Obsah (4)

§ 2172§ 130§ 248§ 131

4-23-1277 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2023, Tartu Väärteoasja number 4-23-1277 Kohtunik Ingrid Kullerkann Sekretär Margot Nigol Väärt

§ 2172

ja § 248 lg 2 Kohtuvälises menetluses tehtud

§ 2172ja § 248 lg 2 järgi Kar

S § 63 lg alusel otsuse sisu rahatrahv 175 trahviühiku ulatuses, s.o 700 eurot Kaebuse esitaja taotlus karistuse vähendamine/otsuse tühistamine Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohus otsustas: RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.04.2023 otsus väärteoasjas nr 2780,23,002381 muutmata.
2. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel välja mõista Kristo Voolult menetluskuluna tunnistaja kohtuistungil osalemisega seotud sõidukulu summas 18,03 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE932200221023778606 (Swedbank), nr EE891010220034796011 (SEB pank), nr EE701700017001577198 (Luminor Bank) või nr EE777700771003813400 (LHV Pank) ning makse tegemisel märkida viitenumber 10220235026991 ja selgitus „Menetluskulud väärteoasjas nr 4-23-1277“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 4-23-1277
3. Saata väärteoasja materjalid Lõuna Ringkonnaprokuratuuri P.P. osas teadvalt valeütluste andmise osas kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
4. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik K.K. koostas 08.03.2023 väärteoprotokolli (tl 50) Kristo Voolu suhtes. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et tema 08.03.2023 kella 08.46 ajal Tartu vallas JõhviTartu-Valga mnt
5. kilomeetril juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Ajavahemikul 07.03.2023 kell 19.04 kuni 07.03.2023 kell 19.52 kasutas sõidumeerikus teise isiku P.P. isikukood XXXX isikustatud kaarti nr XXXX. Samuti rikkus ta vaheajale kehtestatud nõudeid. Pärast 4,5 tunnist sõiduperioodi kasutas juht lühemat kui 45 minutist vaheaega, samuti ei asendanud vaheaega vähemalt ühe 15 minutilise ja sellele järgneva vähemalt 30 minutilise vaheajaga. Kasutatud sõiduaja kestvus oli 07.03.2023 kell 13.37 kuni 07.03.2023 kell 19.52 ja 5 tundi ja 16 minutit.
6. PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi eriasjade uurija Tarvo Sääliku 10.04.
7. a otsusega määrati K. Voolule

§ 2172ja § 248 lg 2 järgi Kar

S § 63 lg alusel karistuseks rahatrahv 175 trahviühiku ulatuses, s.o 700 eurot.

