Obsah (6)

§ 187§ 70§ 456§ 173§ 164§ 33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-23-10040 Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2023; Pärnu Tsiviilasi V.V. hagi E.V

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE V.V. esitas

1. juulil 2023 Pärnu Maakohtule hagi Evgeny Vengelinskiy vastu abielu lahutamiseks. Hageja ja kostja abielu registreeriti xxxxxxxxxxx. aastal Pärnu Perekonnaseisuametis. Hageja 2-23-10040 soovib lahutada, sest suhted on pingelised ja stressirohked juba 7-8 aastat. Abikaasa on alkohoolik, lahutama ei nõustu. Abikaasa karjub, süüdistab hagejat kõiges ja ei lase öösel magada. Hageja tervis on halb: süda on nõrk ja hageja põeb diabeeti. Hageja vajab rahu, vaikust ja igapäevast rutiini, et toimet tulla. Pidev närvipinge mehe tõttu kahjustab ja halvendab hageja tervist, hageja ei jõua enam kannatada kodust terrorit. KOSTJA VASTUS Kohus võimaldas kostjal hagile vastata suuliselt kohtuistungil. xxxxxxxxxxx toimunud istungil kostja lahutusega nõus ei ole, soovib leppida. Kostja ei saa aru, miks hageja lahutada tahab. Kostja kogu aeg ei joo. Kostja on nõus joomise maha jätma. Kostja pakkus välja, et läheb kolmeks kuuks Venemaale, tuleb tagasi uue inimesena ja siis arutatakse lahutust uuesti. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja kuulanud hageja ja kostja isiklikult kohtuistungil ära, leiab, et V.V. hagi abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
3. E.V. on Venemaa kodanik, elab Eestis alalise elamisloa alusel. Hageja on Eesti kodanik, abikaasade ühine elukoht on Eestis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 70 lg 1 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

§ 70

lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

§ 70

lg 4 tulenevalt

-is rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või samas sättes loetletud Euroopa Liidu määrustes, sh p-s 2 nimetatud Euroopa Liidu nõukogu määruses nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1-29). EL määrus nr 2201/2003 (edaspidi nimetatud ka Määrus) artikkel 3 lõige 1(a) kohaselt abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle territooriumil oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist veel elab seal.

1. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel on sõlmitud leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi nimetatud õigusabileping). Õigusabilepingu artikli 1 lõike 1 kohaselt on ühe lepingupoole kodanikel teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. Õigusabilepingu artikli 21 lg 1 järgi juhul, kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Hageja ja kostja abiellusid Eestis, nende ühine elukoht oli ja on Eestis, Pärnu linnas. Seega on Eesti Vabariigi kohus pädev poolte abielu lahutama.
2. Kuna kostja on Vene Föderatsiooni kodanik ning õigussuhtes esineb kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega, tuleb õigussuhtele kohalduva õiguse kindlaksmääramisel lähtuda rahvusvahelise eraõiguse seadusest (REÕS). REÕS § 60 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisele kohaldatakse REÕS §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. REOS § 57 lg 1 järgi määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õigusega, kus on abikaasade ühine elukoht. Eeltoodu alusel kohus rakendab abielu lahutamisele Eesti Vabariigis kehtivat õigust.
3. Eesti Vabariigi perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 65 lg 2 kohaselt tuleb praegusel juhul abielu lahutada kohtus, kuna kostja vaidleb lahutusele vastu. 2 2-23-10040 PKS § 66 punktist 2 tulenevalt kohtus lahutamise korral lõpeb abielu päeval, millal kohtuotsus jõustub.

§ 456

lg 1 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil, kui teistmismenetluses. Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud.

1. Kohus leiab poolte ärakuulamise järel, et hageja ja kostja abielu on pöördumatult lõppenud. Hageja ja kostja elavad küll ühes korteris, kuid asjas ei olnud vaidlust, et abielulised suhted on lõppenud. Hageja väidetel ei ole neil kostjaga intiimsuhteid olnud ligi 10 aastat, elavad ühes korteris nagu naabrid, kumbki omaette ja oma rahakoti peal. Vähesel määral on pooltel ühes eluruumis elades majanduslikke suhteid, sest kumbki ei keela teisel tarvitada enda ostetud toiduaineid ega süüa enda valmistatud toitu. Kostja hageja nendele väidetele vastu ei vaielnud.
2. Hageja hagiavalduses ja suuliselt kohtuistungil kinnitas, et ei pea abielu taastamist võimalikuks ega soovi seda. Lahutuse peamiseks põhjuseks on kostja alkoholi kuritarvitamine ja purjuspäi hageja kodurahu rikkumine. Korter kuulub hagejale lahusvarana ning hageja soovib, et abielu lahutamise järel kostja korterist lahkub ja otsib endale teise eluruumi. Hageja arvates kostja on lahutusele vastu ainult sellepärast, et hageja korteris on tal mugav elada. Kostja sõnades küll vaidleb lahutusele vastu ja soovib leppida, lubab alkoholi tarvitamistki piirata, kuid konkreetset valmisolekut kooselu taastamise nimel midagi muuta kostjal ei olnud. Kostja plaanib minna kolmeks kuuks Venemaale õe juurde, kuid ei osanud selgitada, kuidas see aitaks kaasa abielulise kooselu taastamisele ja hagejaga leppimisele.
3. Kohus ei pea õigeks ainult ühe abikaasa tahtel suunata pooli abielu taastama ja neile leppimiseks aega anda. Leppimine saab tulemuslik olla ainult siis, kui mõlemad abikaasad seda tõsiselt soovivad ning oma suhete parandamiseks reaalselt midagi ette võtavad. Hageja istungil kinnitas, et on kategooriliselt leppimise vastu, soovib lahutust. Kohus võtab lisaks arvesse, et hageja on varem juba kolmel korral abielu lahutamiseks kohtusse pöördunud (2018, 2020 ja 2022.aastal), kuid siis loobus hagist, tuues põhjuseks kostjaga kokku leppimise või lahutuse osas ümbermõtlemise. Seega pooled on viimase viie aasta jooksul korduvalt saanud võimalusi leppida, kuid abielu taastada ei ole õnnestunud. Lisaks kohus ei pea eluliselt võimalikuks poolte suhete paranemist ja kooselu taastumist sel teel, et kostja läheb mitmeks kuuks Venemaale oma sugulaste juurde. Kõige eeltoodu alusel kohus leiab, et poolte lepitamine ei ole võimalik ning varasematele menetlustele lisaks veel kord leppimisaja andmine ei ole mõistlik. Kohus on veendunud, et V.V. ja E.V. abielu on pöördumatult lõppenud, kooselu taastamine ei ole võimalik ning abielu tuleb lahutada.
4. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt kohus määrab kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 164lg 1 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu ei ole vajadust kindlaks määrata menetluskulude suurust. 8. Kohus toimetab kostjale kohtuotsuse kätte eestikeelsena. Kostjal tuleb endal korraldada kohtuotsuse tõlkimine talle arusaadavasse keelde.

§ 33

lg-st 4 tulenevalt kohus korraldab menetlusosalise jaoks kohtulahendi võõrkeelde tõlkimise üksnes menetlusosalise soovil ja tingimusel, et talle on antud menetlusabi tõlkekulude kandmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 3