Obsah (4)

§ 871§ 75§ 1§ 5

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

) § 255 lg 1 ja § 184 lg 21 p 1 – § 22 lg 2 järgi tegudes, mis ta oli toime pannud aastatel 2011–

1. Kohus mõistis talle liitkaristuseks 9 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust ja luges selle alguseks
2. juuni
4. Viru Vangla esitas
5. aprillil 2023 kohtule materjalid A. Baškirovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.
6. Viru Maakohus kohaldas
7. aprilli
8. a määrusega A. Baškirovi suhtes

§ 871lg-te 1 ja 21 alusel üheks aastaks karistusjärgset käitumiskontrolli.

1. Määruse vaidlustas A. Baškirov, kes taotles karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmist.
2. Tartu Ringkonnakohtu
3. mai
4. a määrusega jäeti kaebus kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 1-17-60261-17-6026
5. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas A. Baškirovi kaitsja, kes taotleb selle tühistamist. A. Baškirovi elu- ja töökoht on Soomes, mistõttu ei saa tema suhtes käitumiskontrolli kohaldada. Maakohus kohaldas valesti materiaalõigust ja ringkonnakohus oleks asja pidanud sisuliselt läbi vaatama.
6. Prokuratuuri hinnangul on karistusjärgse käitumiskontrolli eeldused A. Baškirovi suhtes täidetud ja mõjutusvahendi kohaldamine on põhjendatud. A. Baškirovi kaebus oli ilmselt põhjendamatu ja ringkonnakohtu määrus on seaduslik. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Kolleegium nõustub kaebajaga selles, et ringkonnakohus poleks tohtinud jätta süüdimõistetu määruskaebust kui ilmselt põhjendamatut kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
8. Kaebus on KrMS § 326 lg 3 mõttes ilmselt põhjendamatu siis, kui ringkonnakohus on maakohtu otsuse ja apellatsiooni põhjal jõudnud järeldusele, et a) kriminaalasjas ei ole ühtegi KrMS §-s 338 loetletud alust maakohtu otsuse tühistamiseks; b) ilma täiendava selgituseta on üheselt mõistetav, et kaebaja asjakohastele väidetele on olemas nõustumisväärne ja ammendav vastus juba maakohtu lahendis, ning c) ringkonnakohtul ei ole seadusest tulenevat alust kaebuse piiridest väljumiseks (RKKK 16.12.2022, 1-22-510/38, p 13). Samasugustest põhimõtetest tuleb lähtuda ka määruskaebuse läbi vaatamata jätmisel KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel (vt ka RKKK 07.11.2023, 1-22-7792/21, p 8).
9. Kolleegiumi hinnangul on kohtuasjas seadusest tulenev alus kaebuse piiridest väljumiseks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kohaldas maakohus A. Baškirovi suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli

§ 871

lg-te 1 ja 21 alusel.

§ 871

lg 1 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule.

§ 75lg 1 p 1 järgi on käitumiskontrolli üks eeldus alalise elukoha olemasolu.

Kehtiv

§ 871

lg 21 lubab aga kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli ka siis, kui isikul alalist elukohta ei ole. Sellisel juhul on isikul kohustus teavitada kriminaalhooldusosakonda oma vangistusjärgsest viibimiskohast. Kolleegium märgib, et

§ 871lg 21 jõustus 1.

oktoobril 2022 ehk pärast seda, kui A. Baškirov pani toime teod, milles ta menetletavas asjas süüdi tunnistati. Enne osutatud seadusemuudatust ei olnud alalise elukohata süüdimõistetu suhtes võimalik karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada (RKKK 30.05.2016, 3-1-1-45-16, p 7). 11. Karistusjärgne käitumiskontroll ei ole karistus ega muu mõjutusvahend, vaid seaduses ettenähtud täiendav meede, mis võimaldab kohaldada karistuse ära kandnud süüdimõistetule kindlaid piiranguid või kohustusi (RKKK 02.02.2016, 3-1-1-1-16, p 9.1). Siiski on

§ 1

lg 2 kohaselt karistusseadustik – ja seega ka karistusjärgset käitumiskontrolli sätestav § 871 – käsitatav karistusseadusena karistusseadustiku esimese peatüki, sh

§ 5tähenduses (vt analoogselt RKKK 18.10.2023, 1-20-5182/179, p 13).

Sellest tulenevalt allub karistusjärgse käitumiskontrolli regulatsioon

§-s 5 ette nähtud karistusseaduse ajalise kehtivuse reeglistikule. Seetõttu tuleb karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada üldjuhul

§ 871selle redaktsiooni alusel, mis kehtis teo toimepanemise ajal.

Erandiks on olukord, kui hilisem seadus leevendab isiku olukorda (

§ 5lg 2).

Karistusjärgse käitumiskontrolli reeglites tehtud muudatustel, mis halvendavad isiku olukorda, tagasiulatuvat jõudu ei ole (

§ 5lg 3).

Seadusandja ei ole tagasiulatuva jõu keelu omistamisel piirdunud ainuüksi selliste normidega, mis tunnistavad teo karistatavaks või raskendavad karistust. See järeldub

§ 5

lg 3 sõnastusest, mille kohaselt puudub tagasiulatuv jõud ka sellisel seadusel, mis halvendab isiku olukorda muul viisil (vt ka RKÜK 02.06.2008, 3-4-1-19-07, p 20). 2

§ 871

lg 21 avardas karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise võimalusi, lubades seda teha ka nende isikute suhtes, kellel alalist elukohta pole. Järelikult on tegemist isiku olukorda halvendava seadusega, mida

§ 5lg 3 järgi tagasiulatuvalt kohaldada ei saa.

Seega ei saa seda sätet kohaldada ka A. Baškirovi suhtes, kuna ta pani kuriteod toime enne

§ 871lg 21 jõustumist.

Kuna pole tuvastatud, et A. Baškirovil oleks Eestis alaline elukoht, on täitmata ka seadusest tulenevad eeldused tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

1. Seega oli ringkonnakohtul tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 ja § 340 lg-st 1 kohustus väljuda kaebuse piiridest ning hinnata, kas pärast teo toimepanemist jõustunud sätte kohaldamine tõi süüdimõistetule kaasa raskema olukorra võrreldes teo toimepanemise ajal kehtinud seadusega. Kuivõrd ringkonnakohus jättis kaebuse kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata, rikkus kohus oluliselt menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses.
2. See, kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse ekslikult ilmselgelt põhjendamatuks ja jätab selle seetõttu läbi vaatamata, toob üldjuhul kaasa määruskaebuse uueks lahendamiseks saatmise. Siiski on sellest reeglist võimalikud erandid (vt nt RKKK 30.11.2020, 1-20-1975/28, p-d 21–23). Kolleegium leiab, et kuna käesolevas määruses toodud põhjustel on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine A. Baškirovi suhtes igal juhul välistatud ja asja uuesti menetledes poleks ringkonnakohtul otsustusruumi, puudub ka sisuline põhjus asja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saata. Kolleegium tühistab materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu nii maakohtu määruse kui ka selle muutmata jätnud ringkonnakohtu määruse ja teeb asjas ise uue lahendi.
3. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-dest 1 ja 2, tühistab kolleegium Viru Maakohtu
4. aprilli
5. a ja Tartu Ringkonnakohtu
6. mai
7. a määruse ning teeb uue otsustuse, millega jätab A. Baškirovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. Määruskaebus tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) 3