← Eesti

2-22-142548/12

Obsah (9)§ 442§ 637§ 3111§ 407§ 444§ 162§ 174§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-142548 Tsiviilasi Cred

) §-le 405. Tuginedes

§ 442lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Vastavalt

§ 637

lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. Credit.ee OÜ esitas 4. novembril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E. M. H. ja Elegi Elektri Teenindus OÜ vastu nõude 2755 euro 80 sendi ja jooksva viivise saamiseks ning menetluskulu hüvitamiseks. 7. novembril 2022 tegi kohus võlgnikele makseettepaneku, mis on Elegi Elektri Teenindus OÜ-le kätte toimetatud 15. novembril 2022, äriregistrist nähtuvale elektronposti aadressile XXX,

§ 3111lg 51 alusel.

Makseettepanekule ei ole seaduses ettenähtud tähtaja jooksul vastuväidet esitatud. Solidaarvõlgnikule E. M. H. makseettepanekut kätte toimetada ei ole õnnestunud. Maksekäsu osakond andis asja üle 6. veebruaril 2023 hagimenetlusse. 2

(4)2-22-142548
  1. Credit.ee OÜ (hageja) esitas hagiavalduse
  2. veebruaril 2023 E. M. H. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Harju Maakohus edastas asja
  3. mail 2023 alluvusel lahendamiseks Tartu Maakohtule.
  4. Hagiavaldusest nähtub, et hageja ja Elegi Elektri Teenindus OÜ (laenusaaja) sõlmisid XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja laenusaajale laenu 3000 eurot tagasimakseperioodiga 12 kuud aastase intressimääraga 50,9%. Laenulepingu sõlmimiseks esitas laenusaaja juhatuse liige E. M. H. (kostja) XX.XX.XXXX hageja veebikeskkonnas aadressil www.credit.ee laenutaotluse, milles taotles laenusaajale laenu väljastamist 3000 eurot tagasimakseperioodiga 24 kuud laenusaaja juhatuse liikme käendusel. Hageja rahuldas laenusaaja laenutaotluse osaliselt, pakkudes laenusaajale laenu summas 3000 eurot tagasimakseperioodiga 12 kuud. Laenusaaja nõustus muutunud pakkumusega. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja XX.XX.XXXX käenduslepingu nr XXX. Hageja kandis XX.XX.XXXX laenusaaja pangakonto arveldusarvele laenu 3000 eurot. Laenulepingu eritingimuste kohaselt on krediidi kulukuse määr 64,83%, viivise määr 0,25% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest ning viimase osamakse tähtpäev
  5. veebruar
  6. 3.1 Hagi esitamise seisuga on laenusaaja hagejale tasunud kolme maksega kokku 1418 eurot 16 senti. Selle summaga oli kaetud põhiosa 839 eurot 16 senti, intress 457 eurot 44 senti (ehk täielikult esimesed neli osamakset), viivis 56 eurot 56 senti, maksehäirete avaldamise tasu 20 eurot ja sissenõudmisega seotud kulu 45 eurot. Alates
  7. juulist 2022 ei ole laenusaajalt ega kostjalt laekunud ühtegi makset. Hageja on saatnud laenusaajale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi võlateatisi. Hageja ütles laenulepingu üles
  8. oktoobril 2022, kuna nimetatud kuupäevaks olid kostja ja laenusaaja viivituses enam kui kahe osamakse tasumisega, teade saadeti e-kirja ja posti teel. 3.2 Käenduslepingu p 1 järgi vastutab käendaja laenuandja ees kõigi laenuvõtja kohustuste täitmise eest, mis tulenevad laenulepingust. Eelnimetatud kohustused hõlmavad laenulepingust tulenevaid lepingumakseid, viivist, leppetrahvi ning kõiki muid laenuvõtja poolt laenulepingu alusel laenuandjale tasumisele kuuluvaid makseid. Käenduslepingu p 9 teise lause järgi vastutab käendaja ka laenulepingu hilisematest lisadest ja muudatustest tulenevate kohustuste eest oma vastutuse maksimummäära ulatuses. Käenduslepingu p 7 kolmanda lause järgi vastutab käendaja laenuandja ees laenusaajaga solidaarselt. Nendel põhjendustel on hagi esitatud kostja kui käendaja vastu. 3.3 Käenduslepingu järgi on kostja vastutuse maksimumsumma 8150 eurot (dtl 43). Hagejal on kostja vastu nõue laenu põhiosa tasumiseks 2160 eurot 84 senti (3000-839,16) VÕS § 399 lg 1 alusel. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Laenulepingu eritingimuste kohaselt on aastane intressimäär 50,9%. Hagejal on kostja vastu nõue 326 euro 95 sendi suurune intressi nõue VÕS § 397 lg 1 alusel. Laenulepingu eritingimuste järgi oli viivise määraks 0,25% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Hagejal on hagi esitamise päeva seisuga kostja vastu nõue viivise tasumiseks 806 euro 43 sendi suuruses. Hageja taotleb ka kohtult mõistja kostjalt välja edasiulatuva viivise viivisemääraga 0,25% päevas alates
  9. veebruarist 2023 kuni laenu põhiosa (2160 euro 84 sendi) lõpliku tasumiseni. VÕS § 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot eeldusel, et võlausaldaja võib nõuda viivist. Hagejal on kostja vastu nõue ka sissenõudmiskulude hüvitamiseks 45 euro suuruses VÕS § 1131 lg 2 ja laenulepingu tingimuste alusel.
  10. Kuna ka juba maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada, toimetas kohus hageja taotlusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult: avaldatud
  11. augustil 2023 ning kostjale loetakse kättetoimetatuks seega
  12. augustil
  13. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus
  14. septembril 2023). 3
(4)2-22-142548 5. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 4.05.2016 3-2-1-23-16, p 16).

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus otsuse põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 6.

§ 162lg 1 järgi tuleb menetluskulud tuleb jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda.

7.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, puudub vajadus nende suurus rahaliselt kindlaks määrata. Vajalik ja põhjendatud on hageja riigilõivu kulu 560 eurot. Samuti on põhjendatud hageja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ning vastavalt

§-le 4842 ning kohtutäituri tasu summas 48 eurot. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 628 eurot. 8.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.