1. Menetlusalune isik esitas 24.04.2023 kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles teatab, et soovib otsuse täies ulatuses vaidlustada. Kaebaja hinnangul on otsus tõendamata. Tunnistaja T.E. ütleb, et K. Vool sõitis ning K. Vool ütleb, et ei ole sõitnud ehk tegu on sõna sõna vastu olukorraga. Politsei väide, et auto ei ole peatunud Circle K tanklas, ei päde. K. Vool on ülekuulamise protokollis öelnud, et vahetus toimus Circle K tankla juures. See ei tähenda, et vahetus toimus Circle K tanklas. Politsei ei saa otsuste koostamisel kasutada fraasi, eluliselt ei ole usutav. Politsei peab süü tõendama. Antud hetkel P.P-ga pole ühendust võetud. Politsei on lähtunud otsuse koostamisel sellest, et K. Voolul on varasem sarnane rikkumine, kus ta kasutas teise inimese kaarti ja politsei peatas ta. Hetkel on situatsioon, kus 07.03.2023 K. Vool sõitis, õhtul lõpetas tööpäeva, rooli astus P.P. , V.V. OÜ juhatuse liige, kes sõitis edasi sõidukiga. 08.03.2023 asus K. Vool uuesti sõitma, sai sõita 45 min umbes enne kui politsei peatas ta kontrolliks. Teist kaarti ei leitud, seda ei otsitudki. Kaebuse juurde on lisatud P.P. poolt digitaalselt allkirjastatud kinnitus, mille kohaselt ei ole eriasjade uurija Tarvo Säälik temaga ühendust võtnud.
2. Kohtuväline menetleja esitas kohtule 16.05.2023 kirjaliku seisukoha, milles märgib, et ei nõustu esitatud kaebusega ning leiab, et selles toodud põhjendustest ei nähtu asjaolusid, mis oleksid aluseks kohtuvälise menetleja lahendi tühistamisele. Tõendeid kogumis hinnates on K. Vool on toime pannud temale ette heidetud süüteo. Tõenditena on väärteo toimikusse lisatud TachoScan analüüs, tunnistaja ülekuulamise protokoll ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll. Oma kaebuses leiab menetlusalune isik, et tema süüline käitumine on tõendamata. Lisaks kogutud tõenditele on kohtuväline menetleja tutvunud tankla videosalvestistega ja saab kinnitada, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk Scania R620 reg nr XXX ei ole tema poolt väidetud ajal Circle K XXX tanklas peatunud. Seda kinnitavad videosalvestised. Samuti ei ole kohtuvälise menetleja hinnangul mitte kuidagi eluliselt usutav fakt, et 4,5 tunnine 2 4-23-1277 sõiduperiood täitus minutilise täpsusega just Circle K XXX tanklas ja seda oskas menetlusalune isik juba varasemalt ette näha ning vahetada sõiduk just Circle K XXX jaamas. Menetlusaluse isiku karistusregistri väljavõttest on näha, et isikul on kaks kehtivat väärteokaristust, millest üks samalaadse rikkumise eest. Karistusregistri väljavõtte järgi on määratud rahatrahvid tasumata. Menetlusalune isik ei ole oma rikkumist tunnistanud ega seda kahetsenud. Kohtuväline menetleja leiab, et K. Voolule määratud karistus ei ole kuidagi ülemäära range või ülekohtune, sest trahvisumma on vaid natuke sanktsiooni keskmisest määrast kõrgem. Kohtuotsuse põhjendused
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 6.

§ 130

lg 1 kohaselt veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006. Nimetatud määruse artikkel 7 sätestab, et pärast nelja ja poole tunnist sõiduperioodi teeb juht vähemalt 45-minutilise katkematu vaheaja, kui ta ei alusta puhkeperioodi. Nimetatud vaheaja asemel võib olla vähemalt 15 minuti pikkune vaheaeg, millele järgneb vähemalt 30 minuti pikkune vaheaeg, mõlemad on sobitatud sõiduaja suhtes nii, et järgitakse lõike 1 sätteid.

§ 248

lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt kehtestatust lühema vaheaja kasutamine pärast 4,5-tunnist sõiduaega. 7.

§ 131

lg 3 kohaselt, kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõiduja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt. Määruse artikkel 27 punktid 1 ja 2 sätestavad, et juhikaart on isiklik dokument ning juhil ei tohi olla rohkem kui üks kehtiv juhikaart ning ta tohib seda kasutada ainult oma isikliku juhikaardina. Artikli 34 punkt 1 kohaselt kasutab juht salvestuslehte või juhikaarti iga päev, mil ta sõidukit juhib, ning alates hetkest, kui ta sõiduki üle võtab. Salvestuslehte või juhikaarti ei võeta välja enne igapäevase tööaja lõppu, kui selle väljavõtmine ei ole muul viisil lubatud. Ühtki salvestuslehte või juhikaarti ei tohi kasutada pikema aja jooksul kui see, milleks see on ette nähtud. Sama sätte punkt 3 sätestab, et kui juht ei viibi sõidukis ega saa seetõttu sõidukisse paigaldatud sõidumeerikut kasutada, tuleb lõike 5 punkti b alapunktides ii, iii ja iv osutatud ajavahemikud, kui sõiduk on varustatud digitaalse sõidumeerikuga, kanda juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil. Teise isiku juhikaardi kasutamise eest näeb vastutuse ette

§ 2172. 8.

