Obsah (4)

§ 635§ 637§ 638§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2023, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-4743 Tsiviilasi TT Ehitusgrupp OÜ ha

) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suvel 2021 suulise töövõtulepingu, millega hageja pidi remontima kostjale kuuluva korteri (Luha 23-58, Võru). Lepingu kohaselt oli tunnitasu 11 eurot (lisandub käibemaks). Hageja tegi perioodil

1. augustist 2021 kuni
2. augustini 2021 remonttöid. Hageja esitas kostjale arve summas 574 eurot 20 senti ning koos arvega ka kirjaliku selgituse teostatud tööde ja maksumuse kohta. Kostja on töö vastu võtnud. Kostja ei ole arvet tasunud.
3. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, millistel tingimustel pooled lepingu sõlmisid (sh tunnitasu suurus). Kostja ei ole hageja väidetavat hinnapakkumist aktsepteerinud. Hageja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Pooled ei ole kokku leppinud töö ositi üleandmises ja töö eest ositi maksmises. Kostja ei ole avaldanud, et lepingu kohaselt tegemisele kuulunud töö on tehtud. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et kostja oleks alusetult keeldunud tööde vastuvõtmisest. Samuti ei ole töö valminud, kuivõrd pooled leppisid kokku kogu korteri remondis ja selline remont jäi tegemata. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. xx on esitanud kostja vastu hagi töövõtulepingu järgse tasu (574 eurot 20 senti) saamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, millega hageja (töövõtja) kohustus teostama remonti kostjale (tellijale) kuuluvas xxxxxxxxxxxxx-xx asuvas korteris (vt
5. juuni 2023 eelistungi protokoll, lk 1). Küll on aga pooltel vaidlus töövõtulepingu tingimuste (sh tunnitasu) osas, samuti selles, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks.
6. Hageja põhinõude õiguslik alus on

§ 635

lg 1 ning sama seaduse § 108 lg 1, mis võimaldab nõuda rahalise kohustuse täitmist. täitmist. Töövõtja tasunõue muutub

§ 637lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega.

Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue

§ 637

lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel (

§ 637lg 4 teine 2 lause).

Tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul (

§ 638). 6.

Kohus on tõendamiskoormist selgitanud

1. juuni 2023 eelistungil (protokolli lk 2). Kohus selgitas, et kuivõrd hageja soovib saada töövõtulepingu järgse tasu, tuleb tal tõendada tunnitasu suurust, ning seda, et tööd on vastu võetud või tuleb need lugeda vastuvõetuks. Lisaks selgitas kohus
2. juuni 2023 kirjas (dtl 145), et hagejal tuleb tõendada ka seda, et pooled leppisid kokku ositi täitmises ning neil oli kokkulepe tasu osalise tasumise kohta.
3. Hageja esitatud e-kirjavahetusest nähtuvalt (dtl 151) kirjeldab hageja järgmist: „Pahtlitööd olen üldjuhul teinud tükiga 10e/m2 /…/ Materjali kulub maalritöö ruutmeetri kohta umbes 3-4 eurot /…./ Kõik, mis ei ole tükitöö, läheb tunnitöö alla 11 e/h /…/ Laminaadi paigaldus on 6/m2 /…/ Plaatimine on 30-40e/m2 olenevalt plaadist /…/ Juhul, kui eelnevad punktid on mõistetavad ja on huvi asja detailselt edasi arutada, siis peaks tegema nt laupäeval ühe põhjalikuma koosoleku“. Kostja vastas (dtl 152): „Võib küll jah uuesti kokku saada ja detailsemalt kokku leppida“. Sellele järgnev e-kirjavahetus (dtl 152 – 168) puudutab olukorda, kui hageja oli teatud tööd ära teinud, kuid poolte vahel ilmnesid erimeelsused.
4. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud e-kirjavahetusega tõendanud, millistel tingimustel (sh tunnitasu suurus) on pooled töövõtulepingu sõlminud. Siinkohal nõustub kohus kostjaga selles, et tegemist on hageja hinnapakkumisega ning kohtu hinnangul ei ole üheselt selge, kas kostja sellega nõustus või lepiti kokkusaamisel milleski muus kokku. Detailse hinnapakkumise esitamine kostjale ei tähenda seda, et kostja on sellega nõustunud. Hageja esitatud tõendid ei anna alust asuda seisukohal, et kostja aktsepteeris hageja esitatud hinnapakkumist. Eelnevat arvestades ei ole hageja tõendanud oma väidet selle kohta, et poolte vahel oli kokkulepe 11 euro suuruses tunnitasus.
5. Kohus märgib, et kokkuleppe puudumine tunnitasu osas ei välista veel iseenesest hageja töövõtulepingujärgset tasunõuet kostja vastu. Selliselt sätestab

§ 637

lg 1, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Hageja tasunõue muutub aga sissenõutavaks töö valmimisega (

§ 637lg 3).

10. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et hageja kohustus teostama remonti kostjale kuuluvas korteris, kuid tööd jäid pooleli ning hageja esitas kostjale nn vahearve teostatud tööde eest (vt eelistungi protokoll, lk 2).

§ 637

lg 4 teisest lausest tuleneb, et iga osa eest tuleb tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel vaid juhul, kui pooltel on kokkulepe nii töö ositi üleandmise kui ka hinna ositi määramise kohta (vt nt Riigikohtu 25. juuni 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-09, p 17). Seega eeldab nn vahearve esitamine pooltevahelist kokkulepet, vastasel juhul muutub tasunõue sissenõutavaks siis, kui kõik tööd on teostatud (nn üldreegel;

§ 637lg 4 esimene lause).

1. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu seda, et pooltel oli kokkulepe töö ositi üleandmise ja hinna ositi määramise kohta. Ka hageja ise on
2. juuni 2023 menetlusdokumendis märkinud, et lepingu sõlmimisel ei leppinud pooled konkreetselt kokku, kuidas tööde eest tasutakse (kas vahearvetega või remonttööde lõpus). Hageja selgitas samas menetlusdokumendis, et esitas kostjale vahearve siis, kui talle tuli info kostja varasema käitumise kohta (kostja ei ole tasunud tellitud tööde eest). Kuivõrd pooltel ei olnud kokkulepet töö ositi üleandmise ja hinna ositi määramise kohta, ei saanud hageja ise määrata, et ta annab töö ositi üle ja esitab kostjale vahearve. Siinkohal ei ole määrav, mis põhjusel hageja nii otsustas. Seega ei ole hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud. 3
3. Eelnevat arvestades jätab kohus hagi rahuldamata.
4. Järgmisena käsitleb kohus menetluskulude jaotust. Üldjuhul jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti. Siiski võimaldab TsMS § 169 lg 3 jätta menetluse tulemusest sõltumata rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendiga esitamisega ja vaidlustamisega seotud kulud selle menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. Kohus jättis 1xx 2022 määrusega rahuldamata kostja taotluse menetluskulude tagatise nõudmiseks. Eelnevat arvestades peab kohus põhjendatuks jätta TsMS § 169 lg 3 alusel menetluskulude tagatise nõudmisega seotud menetluskulud (346 eurot 67 senti ilma käibemaksuta; 416 eurot koos käibemaksuga + hageja majandusaasta aruande saamisega seotud kulu 2 eurot; kokku 418 eurot) kostja enda kanda. Muud kostja kulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Hageja enda kulud jäävad hageja kanda. 1xx § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud kokku 3282 eurot (lepingulise esindaja kulud 3280 eurot + tõendi saamise kulu 2 eurot). Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu (160 eurot ilma käibemaksuta) on mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. Samas ei ole kostja lepingulise esindaja ajakulu täies ulatuses põhjendatud. Kohtu hinnangul ei olnud praegusel juhul tegemist mahuka või õiguslikult keeruka vaidlusega. Hageja tugines sellele, et kostja ei ole tasunud töövõtulepingu järgset tasu ning vaidlus oli seotud eelkõige tõenditega (millistel tingimustel sõlmiti töövõtuleping, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks või mitte). Kohus peab vajalikuks võrdlusena märkida, et hageja lepingulise esindaja kulud on 520 eurot (ilma käibemaksuta) ning kostja lepingulise esindaja kulud on 2733 eurot 33 senti (ilma käibemaksuta).
5. Kostja lepingulise esindaja tööaruandest nähtuvalt kulus kostja vastuse koostamiseks kokku 4 tundi. Kostja
6. augusti 2023 menetlusdokumendi koostamiseks on kostja lepingulisel esindajal kulunud samuti 4 tundi ning lõplike seisukohtade esitamiseks kokku 1 h 25 min (40 min + 45 min). Seega kulus kostja lepingulisel esindajal hageja nõudega seoses seisukohtade esitamiseks kokku 9 h 25 min. Arvestades seda, et vaidlus ei ole mahukas ega õiguslikult keeruline, ning ka hageja menetlusdokumendid, mille osas kostja oma seisukohad esitas, ei olnud mahukad, on põhjendatud ajakuluks kohtu hinnangul kokku 4 tundi.
7. Kostja lepingulise esindaja tööaruandest nähtuvalt kulus kostja lepingulisel esindajal erinevate kohtumäärustega tutvumiseks, kohtunõuetele vastamiseks ning e-kirjavahetuse pidamiseks kliendiga kokku 3 h 10 min (1 h 10 min + 10 min + 50 min + 15 min + 10 min + 15 min + 20 min). Kahtlemata on lepingulisel esindajal vajalik informeerida oma klienti menetluses toimuvast ning seda ka selgitada. Samas olid määrused seotud eelkõige sellega, et asjas vahetused kohtunikud (sh taandus) ning kohtu hinnangul ei kulu selliste määrustega tutvumiseks ja nende selgitamiseks kliendile palju aega. Ka kostja vastused kohtunõuetele olid seotud kohtukoosseisu vahetumisega. Samuti on kohus seisukohal, et menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud aeg (30 min) ei ole täies ulatuses põhjendatud. Eelnevat arvestades leiab kohus, et määruste tutvumise, e-kirjavahetuse pidamise kliendiga, kohtunõudele vastamise ja menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakuluks on kokku 1 tund. 4
8. TsMS § 174 lõike 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja menetluskulude nimekirjast sellist kinnistust ei nähtu. Samas on kostja taotlenud 3280 euro suuruse menetluskulu väljamõistmist ning tööaruannet arvestades sisaldab see ka käibemaksu. Kohtupraktikas on aga leitud, et TsMS § 174 lõige 10 ei kohaldu olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse on esitanud füüsiline isik. Füüsiline isik (kui ta ei ole füüsilisest isikust ettevõtja) ei saa olla käibemaksukohustuslaseks (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
9. novembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 2-14-14356). Praegusel juhul on kostja füüsiline isik ning seega ei pidanud ta esitama TsMS § 174 lg 10 järgset kinnitust. Eelneva tõttu on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 6 h 30 min (4 h + 1 h + ettevalmistus kohtuistungiks 1 h + esindamine kohtuistungil 30 min). Kostja põhjendatud menetluskulud on seega 1248 eurot (6,5 x 160 x 1,2). Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1248 eurolt)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 5