← Eesti

2-22-15688/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise koht ja aeg

  1. detsember 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-22-15688 Tsiviilasi Alliklepa Arenduse OÜ, Spearhead Consulting OÜ, Alliklepa Sadam OÜ ja Kärgkeha OÜ kandeavaldus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi
  2. septembri
  3. a määrus nr 1102722022 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Alliklepa Arenduse OÜ ja Alliklepa Sadam OÜ määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus Menetlusosalised esindajad ja nende Määruskaebuse esitajad (avaldajad): Alliklepa Arenduse OÜ (registrikood 14232731) ja Alliklepa Sadam OÜ (registrikood 14226707), esindaja juhatuse liige Ramon Rask RESOLUTSIOON
  4. Jätta Alliklepa Arenduse OÜ ja Alliklepa Sadam OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi
  5. septembri
  6. a määrus nr 1102722022 muutmata.
  7. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Alliklepa Arenduse OÜ ja Alliklepa Sadam OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Avaldajal on õigus esitada määruse peale määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS
  8. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale esitati kinnistu nr 21415650 (asukohaga Harju maakond, Lääne-Harju vald, Alliklepa küla, Eetaguse) kohta
  9. augustil 2022 kinnistamisavaldus.
  10. augusti
  11. a lepingus sisalduvas kinnistamisavalduse p 10.1 - 10.4 alusel taotlevad lepingupooled teha kinnistusregistri registriossa nr 21415650 järgmised kanded: muuta kolmandasse jakku kande nr 3 all kantud reaalservituudi kannet, vabastada kinnistu neljandasse jakku kannete nr 1, 2 ja 3 all sisse kantud ühishüpoteekide alt, muuta omanikukannet ning kanda kolmandasse jakku ostueesõigus.
  12. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi rahuldas
  13. septembri
  14. a määrusega kinnistamisavalduse osaliselt jättes rahuldamata
  15. augusti
  16. a kinnistamisavalduse p-s 10.1 sisalduva kandetaotluse. Reaalservituudi kandes ei saa viidata lepingupunktidele, mis ei ole servituudi sisu osaks asjaõigusseaduse (AÕS) § 172 lg-st 1 tulenevalt. Lepingus sisalduvas kinnistamisavalduse p-s 10.1 soovivad müüja, omanik ja ostja muuta kinnistusregistri registriosa number 21415650 kolmandasse jakku kande nr 3 all sisse kantud reaalservituudi kannet lisades reaalservituudi kandesse viite
  17. augusti
  18. a lepingu punktile 4.
  19. Lepingu p 4.
  20. kohaselt soovitakse täiendada servituudi lepingut punktiga, mille järgi teeniva kinnistu 1 igakordsel omanikul, tingimusel, et teeniva kinnistu 1 omanik on Spearhead Consulting OÜ, registrikood 14469249, ja/või Karin Marosov, isikukood 48407192728, ja/või Reigo Marosov, isikukood 38009102772, ja/või nende alaneja ja/või üleneja sugulane, on õigus nõuda valitseva kinnistu igakordselt omanikult käesoleva lepingu punkti 3.1 alusel seatava reaalservituudi lõpetamist ja kinnistusraamatust kustutamist kui valitseva kinnistu omanikuks ei ole enam ja seal toimuvat arendustegevust ei kontrolli enam ühing, mille kontrollivaks osanikuks (otseselt või kaudselt) ja tegelikuks kasusaajaks on kas (a) Ramon Rask, isikukood 38209160270, ainuisikuliselt või (b) Ramon Rask koos tema alaneja ja/või üleneja sugulase (nt Märt Raskiga, isikukood 35012190292, nagu see on lepingu sõlmimise hetkel) ja/või abikaasa/elukaaslasega. Valitseva kinnistu igakordne omanik kohustub andma nõusoleku reaalservituudi kinnistusraamatust kustutamiseks hiljemalt seitsme

