Obsah (7)

§ 124§ 152§ 47§ 71§ 155§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1824 Haldusasi X. X.u kaebus Tallinna

) § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lg-le 2 ehk kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (vt

§ 152lg 1 punkt 2).

7. Pole kahtlust, et kaebus hüvitamisnõudes seonduvalt Carsil tablettide ja küüneseene vastase laki mittevõimaldamisega, mis lähtub Tallinna Vangla 30.06.2023 vastusest nr 537/23/43-2, on mittetähtaegne.

§ 47

lg 2 kohaselt, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 järgi, kui haldusorgan jätab kahju 2 hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja läbis Carsil tablettide ja küüneseene vastase lakiga seoses kohtueelse menetluse ning sai Tallinna Vangla 30.06.2023 vastuse kätte 30.06.2023 (vt märget otsuse alguses). Seega tulnuks hüvitamiskaebus halduskohtule esitada hiljemalt 31.07.2023, kuid kaebaja pöördus kohtusse 16.08.2023. 8. Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamine eeldab, et menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (

§ 71lg 1).

Kohtupraktikas on mõjuvateks põhjusteks peetud olulised ja kestvad objektiivsed takistused, mis välistavad kaebeõiguse kasutamise (nt Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, punkt 12; 19.04.2006 määruse nr 3-3-1-26-06, punkt 12). Üldjuhul on kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks peetud nt haigust, ettenägematut liiklustakistust, lähedase surma vms. Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Üksnes erandjuhtudel on tähtaja ennistamist põhjendava asjaoluna tulnud kõne alla ka õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimus protsessitoimingutes, kuid seejuures on märgitud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui isik pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemusest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (nt Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, punkt 19).

1. Kaebaja sai kohtu 06.09.2023 määruse kätte 12.09.2023 ning tal oli aega kuni 19.09.2023, et mh taotleda tähtaja ennistamist. Kaebaja taotles 14.09.2023 avalduses kaebetähtaja ennistamist ning põhjendas taotlust asjaoluga, et vangla ei võimalda tal õigusaktidega tutvuda. Seejuures nähtub taotlusest, et kaebaja peab silmas käesolevat aega, mil ta viibib kinnises kambris. Kohus küsis 06.09.2023 määruses aga selgelt, miks ei pöördunud kaebaja kohtusse tähtaegselt pärast Tallinna Vangla 30.06.2023 vastuse nr 5-37/23/43-2 saamist. Seda kaebaja oma vastuses ei käsitlenud ega esitanud põhjendusi, millised takistused esinesid tal hüvitamiskaebuse esitamiseks hiljemalt 31.07.
2. Kohtule põhjendatud ennistamise taotluse esitamiseks polnud vajadust tutvuda õigusaktidega, mida kaebaja enda väidete kohaselt praegu teha ei saa, vaid kaebaja pidi lihtsalt sõnastama takistused, mis ilmnesid
3. aasta juulikuus. Eelnev on halduskohtu 06.09.2023 määruse põhjenduste punktidest 9 ja 10 piisavalt arusaadav. Seega kuna kaebaja ei toonud välja asjakohaseid mõjuvaid põhjuseid, siis jääb kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. Menetluse lõpetamine
4. Kuna kaebus hüvitamisnõudes seonduvalt Carsil tablettide ja küüneseene vastase laki mittevõimaldamisega, mis lähtub Tallinna Vangla 30.06.2023 vastusest nr 5-37/23/43-2, on mittetähtaegne ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele, siis lõpetab kohus nimetatud nõudes asja menetluse (

§ 124lg 2 ja § 152 lg 1 punkt 2).

Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (

§ 155lg 6, § 43 lg 1 punkt 2).

3 Muud taotlused ja selgitused

1. Arvestades, et kohus ei ennistanud kaebetähtaega ja lõpetas hüvitamisnõudes menetluse, siis ei oma hüvitamiskaebuse muud puudused tähtsust (vt 06.09.2023 määruse põhjenduste punkte 12 – 17). Need olid välja toodud juhuks, kui kohus kaebetähtaja ennistab.
2. Kohtu 06.09.2023 määruse ning käesoleva määruse koosmõjus on haldusasja 3-23-1824 menetlus tervikuna läbi – kaebus on osaliselt tagastatud ja osaliselt menetlus lõpetatud. Kaebajal on võimalus vaidlustada nii tagastamist kui menetluse lõpetamist määruskaebusega Tallinna Ringkonnakohtus, järgides määrustes toodud edasikaebekorda. Kohus märgib kohtu 06.09.2023 määrusesse puutuvalt ka, et erinevalt menetluse lõpetamisest ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

1. Kaebaja 14.09.2023 taotlusest võib aru saada, et kaebaja soovib kohtu antud tähtaegade pikendamist kaheks kuuks, et kaebaja saaks Tallinna Vanglalt oma kaebustele vastused. Eelnev taotlus saab puudutada ainult halduskohtu 17.08.2023 määruses antud tähtaega ning kaebuse seda osa, mille kohus 06.09.2023 määrusega juba tagastas. Nimelt hüvitamiskaebuses seonduvalt Carsil tablettide ja küüneseene vastase lakiga oli kaebajal vangla vastus olemas 30.06.2023, s.o seda vastust pole vanglalt vajalik enam oodata. Kuna 17.08.2023 määrusega antud puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödus 29.08.2023 ja puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu on kaebus osaliselt tagastatud 06.09.2023 määrusega, siis puudub võimalus ja vajadus hilinenult esitatud tähtaja pikendamise taotluse lahendamiseks. Seega jätab kohus taotluse läbi vaatamata.
2. Kaebaja taotles 14.09.2023 avaldustes veel kohtu sekkumist vangla tegevusse erinevatel teemadel. Kuna kohtuasja menetlus on tervikuna läbi, siis puudub kohtul alus sellise nõude või taotluse lahendamiseks. Kaebaja oleks pidanud konkreetsed nõuded sõnastama juba halduskohtu 17.08.2023 määrusest lähtuvalt, kuid seda ta ei teinud. Sarnaselt ei saa kohus menetleda või seisukohta võtta kaebajalt 18.09.2023 saabunud „kaebuse“ osas, kus kirjeldatakse hoopis uusi, 16.09.2023 tekkinud, probleeme, mis ei kuulu kuidagi ka esialgsesse vaidluse esemesse. Lisaks arvestades 18.09.2023 saabunud „kaebuse“ väiteid, siis ei ole eluliselt usutav, et kaebaja oleks läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kokkuvõtvalt jätab kohus kaebaja asjakohatud ja käeoleva kaebuse esemega mitteseotud taotlused läbi vaatamata. Kaebajal on võimalus pöörduda halduskohtusse uue või uute nõuetekohaste kaebustega, olles eelnevalt läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Uued kaebused tuleks esitada eraldiseisvalt ning mitte viidates käesolevale haldusasjale.
3. Kaebuse tagastamise ja menetluse lõpetamise tõttu puudub vajadus menetlusabi taotluse lahendamiseks.
4. Lahendi avalikustamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 4 5