KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Villem Lapimaa, Janar Jäätma, Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 06.11.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1824 X kaebus Tallinna Vangl

) § 121 lg 4, 155 lg 5 ja § 119 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav X esitas 16.08.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles kirjeldas erinevaid probleeme Tallinna Vanglaga (ravimite mittevõimaldamine, käekella ja mütsi keelamine, lina äravõtmine selle kuivatamise eest uksel, töötamine ja väike töötasu, WC-potil prill-laua puudumine, väikesed toidukogused, veesurve puudumine ja vee jahedus, vanglatöötaja manipuleerimine/ähvardamine jne). Kaebaja soovis nõuda vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 50 000 eurot. Samuti taotles ta menetlusabi.
2. Tallinna Halduskohus tagastas 06.09.2023 määrusega X kaebuse osaliselt (v.a hüvitamisnõudes seonduvalt Carsil tablettide ja küüneseene vastase laki mittevõimaldamisega)

§ 121lg 1 punktide 2 ja 4 alusel.

Sama määrusega jättis kohus menetlusabi taotluse ning kaebuse tagastamata osas käiguta ja andis seitse päeva aega kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, samuti kahjunõude selgitamiseks ja põhjendamiseks. Selle määruse sai X kätte 12.09.

1. 3-23-1824
2. Kaebaja esitas 14.09.2023 kohtule avalduse, milles selgitas, et Tallinna Vangla vastab kaebaja avaldustele viivitusega. Ta palus, et kohus pikendaks kohtu poolt määratud tähtaegu kahe kuu võrra, sest vangla seab kaebajale takistusi õigusaktidega tutvumisel. See on kaebaja hinnangul mõjuv põhjus. Kaebaja palus samuti, et kohus täidaks uurimiskohustust. Kaebaja viitas kriminaalmenetluse seadustiku § 172 punktidele 2 ja
3. X viibib kinnises kambris, mistõttu on tema võimalused õigusaktidega tutvuda piiratud. 18.09.2023 esitas kaebaja kohtule kaebusena pealkirjastatud avalduse, milles soovis vaidlustada vangla tegevust 16.09.2023 tema tööle viimata jätmisel ning toidunormi täitmata jätmisel. Kaebaja palus kohtu sekkumist.
4. Tallinna Halduskohus luges 26.09.2023 määrusega X hüvitamiskaebuse esitatuks kaebetähtaega rikkudes, jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetas hüvitamiskaebuse menetluse. Määruse põhjenduste kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lg-le 2 ehk kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (

§ 152lg 1 punkt 2).

Hüvitamisnõue seonduvalt Carsil tablettide ja küüneseene vastase laki mittevõimaldamisega on mittetähtaegne. Kaebaja läbis Carsil tablettide ja küüneseene vastase lakiga seoses kohtueelse menetluse ning sai Tallinna Vangla 30.06.2023 vastuse kätte 30.06.

