Obsah (6)

§ 101§ 105§ 116§ 102§ 99§ 17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 27.10.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-128160 Koh

) paluvad nad arvesse võtta kostja reaalset brutosissetulekut ja nõustusid, et

§ 101

lg 5 alusel tuleb elatisest arvata maha pool hagejatele makstavatest peretoetustest. Hagejate emale laekub igakuiselt kummagi hageja kohta riiklikke peretoetusi 180 eurot ja lisaks hageja II eest lapsehooldustasu 19,18 eurot. Kuivõrd kostja varanduslik olukord on hagejate hinnangul nende ema omast tunduvalt parem, esineb ka alus vanemate ülalpidamiskohustuse võrdsuse põhimõttest kõrvale kaldumiseks, pannes 2/3 hagejate kuludest kostja kanda ja 1/3 ema kanda. See vastab vanemate varandusliku olukorra proportsioonile. Hagejad täpsustasid ka enda vajadusi – hageja I kulud on 729,67 eurot kuus ja hageja II kulud 714,25 eurot kuus. Seega tuleb kostjal hageja I igakuistest kuludest kanda 2/3 ehk 486,50 eurot, millest tuleb maha arvata pool peretoetusest (90 eurot) ja elatiseks jääb 396,50 eurot, ning hageja II igakuistest kuludest kanda 2/3 ehk 466,20 eurot, millest tuleb maha arvata pool peretoetusest (90 eurot) ja lapsehooldustasust (9,59 eurot) ning elatiseks jääb 366,60 eurot.

1. Hagejad palusid täpsustatud hagis mõista välja elatis ajavahemikul 07.09.2021–31.12.2021 292 eurot kuus, märkides, et kostjal on kummagi hageja ees sel ajavahemikul tekkinud elatise võlg kokku 949,90 eurot. Alates 01.01.2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni paluvad hagejad välja mõista kostjalt hageja I kasuks elatise 396,50 eurot ja hageja II kasuks 366,60 eurot. Kostja vastuväited
2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
3. Kostja on maksnud hagejate lasteaiatasu, hageja I ujumistrenni ja rühmaraha ning enne, kui hagejad ema juurde läksid, oli isa ostnud hagejale II uued prillid. Kostja on pandud fakti ette, et isegi, kui ta arveid maksab ei saa ta lastega suhelda ja on täielikult nende kasvatamisest (sh vahetust ülalpidamisest) kõrvale jäetud. Kostja on 10 aastat pidanud üleval nii ema esimest last (kes saab küll oma isalt elatisraha) kui ka ühiseid lapsi, kuid ema ei ole kooselu jooksul kandnud mitte ühtegi majapidamiskulu. Samas on ema saanud alates 2016 ka kolme lapse suurendatud lastetoetust (520 eurot), millest ei ole ta kunagi midagi majapidamiskuludesse kaasanud.
4. Kostjale tuli elatise nõue üllatusena, kuivõrd isa soovib ülalpidamiskohustust täita vahetult, mitte elatise maksmise kaudu. Lapsed elasid üle 2 kuu pärast vanemate lahku kolimist isa juures. Elatise nõue esitati vähem kui kuu pärast seda, kui isa viis lapsed ema juurde. Elatise hagi on pahatahtlik. Kostjal on kahtlus, et ema teeb kõik endast oleneva, et laste heaolu ja 4 2-21-128160 huvide arvelt tekitada olukord, kus nii lastelt kui isalt võetakse ära võimalus ühiseks elamiseks, koosviibimiseks ja suhtlemiseks, ning selle arvelt suurendatakse üksnes ema majanduslikke võimalusi. Sotsiaalkorteris elamine viitab ema tõsistele majanduslikele raskustele. Maakohtu otsus
5. Maakohus rahuldas 30.05.2022 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja hageja I kasuks elatise 170 eurot kuus ja hageja II kasuks 161 eurot kuus (s.o mõlema puhul 260 eurot –

§ 101

lg 5 alusel ½ makstavatest toetustest) alates 07.09.2021 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

