vangistusse jätmine kuni karistusaja lõpuni abistab alkoholisõltuvusest vabanemist, näitab pigem seda, et kõik esitatud väited muutumisest on kantud üksnes soovist karistusest vabaneda. Kuna isikul ei ole Eestis kehtivat elamisluba, siis ei ole võimalik siin tal ka töötada, mistõttu on maakohus põhjendatult tuginenud majanduslikust toimetulekust tulenevale riskile koostoimes isiku võlgnevuste kui ka töötamistega. Isikut on võimalik taasühiskonnastada siis, kui ta saab aru tema suhtes esinevatest riskidest ning on motiveeritud reaalse plaani alusel riske maandama ehk siis, kui täidetud on vabastamise materiaalsed eeldused. Kui materiaalsed eeldused ei ole täidetud, siis see näitab, et jätkuvalt on märkimisväärselt kõrge risk uuteks kuritegudeks ning taasühiskonnastamine väljaspool vanglat ei ole põhjendatud.
34. Süüdimõistetu kaitsja esitas riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal Viru Maakohtu määruse õiguslikule analüüsile, kliendiga arutamisele ja määruskaebuse koostamisele 180 minutit, mille eest taotleb tasu kokku 259,20 eurot, sh käibemaks 43,20 eurot. Ringkonnakohtul hinnangul on esitatud tasutaotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Esiteks on kaitsja teinud võimatuks kohtul kontrollida, milline reaalne aeg tal kulus millise toimingu jaoks, kuna on kirjutanud kõik toimingud ühele reale. Arvestades muid toiminguid ja määruskaebuse mahtu ning selles toodud argumentide vähesust on põhjendatud tasutaotlus rahuldada kokku 120 minuti ulatuses, s.o summas 172,80 eurot, sh käibemaks 28,80 eurot. KrMS § 187 lg 2 kohaselt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Seega tuleb menetluskulud summas 172,80 eurot hüvitada D. Shuparovil.
35. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
36. septembri 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 4 Aarne Sarjas