Kokkuvõtvalt heidetakse K. Voolile ette, et ta kasutas ajavahemikul 07.03.2023 kell 19.04 kuni kell 19.52 sõidumeerikus P.P. isikustatud kaarti. Teise isiku kaardi kasutamine sõidumeerikus võimaldas tal jätta kohustusliku vaheaja tegemata. Kuivõrd kohtuväline menetleja on seisukohal, et tegelikult sõitis K. Vool ajavahemikul kella 19.04 kuni 19.52 veoautoga edasi, on ta sellega rikkunud sõidu- ja puhkeajale kehtestatud nõudeid. Pärast 4,5 tunnist sõiduperioodi ei kasutanud K. Vool ettenähtud 45-minutilist vaheaega, samuti ei asendanud ta vaheaega vähemalt ühe 15-minutilise ja sellele järgneva vähemalt 30-minutilise vaheajaga. Väärteo etteheite kohaselt oli kasutatud sõiduaja kestvus sel päeval ajavahemikul kell 13.37 kuni kell 19.52 kokku 5 tundi ja 16 minutit.

1. Nimetatud rikkumine avastati 08.03.2023 hommikul, kui K. Vooli juhitud veoauto Jõhvi-Tartu-Valga maantee
2. kilomeetril kontrolliks peatati. Tööaja väljatrükilt (tl 82–83) nähtub, et 08.03.2023 oli sõidukiga enne kontrolliks peatamist jõutud läbida 43 km, mis klapib 3 4-23-1277 kohtuvälise menetleja kinnitusel XXX Circle K tankla ja XXX vahelise vahemaaga. Seega on võimalik järeldada, et veoauto tõesti eelmisel päeva lõpus XXX Circle K tankla juurde jäeti.
3. Kohtuväline menetleja selgitas (tl 88 p), et iga kontrolli käigus laetakse alla vähemalt juhikaardi fail. Teiseks, kui on vajadus, siis ka sõidumeerikus olevate sõidukiandmete fail. Toimikus on olemas TachoScan tarkvara poolt tehtud rikkumiste analüüs (tl 53–64). Esmalt nähtub rikkumiste loetelust, et 07.03.2023 on K. Vool alustanud sõitu kell 13.37 ning sõidu lõpetanud kell 19.52, sõiduaeg on seega 5 tundi ja 16 minutit, mis on 46 minutit liiga pikk (tl 53). Analüüsis märgitud rikkumine eeldab seda, et vale juhikaardi kasutamine on toimunud ning kogu selle aja sõitis tegelikult K. Vool. Tahhograafi andmete aruandest (tl 54–55) nähtuvad sõiduki XXX juhtide igapäevased tegevused. Aruandest on võimalik kellaajaliselt näha, millal oli seisu-, töö- ja sõiduaeg ning millise juhi kaart oli nende tegevuste ajal sõidumeerikusse sisestatud. Kaartide sisestamiste ja väljavõtmiste aruandelt (tl 59) nähtub, et 07.03.2023 kell 19.03.25 on K. Voolu kaart välja võetud nind kell 19.03.52 on sisestatud P.P.kaart. P.P.kaart on välja võetud kell 19.53.05 ning järgmise päeva hommikul on taas sisestatud K. Voolu kaart.
4. Seega nähtub eeltoodud andmetest, et K. Vool lõpetas sõidu kell 19.03, s.o ajal, mil tal sai täis 4,5-tunnine sõiduaeg ning 27 sekundit hiljem sisestati sõidumeerikusse juba P.P.kaart. Kohtu hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline, et alles kell 19.03.13 sõiduki peatanud (tl 63) K. Vool jõudis 27 sekundi pikkuse ajavahemiku jooksul (19.03.25 kuni 19.03.52) oma juhikaardi sõidumeerikust välja võtta, autost väljuda, P. P. autosse istuda ning oma kaardi koheselt sõidumeerikusse sisestada.
5. Ka K. Voolu kontrolliks peatanud ametnikel tekkis sarnane kahtlus. Menetluse läbiviimise asjaolude kohta kuulati tunnistajana üle K.K.(tl 84–85). Ta selgitas, et K. Voolu juhitud veok peatati 08.03.2023 hommikul kontrolliks XXX ja koos patrullpolitseinik T.E-ga K. Voolu juhikaardi ja sõidumeeriku andmeid vaadates tekkis kahtlus, et eelmisest päevast on puudu umbes 61 kilomeetrit. K. Vool jagas kohapeal vastuolulisi selgitusi.
