) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning
lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. M-L V’i haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule. Haldur on kohtule teatanud, et pankrotimenetluses puudus realiseeritav vara. Võlgniku sissetulekust pankrotipessa laekumisi pole toimunud. Seega puuduvad pankrotipesas piisavad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotimenetluse kulud moodustavad hetkeseisuga 1473,60 eurot.
lg 4 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Võlausaldajate lõplik nimekiri on kinnitatud 22.09.2023 kohtumäärusega. Võlgnik ei esitanud vastuväidet tunnustatud nõuete osas. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: 2 Pankroti väljakuulutamise kuupäeva seisuga oli võlgniku pankrotipessa kuuluv rahaliste vahendite jääk null eurot. Võlgnikul on üks ülalpeetav ning võlgniku sissetulekuks on vanemahüvitis ja peretoetus, millised ei olnud arestitavad. Realiseeritav pankrotivara puudus. Andmed
nimetatud väljamaksete kohta: Pankrotimenetluses ei ole tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega. Võlgnikule või tema ülalpeetavatele ei ole väljamakseid tehtud. Välja maksmata pankrotimenetluse kulud - usaldusisiku tasu hüvitamata osa summas 537,60 eurot (sh käibemaks), mis kuulub välja maksmisele pankrotivarast. Pankrotimenetluse lõpuleviimise prognoositavad kulud – arvestuslik halduri tasu. Pankrotivara puudumise tõttu lähtub pankrotihaldur tasu arvestamisel
Haldur on kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 6 tundi. Töötasu arvutamisel lähtub haldur tunnitasu määrast 130.00 eurot, millest tulenevalt palub haldur määrata tasuks 780.00 eurot, millele lisandub käibemaks 156.00 eurot. Väljamaksmata, sh prognoositavad, pankrotimenetluse kulud kokku 1 473,60 eurot. Krediidiasutustes hoiustatud raha puudub. Pankrotivara puudumise tõttu ning juhul kui deposiidiraha ei laeku, palub haldur hüvitada halduri tasu menetlusabi korras riigivahenditest, kokku summas 780 eurot, millele lisandub käibemaks 156 eurot. Haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 780 eurot, millele lisandub käibemaks 156 eurot, kokku 936 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Pankrotivara ebapiisavuse tõttu ei ole jaotiste alusel võlausaldajale raha välja makstud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Käesolevas pankrotimenetluses pandiese puudus. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Müümata ning teiselt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Pankrotihaldur on korraldanud võlausaldajate üldkoosolekuid, analüüsis esitatud nõudeavaldusi, koostanud pankrotiseaduses sätestatud aruandeid ning esitas neid kohtule, võlgnikule ning võlausaldajatele. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Tunnustatud ja saamata RahlJ Jaotis, nõue (EUR) ärk % Jrk Võlausaldaja nimi ja registrikood 1 Telia Eesti AS (RK 10234957) 1698,60 II 5,40 2 OÜ GS Core (RK 16183586) 5619,81 II 17,88 3 PlusPlus Capital AS (RK 11919806) 13370,25 II 42,55 4 Aktiva Finance Group OÜ (RK 10746479) 4763,15 II 15,16 5 Aktiva Finance Group OÜ (RK 10746479) 5973,30 II 19,01 Võlgnik ei ole võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. Nõuete puhul ei ole tegemist solidaarkohustustega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate 3 nõuetega. Pankrotivara puudumise tõttu ei olnud võlausaldajatele väljamaksed tehtud. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Haldur ei ole hagisid esitatud ega kavatse neid ka esitada. Menetluskulud ning halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulud puuduvad. Muud kulutused on kajastatud aruande punktis „Andmed
Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Koos pankrotimäärusega algatati ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Seega tuleb kohustustest vabastamise menetlus jätkata. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel palub haldur määrata end võlgniku usaldusisikuks.
lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Haldur leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on sissetuleku ebapiisavus ning hooletu finantskäitumine, s.o muu asjaolu
lg 5 tähenduses.
lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis 13.07.2023 vande kooskõlas
lg 2.
lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega.
kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks.
lg 12 kohaselt kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. Pankrotivara ebapiisavuse tõttu lähtub pankrotihaldur tasu arvestamisel
Haldur on kulutanud pankrotiseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks 6 tundi. Haldur on teavitanud võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest ning nõudeavalduse esitamise 4 vajalikkusest, analüüsinud nõudeavaldusi, koostanud võlausaldajate nimekirja ning aruandeid: võlausaldaja esimese üldkoosoleku läbiviimine - 1 tund; nõudeavalduste analüüs – 2 tundi; võlausaldajate esialgse nimekirja koostamine - 1 tund; võlausaldajate lõpliku nimekirja koostamine - 1 tund, taotluse ja lõpparuande koostamine - 1 tund. Töötasu arvutamisel lähtub haldur tunnitasu määrast 130.00 eurot, millest tulenevalt palub määrata tema tasuks 780.00 eurot, millele lisandub käibemaks 156.00 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu koos käibemaksuga summas 936.00 eurot kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega ning vastab seaduse nõuetele. Haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest.
lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Käesolevas menetluses on juba usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 19.06.2023 määrusega määratud menetlusabi summas 462.00 eurot (lisaks käibemaks), lisaks palub haldur hüvitada halduri tasu riigi vahenditest summas 780.00 eurot, millele lisandub käibemaks, mis kogumis ei ületa kahekordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga alammäära (1450 eurot). Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 10.10.2023 üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Arvestades seega pankrotihalduri poolt oma ülesannete täitmiseks põhjendatud kulunud tööaega ning TsMS § 183 lg 2 piirmäära, tuleb võlgnikule anda TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi summas 780.00 eurot (lisandub käibemaks), kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Nimetatud summa ulatuses tuleb võlgnik vabastada pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest ning hüvitada see haldurile riigi arvelt. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab 5 kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 19.06.2023 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 19.06.2023, tuleb menetlust jätkata. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel palub haldur määrata end võlgniku usaldusisikuks. Kohus määrab seega võlgniku usaldusisikuks Svetlana Pildeni. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.