lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 30.08.2018 määruse alusel on möödunud viis aastat, seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise. 10.
lg 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Riigikohus on selgitanud, et võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (
lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15).
teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 32-1-19-16, p 14; 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole
lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; 17.04.2013 määrus tsiviilasja nr 3-2-1- 46-13, p 11; 14.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). 11. I Tei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Seega puudub
12.
lg 1 järgi võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on terve menetluse kestel olnud püsivalt hõivatud tööga Xxxx OÜ-s algul juhiabina, alates 01.09.2021 autojuhina. Võlgnik on sama ettevõttega seotud olnud juba pankrotiavalduse esitamise ajal (juhatuse liige kuni 28.09.2017). Võlgniku aruannetest ja tõenditest nähtuv töötasu 822.09 eurot
lg 1 sätestatud kohustuse süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, haridust, antud piirkonnas olemasolevaid töö leidmise võimalusi, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. 3
lg 1 ettenähtud kohustuse rikkumist saaks kohtu hinnangul eelkõige tõdeda olukorras, kus võlgnik on terve menetluse vältel ilma mõjuva põhjuseta olnud töötu või arvestades tema oskuseid ja teadmisi töötab ilmselgelt tema jaoks alamakstud tööpositsioonil. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud võlgnikule ette heita asjaolu, et võlgnik ei ole tasunud täitmata kohustust olulisel määral, arvestades nõude suurust. 13.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Vaatamata sellele, et võlgnik on tähelepanematusest saatnud 2022 aasta aruande alles kohtunõude esitamisel tagantjärele, on ta ülejäänud aruanded koos töötasu andmete ja võlausaldajate nõuete katteks tehtavate maksete arvestustega esitanud õigeaegselt. Võlgnik on olnud kohtule kättesaadav ja ilmunud ka kohtu poolt vande all ärakuulamisele. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara. 14.
Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töötasu ja ajutise töövõimetuse hüvitis. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel enamjaolt saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud enamjaolt vabatahtlikke eraldisi ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid 636.74 euro ulatuses. Sotsiaalkindlustusameti nõude on täitnud elatise saanud lapse ema enamsaadu tagasimaksena. Kohus leiab, et võlgnik on täitnud loovutuskohustust. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud pärimise teel vara, mille väärtusest 30.08.2018 määruse kohaselt 25% oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule. 15. Eelnevat arvestades on võlgnik kohtu hinnangul täitnud
§-s 173 nimetatud kohustusi ning puudub ka
Kohus märgib täiendavalt, et kuigi kohustustest vabastamise menetluse üheks oluliseks eesmärgiks on võlausaldajatele väljamaksete tegemine vähemalt seaduses ettenähtud ulatuses ja võlausaldajate nõuete rahuldamine maksimaalses ulatuses, siis võlgniku kohustustest vabastamata jätmise aluseks ei saa olla pelgalt asjaolu, et võlgnik ei ole võlausaldajate hinnangul võlgu piisavalt rahuldanud. Võlgniku saab jätta pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuetest vabastamata üksnes olukorras, kus ta on seaduses ettenähtud kohustusi süüliselt rikkunud ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Käesoleval juhul kohus ei tuvastanud võlgniku poolt kohustuste rikkumist. Kohustuste rikkumise tuvastamata jätmise tõttu puudub alus ka järgnevalt võlgniku käitumise võimaliku süülisuse (tahtluse või raske hooletuse) hindamiseks. 16. Eeltoodust tulenevalt kohus asub seisukohale, et on põhjendatud vabastada võlgnik tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest
lg 1 alusel, kuna puuduvad võlgniku kohustustest vabastamise keeldumise alused
Kohus leiab ka, et on põhjendatud lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus
lg 8 järgi.
lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. 18. Tulenevalt
lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus 19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.