6. Tunnistaja T.E. selgitas (tl 86) samuti, et peatatud veoauto kilometraaž ei klappinud – eelmise päeva lõpp ja kontrollitava alguse kilometraažis oli lahkheli. Seetõttu laaditi alla sõidumeeriku andmed ning selgus, et mingi teine kaart on vahepeal sõidumeerikus olnud. K. Vool oli selgitanud, et ta parkis õhtul XXX tanklasse, ülemus tuli talle sinna järgi ja viis ta oma autoga koju, seejärel läks tagasi tanklasse ja tegi veoautoga ka ühe sõidu. Tunnistaja sõnul ei olnud see jutt usutav, kuivõrd sõiduk oli uuesti sõitu alustanud juba 2–3 minuti jooksul peale peatumist.
7. Tunnistaja P.P. kirjeldas sel päeval toimunud sündmuste kulgu järgmiselt (tl 86–88). Tema sõnul osteti kõnesolev sõiduk ettevõttele V.V. aasta alguses ning autol olid mootoriga, käigukastiga suuremad probleemid. Auto käis korduvalt remondis. Ka sel päeval oli vaja autole teostada veakoodide lugemine ning selleks vajalik arvuti oli P. P. autos. Telefoni teel lepiti K. Vooluga kokku, et nad saavad XXX juures kokku, kuid sinnani K. Vool ei jõudnud, tal sai sõidukaart enne täis. Kokku saadi XXX läheduses, K. Vool tuli autost välja ja tunnistaja läks autosse, pani oma kaardi sõidumeerikusse ja ühendas arvuti autoga (millises järjekorras ta need kaks tegevust tegi, tunnistaja enam täpselt ei mäleta). P.P. läks veokiga sõitma, programm luges samaaegselt veakoode. Tunnistaja liikus Jõgeva suunas ning läks sinna ilmselt läbi XXX. Ta katsetas sõidukit erinevatel kiirustel ja vaatas, kuidas arvuti veakoode loeb. Kuskil XXX lähedal keeras P. P. veoauto ringi ja võttis suuna tagasi XXX peale. Umbes tund kestnud sõidu lõpetas P. P. XXX Circle K parklas. Sinna tuli talle vastu K. Vool, kes oli ise vahepeal tunnistaja sõiduautoga käinud XXX vanemate kodus. P. P. viis K. Voolu vanemate koju tagasi. 4 4-23-1277
8. Kiiruse diagrammilt (tl 54), mida on suurendatud (tl 58, 139), on näha, kas sõiduk on olnud liikumises või millisel ajahetkel ta on seisnud või sõitnud madalama kiirusega. Diagrammilt on näha, et sõiduk jäi seisma kella 19.03 ajal ning hakkas uuesti liikuma ja kiirust suurendama kella 19.06 ajal. Ühtlaselt kiirusega 85 km/h sõideti kuni kella 19.21, siis oli paar minutit kiirus minimaalselt 46–50 km/h ning alates kella 19.24 jätkas sõiduk kiirusega 85 km/h. Ajavahemikul 19.33 kuni 19.36 oli kiirus taas kõikuv, kuid mitte kordagi alla 55 km/h. Ajavahemikul 19.43 kuni 19.45 langes kiirus 30 km/h peale ning tõusis seejärel taas 85 km/h peale kuniks sõit lõpetati kella 19.52 ajal. Sekundi täpsusega on sõidukiirused ja läbitud kaugused nähtavad kiiruse ja kiirenduse aruandel (tl 110–138).
9. Kiiruse aruandega tutvudes on selge, et sellel kajastatud andmed ei kõla kokku tunnistaja P. P.e poolt kohtus kirjeldatud marsruudiga. Sealt nähtuvalt sõitis veok pärast kaardi vahetust umbes 22 kilomeetrit järjest kiirusega 85 km/h. See ei ühti P. P.e selgitusega, mille kohaselt ta alustas sõitu XXX (tema sõnul on see umbes 10km kaugusel XXXst, GoogleMapsi andmetel ligikaudu 5 km kaugusel) ja keeras siis XXX-Jõgeva ristist paremale Jõgeva suunda. Tegemist on ligikaudu 90-kraadise pöördega, mis tunnistaja ütlusi tõeks lugedes oleks tehtud muutumatul, 85 km/h kiirusel. Kohus on seisukohal, et füüsikaseadused sellise pöörde tegemist ei võimalda. Ka P. P. ise julges arvata, et sellist pööret on võimalik teha maksimaalselt kiirusega 50 km/h, kuid pigem ikka madalama kiirusega (tl 87 p). Teiseks ei klapi kiiruse aruande andmetega P.P. poolt väidetu tagasipöörde teostamise kohta. Kogu teekonnal langes kiirus kõige vähem 30 km/h peale, mis tähendaks, et tagasipööre tuli sooritada sellisel kiirusel. Kohus nõustub siin kohtuvälise menetlejaga, et teha tagasipööret veoautoga, millel on ka haagis, kiirusega 30 km/h, ei ole samuti eluliselt võimalik. Lisaks langes kiirus 30 km/h peale alles 7 minutit enne sõidu lõpetamist, seega ei saanud see olla ka tagasipööramise koht. Tagasipööre pidi tunnistaja ütlusi arvestades toimuma enam-vähem keset läbitud teekonda. Kohus on seisukohal, et P. P. poolt kirjeldatud sõit Vilusist Kantkülani ja tagasi ei ole aset leidnud ning loeb P. P. ütlused ebausaldusväärseks. Eeltoodust tulenevalt on alust arvata, et P. P. on kohtus andnud valeütlusi ning kohtuotsuse jõustumisel tuleb P. P. suhtes otsustada kriminaalasja algatamine KarS § 320 tunnustel.