(7)päeva jooksul arvates vastava nõudmise esitamisest Spearhead Consulting OÜ, registrikood 14469249, ja/või Karin Marosov, isikukood 48407192728, ja/või Reigo Marosov, isikukood 38009102772, ja/või nende alaneja ja/või üleneja sugulase poolt. Kandetaotluse järgi soovitakse registrikandes viidata lepingu punktile, millega kindlaksmääratud teeniva kinnistu omanikel on õigus nõuda reaalservituudi lõpetamist ja kinnistusraamatust kustutamist juhul kui valitseva kinnistu omanikuks ei ole enam ja seal toimuvat arendustegevust ei kontrolli enam kindlaksmääratud isik. AÕS § 172 lg 1 järgi on reaalservituudi õigussuhtes kohustatud isikuks teeniva kinnisasja igakordne omanik ning õigustatud isikuks valitseva kinnisasja igakordne omanik. Seadus ei näe ette, et teeniva ja valitseva kinnisasja omanike ring on määratletud, seega on talumiskohustus seotud kinnisasjade igakordsete omanikega. Lisaks ei vasta lepingu p-s 4.2 kokkulepitu reaalservituudi sisule, kuna sisaldab teeniva kinnisasja omaniku õigust nõuda servituudi lõpetamist. Servituudi sisu saab tulenevalt AÕS § 172 lg-st 1 olla valitseva kinnisasja igakordse omaniku õigus teenivat kinnisasja teatud viisil kasutada või teeniva kinnisasja igakordse omaniku kohustus omandiõiguse teostamisest hoidumine valitseva kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Kokkuleppeid, mis ei saa olla reaalservituudi sisuks, ei saa kanda kinnistusraamatusse ning need kehtivad võlaõiguslikult. 2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  1. Avaldajad esitasid määruskaebuse paludes kandemääruse tühistada. Vaidlusaluse kandetaotluse sisuks on kokkulepe servituudi lõpetamise tingimuste kohta. Selle kokkuleppega ei muudeta servituudi sisu, st servituut jääb ka pärast vaidlusaluse kandetaotluse rahuldamist kehtima kujul, millisena teeniva kinnisasja igakordne omanikul on teatav talumiskohustus valitseva kinnistu igakordse omaniku ees (täpsemalt avaliku sadamapidamise talumise kohustus). Küll aga on teatud tingimuste saabumisel kindlaksmääratud ringil isikutel õigus nõuda reaalservituudi lõpetamist. Tegemist on kokkuleppega servituudi lõpetamise tingimustes, milles on seaduse järgi pooltel õigus kokku leppida – seadus ei sätesta suletud loetelu ega piira muul viisil seda, millised võivad olla need alused, mille ilmnemisel võidakse servituut lõpetada. Taoliste kokkulepete, st asjaõiguse sisu täpsustamisele suunatud kokkulepete, lubatavust on kinnitanud ka kohtupraktika (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-106-08 p 11). Pooltel on õigus sõlmida olemasolevate asjaõiguste täpsustamiseks kinnistusraamatusse kantavaid kokkuleppeid, mh kokkuleppeid asjaõiguse lõpetamise tingimuste kohta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja kinnistusosakonna kohtunikuabi
  3. septembri
  4. a määrus nr 1102722022 muutmata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1).
  5. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi jätnud kinnistamisavalduse p-s 10.1 sisalduva kandetaotluse õiguspäraselt rahuldamata. Kandetaotluse järgi soovivad pooled muuta reaalservituudi kannet viitega
  6. augusti
  7. a lepingu p-le 4.2., mille järgi on kandetaotluses viidatud kindlatel isikutel, kui nad on teeniva kinnisasja omanikud, õigus nõuda valitseva kinnistu igakordselt omanikult reaalservituudi lõpetamist ja kinnistusraamatust kustutamist, kui valitseva kinnistu omanikeks ei ole enam kandetaotluses märgitud isikud. AÕS § 172 lg 1 kohaselt koormab reaalservituut teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Seega oma olemuselt saavad reaalservituudist tulenevad õigused ja kohustused olla kinnisasjade igakordsetel omanikel, mitte konkreetsetel isikutel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole lepingu p-s 4.
  8. sõlmitud kokkulepe reaalservituudi sisu AÕS § 178 lg 1 mõttes ega vasta reaalservituudi mõistele AÕS § 172 lg 1 mõttes ning seda ei ole võimalik kinnistusraamatusse kanda. Reaalservituudist tulenevad õigused ja kohustused on kinnisasjade igakordsetel omanikel. Praegusel juhul ei ole lepingu p-s 4.2 sõlmitud kokkulepe kehtiv kinnisasjade igakordsete omanike suhtes, vaid kokkuleppes on määratletud ära konkreetsed isikud, kelle suhtes kokkulepe kehtib. Pooled ei saa muuta reaalservituudi olemust.
  9. Ringkonnakohus märgib, et juhul, kui lepingupooled soovivad, et kinnisasja saaksid igakordselt kasutada mingid konkreetsed isikud, siis võib olla sobilik seada nende isikute kasuks isiklik kasutusõigus AÕS § 225 lg 1 mõttes. Isiklik kasutusõigus võimaldab sisuliselt seada reaalservituudiga sarnase kasutusõiguse, mitte kinnisasja igakordse omaniku, vaid 3 konkreetse, isikuliselt määratletud subjekti kasuks, mida pooled lepingu p-ga 4.2 soovivad ka teha. Juhul, kui lepingupooled soovivad, et kasutusõigus seoks ainult lepingupooli, mitte kinnisasjade igakordseid omanikke, piisab neil ka üksnes võlaõiguslikust kokkuleppest kasutamise kohta.
  10. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldajate kanda. Asja materjalidest ei nähtu hüvitatavaid menetluskulusid.
  11. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 599 esimese lause alusel saab käesoleva määruse peale edasi kaevata Riigikohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.