1. Seega tulnuks hüvitamiskaebus halduskohtule esitada hiljemalt 31.07.2023, kuid kaebaja pöördus kohtusse 16.08.
2. Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamine eeldab, et menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kaebaja taotles 14.09.2023 avalduses kaebetähtaja ennistamist ning põhjendas taotlust asjaoluga, et vangla ei võimalda tal õigusaktidega tutvuda. Seejuures nähtub taotlusest, et kaebaja peab silmas praegust aega, mil ta viibib kinnises kambris. Kaebaja ei selgitanud, millised takistused esinesid tal hüvitamiskaebuse õigeaegseks esitamiseks. Kohtu hinnangul polnud ennistamise taotluse esitamiseks vajadust tutvuda õigusaktidega, mida kaebaja enda väidete kohaselt praegu teha ei saa, vaid kaebaja pidi lihtsalt sõnastama takistused, mis ilmnesid
3. aasta juulikuus. Kohtu hinnangul võib kaebaja 14.09.2023 taotlusest aru saada nii, et kaebaja soovib kohtu antud tähtaegade pikendamist kaheks kuuks, et kaebaja saaks Tallinna Vanglalt oma kaebustele vastused. See taotlus saab kohtu hinnangul puudutada vaid halduskohtu 17.08.2023 määruses antud tähtaega ning kaebuse seda osa, mille kohus 06.09.2023 määrusega juba tagastas. Hüvitamiskaebuses seonduvalt Carsil tablettide ja küüneseene vastase lakiga oli kaebajal vangla vastus olemas 30.06.2023, s.o seda vastust polnud vanglalt vajalik enam oodata. Kuna 17.08.2023 määrusega antud puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödus 29.08.2023 ja puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu tagastati kaebus osaliselt 06.09.2023 määrusega, siis on taotlus tähtaja pikendamise kohta esitatud hilinenult ning selle lahendamiseks puudub võimalus. Halduskohus jättis taotluse läbi vaatamata. Kaebaja taotles 18.09.2023 avalduses kohtu sekkumist vangla tegevusse erinevatel teemadel. Kuna kohtuasja menetlus on tervikuna läbi, siis puudub kohtul alus sellise nõude või taotluse lahendamiseks. Kohus jättis praeguse asja esemega mitteseotud taotlused läbi vaatamata. MÄÄRUSKAEBUS
4. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 02.10.2023 määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu määruse, ennistada kaebetähtaeg ning anda kaebajale riigi õigusabi. Kaebaja hinnangul rikub Tallinna Vangla avaliku teabe seadust. Tallinna Vangla kodukorrast ei selgu, mis aja jooksul on vangla kohustatud teabele juurdepääsu võimaldama. Kaebaja soovib saada võimalust õigusaktidega tutvuda, et ta saaks kohtule esitada vastuseid õigeaegselt. Vangla ei arvesta, et kaebaja soovib õigusaktidega tutvuda iga kuu mitu korda. Iga kaebuse või vastuse esitamiseks on kaebajale antud piiratud aeg. Kaebaja kordab, et vangla ei väljasta talle vajalikke 2

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

1. Kahjunõue tuli riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 kohaselt esitada 30 päeva jooksul arvates sellest, kui vangla jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kaebaja ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga. Tallinna Vangla 30.06.2023 vastusest nr 537/23-43-2 (dtl 61–63) nähtub, et vangla on selgitanud kaebajale kohtusse pöördumise tähtaega. Seega oli kaebaja teadlik, et tal tuli kaebus halduskohtule esitada 30 päeva jooksul vastuse kättesaamisest, s.o hiljemalt 31.07.
2. Kaebuse esitas ta 16.08.2023 ehk hilinenult. 8.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja ei ole esile toonud erandlikke asjaolusid, mis takistasid tal 2023. a juulikuus kaebuse õigeaegset esitamist. Ka määruskaebusest ei nähtu selliseid asjaolusid. Kaebaja väidab, et vangla ei vasta tema taotlustele nii kiiresti kui kaebaja seda sooviks ega võimalda kaebajal õigusaktidega tutvuda nii tihti nagu kaebaja vajaks. See ei ole ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul mõjuvaks põhjuseks või erandlikuks asjaoluks, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise

§ 71lg 1 alusel.

Tähtaja ennistamise taotlemise eelduseks ei ole õigusteadmiste olemasolu. Ennistamist puudutavad normid olid käiguta jätmise määruses välja toodud. 9. Eespool märgitust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu järeldusega, et kaebaja pole põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu kaebetähtaja rikkumiseks. Kui käsitada kaebaja 14.09.2023 avaldust kaebetähtaja ennistamise avaldusena, siis ei sisalda ka see taotlus eespool märgitud põhjustel motiive, mis õigustaksid tähtaja ennistamist

§ 71lg 1 alusel.

Määruskaebus jääb seetõttu rahuldamata. 10. Määruskaebuses taotleb kaebaja riigi õigusabi andmist. Ringkonnakohus jätab selle taotluse riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 ja 5 alusel rahuldamata. Küsimus sellest, kas kaebajal oli põhjust hilineda halduskohtusse pöördumisega, on olemuslikult pigem lihtne vaidlus faktiliste asjaolude üle kui keerukas juriidiline küsimus, mille puhul oleks tarvis professionaalse õigusnõustaja abi. Seda, mis tingis kaebetähtaja ületamise, peab teadma kohtusse pöörduja ise. (allkirjastatud digitaalselt) 3