10. K. Vool rääkis kohtuistungil (tl 90–91), et hakkas kõnealusel päeval tagasi sõitma Narva või Sillamäe sadamast. Ta sai aru, et arvestades sõiduaja reegleid poleks ta Tartusse välja jõudnud. Ta leppis kokku P. P.ega, et saavad kokku XXX. P.P. käes oli diagnostikaarvuti, millega oli vaja K. Voolu kasutuses olnud veokit kontrollida. Kuivõrd K. Vool ei jõudnud autoga isegi XXX Circle K tanklani välja, saadi kokku kuskil peale XXX. Menetlusalune isik vahetas P. P.ega autod ning sõitis viimase autoga oma vanemate juurde XXX külla umbes 17– 20 km kaugusel. Kaua ta seal olla ei saanud, (ei jõudnud isegi sauna kütte panna) kui juba pidi tagasi XXXsse sõitma, et P. P-ga kokku saada. K. Vool selgitas, et rääkis kohtuistungil detailsemat juttu, kui kohtueelses menetluses omakäeliselt kirja pani. Tema sõnul tähendab ülekuulamise protokolli kirjutatud lause „Lõpetasin tööpäeva XXX tanklas“ seda, et ta alustas (kontrollipäeval) sõitu sealt. Veel rääkis K. Vool, et tema hinnangul on võimalik linnakiirusega XXX poolt Jõgeva suunas veoautoga pöörata. Samuti on tema hinnangul võimalik kiirusel 60 km/h teha tagasipööret selles XXX ja Jõgeva vahelisel teel asuvas parklas, mida K. Vool teab.
11. Menetlusaluse isik esitas kohtule K. Voolu mobiiltelefoninumbri kõneeristuse perioodi 01.–31.03.2023 kohta, kus on kajastatud väljaminevad kõned (tl 103–109). Dokumendilt nähtub, et K. Vool on P. P. numbrile 07.03.2023 helistanud kella 9.30, 15.23, 19.55 ja 22.17 ajal. Kaitsja sõnul andis K. Vool kell 15.23 toimunud kõnes teada, et autol on jätkuvalt probleemid ning tulenevalt navigatsiooniseadmel näidatust ei jõua ta ilmselt sõiduaja nõuetest tulenevalt ka tanklasse. 19.55 tuli menetlusalune isik juba P. P. autoga tagasi ja tegi talle vastamata kõne. Pärast seda helistas P.P. K. Voolule tagasi. Kohus on seisukohal, et 5 4-23-1277 eelnimetatud kõneeristus ei paku menetlusaluse isiku ja tunnistaja väidetele suurt tuge. Selle pinnalt ei saa täielikku pilti sel päeval nende vahel toimunud suhtlusest, kuivõrd sissetulevad kõned eristuselt puuduvad. Kõnesid, mis oleks toimunud vahetult enne K. Voolu poolt väidetavasse kokkusaamise kohta jõudmist, kohtule teada ei ole. Samuti pole näha kõnet, kus P. P. teatab K. Voolule, et ta hakkab nüüd tagasi jõudma XXX tankla juurde. 19.55 kõne on K. Vool teinud juba 3 minutit peale seda, kui sõit P. P. kaardiga oli lõpetatud. On selge, et menetlusalune isik oma ülemusega tööpäeva jooksul suhtleb, kuid antud kõneeristus koosmõjus teiste kogutud tõenditega ei kinnita süüdistatava ja tunnistaja versiooni toimunust.
12. Eeltoodust tuleneval leiab kohus, et K. Vool on temale etteheidetava teo toime pannud. Seda tõendavad nii kirjalikud tõendid kui ka tunnistaja T. E. ütlused. K. Voolu poolt menetluse kestel antud ütlused seevastu ei ole olnud järjepidavad ning tema poolt esitatud kaitseversiooni ei kinnita ükski tõend. Kohus on veendunud, et K. Vool kasutas 07.03.2023 õhtul tema kasutuses oleva veoauto sõidumeerikus pärast 4,5 tunnise sõiduaja täitumist P. P. juhikaarti, et vältida nõutava pikkusega vaheaja pidamist.
13. Seega on nii

§ 2172

kui ka

§ 248lg 2 süüteokoosseis täidetud.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. K. Vool on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 21. Kohus on seisukohal, et K. Vool pani

§-s 2172 sätestatud teo toime otsese tahtlusega ning

§ 248lg-s 2 sätestatud teo kavatsusega.

K. Vool teadis, et ta kasutab teise isiku juhikaarti ning ta tegi seda eesmärgiga kasutada kehtestatust lühemat vaheaega pärast 4,5 tunnist sõiduaega. 22. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 2172

näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

§ 248lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kar

S § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

1. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse. Rahatrahvi keskmine määr praegusel juhul on 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on K. Voolule määranud rahatrahvi 175 trahviühikut ehk veidi üle sanktsiooni keskmise määra. Karistuse määramisel on arvestatud asjaoluga, et isikul on kaks kehtivat karistust, millest üks on samaliigilise teo eest. Mõlemal juhul on K.Voolule määratud rahatrahvid, mis olid nii otsuse tegemise hetkel kui ka kohtuistungi toimumise ajal tasumata.
2. Kohus karistuse tühistamiseks või kergendamiseks aluseid ei näe. K. Voolu teosüü mõlema rikkumise puhul on keskmine. Asjaolu, et isikut on samaliigilise rikkumise eest varasemalt karistatud ning ta jätkab selliste rikkumiste toimepanemist, näitab kohtu hinnangul tema üldist suhtumist õiguskorda. Nõuded sõidu- ja vaheaegadele on kehtestatud selleks, et parandada töötingimusi ja üldist liiklusohutust. K. Vool näib liiklusohutusele eelistavat kiirelt sihtpunkti jõudmist ning see ei luba tal nõutavaid vaheaegu teha. Menetlusalune isik pole kordagi oma tegu kahetsenud, vaid otsinud sellele erinevaid õigustusi. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad. Eri- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest tulenevat 6 4-23-1277 karistuse korrigeerimise vajadust polnud. Kõigele sellele vastava karistuse – 175 trahviühikut – kohtuväline menetleja ongi määranud.
3. Kaitsja on alternatiivselt taotlenud ka väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi. Tema hinnangul on K. Voolu süü väike ja puudub avalik menetlushuvi.
4. Kohus on seisukohal, et väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel ei võimalda ainuüksi süü suurus. Isiku karistamata jätmine on menetleja otsustus, mille kujunemisel märgib olulist rolli veendumus, et karistamine ei ole vajalik. Sellise veendumuse tekkimisele aitab kaasa, kui isik on oma käitumise ebaõigussisu teadvustanud ja on lootus, et ta edaspidi käitub õiguskuulekalt. Menetluse käigus selliseid asjaolusid ei ilmnenud.
5. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu.
6. Väärteoasjas on menetluskuluks VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt tunnistajale T.E.hüvitatud sõidukulud summas 18,03 eurot (tl 95–97). Vastavalt VTMS § 38 lgle 1 ja KrMS § 180 lg-le 1 tuleb jätta menetluskulud K. Voolu kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 7