1. Maakohus hindas hagejate igakuiseid vajadusi ja tuvastas, et hageja I põhjendatud igakuised kulud on kokku umbes 514,77 eurot ja hageja II kulud umbes 512,85 eurot. Kuna kuude lõikes võivad kulud erineda ja võib tekkida ka ootamatuid kulutusi, mida ei saa igakord ette näha, siis võib pidada mõlema hageja osas põhjendatud kuludeks võrdselt 520 eurot. 10.
2. Eluasemekulude osas selgitasid hagejad, et nad elavad neljakesi Tallinna linnale kuuluval sotsiaalpinnal, mille igakuine kulu on 100 eurot, kuid nende tänane eluase on pigem ajutine peatumispaik ja seega palusid hagejad lähtuda võimalikust üüritasust ja kommunaalkuludest kokku umbes 790 eurot kuus, mis teeb ühe hageja osaks 197,50 eurot. Maakohus märkis, et iseenesest on usutav, et hagejad vajavad täisväärtuslikuks eluks ja üleskasvamiseks püsivat eluaset. Samas ei ole teada, kas ja millal hagejate elukoht vahetub ning kas ja millal eluasemekulud suurenevad. Maakohus ei pidanud vajalikuks hinnata hagejate esitatud dokumenti hinnastatistika kohta korterite üürimisel. Kohtu hinnangul on eluasemekulud vajalikud ja neile märgitud suurus mõistlik mõlema hageja osas 25 euro ulatuses (100/4). 10.
3. Ülejäänud kulude osas pidas maakohus mõistlikuks ja põhjendatuks hagejate toidukulu 134 eurot lapse kohta, transpordikulu 25 eurot lapse kohta, sidekulu hageja I osas 11,87 eurot ja hageja II osas 3,75 eurot, tervishoiukulu hageja I osas 40 eurot ja hageja II osas 20 eurot, kulu hügieenile 10 eurot ja majapidamisvahenditele 9 eurot lapse kohta, hageja I osas kulu koolikohustuse täitmiseks 31,90 eurot ja hageja II osas kulu lasteaiakohustuse täitmiseks 78,10 eurot, huviringidele 96 eurot lapse kohta, kulu jalanõudele ja riietele 62 eurot lapse kohta, kulu spordivahenditele (s.o rattad, uisud, suusad) 15 eurot lapse kohta, kulu elektroonikale (arvuti, telefon) hageja I osas 20 eurot ja hageja II osas 10 eurot, kulu meelelahutusele 25 eurot lapse kohta ja hageja I osas taskuraha 10 eurot.
4. Hagejad palusid kohtul lähtuda elatise summa arvestamisel kostja reaalsest igakuisest brutokuupalgast, mitte

§ 101lg 4 järgsest riiklikust statistikast.

Maakohus asus seisukohale, et kuna hagejad ei lähtunud oma nõudes seaduses sätestatud baassummast, vaid soovisid suuremat summat, siis ei ole võimalik ka täiendavalt elatisele lisada kolme protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ega kolme protsenti kostja kuupalgast. 12. Lähtudes

§ 101

lg-st 5 pidas maakohus põhjendatuks arvestada hagejate emale laekuvaid riiklikke toetusi. Puudus vaidlus, et hagejate emale laekub laste vajaduste rahuldamise jaoks riiklikke peretoetusi kokku 360 eurot, s.o 180 eurot kummagi hageja kohta ja lisaks hageja II jaoks igakuine lapsehooldustasu 19,18 eurot. Eeltoodust tulenevalt jääb vanematel kanda hageja I kulud 340 eurot (520–180) ja hageja II kulud 320,82 eurot (520–180– 19,18). Nimetatu teeb mõlema vanema osaks vastavalt 170 eurot ja 161 eurot. 13. Elatise vähendamiseks puudub alus

§ 101

lg 6 alusel, kuna kostja ei tõendanud ja kohus ei tuvastanud, et hagejad viibiks kostja juures vähemalt keskmiselt seitse ööpäeva kuus. 5 2-21-128160 14.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

15. Maakohtu hinnangul ei ole alust

§ 105lg 3 alusel elatise tasumise proportsioonist kõrvale kaldumiseks.

Maakohus selgitas, et Riigikohtu praktika kohaselt võiks vanemate varaline ebavõrdsus olla aluseks elatise vähendamiseks vaid siis, kui elatise maksmiseks kohustatud vanemal ei ole võimalik last ülal pidada seadusjärgses miinimummääras. Maakohtu hinnangul ei ole tõendatud, et hagejate emal puudub võimalus saada sissetulekut ulatuses, mis tagaks hagejatele vähemalt seadusjärgses ulatuses elatise tasumise. Kuivõrd hagejate seaduslik esindaja ei toonud välja ega tõendanud asjaolusid, mis oleks takistanud tal sissetulekut teenimast, ei kaalunud kohus vanemate sissetuleku või muu varalise võimekuse omavahelist proportsiooni ega seda, kas selle alusel võiks suurendada kostjalt väljamõistetavat elatist. Ainuüksi asjaolu, et kostja majanduslik olukord on käesoleval ajal ema omast parem, ei saa olla kohtu hinnangul aluseks elatise tasumise proportsioonist kõrvale kaldumiseks. 16. Samuti ei esine mõjuvat põhjust

§ 102

lg 1 mõttes elatise väljamõistmiseks alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Tõendamata on, et kostja ei ole majanduslikult suuteline hagejatele elatist tasuma. See, et kostja on menetluse ajal koondatud ja talle on määratud töötuskindlustushüvitis, ei ole elatise vähendamise aluseks. Kostja ei ole töövõimetu ega ka varatu. Kohtu poolt kogutud tõenditest nähtub, et kostja on võimeline hagejatele elatist tasuma kahjustamata enda tavapärast ülalpidamist. Apellatsioonkaebus

1. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1–3) ja jaotas menetluskulud ning teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja I kasuks elatis välja alates 07.09.2021–31.12.2021 ühekordse summana 1298,08 eurot ja alates 01.01.2022 kuni lapse täisealiseks saamiseni 381,60 eurot kuus ning hageja II kasuks elatis alates 07.09.2021– 31.12.2021 ühekordse summana 1249,74 eurot ja alates 01.01.2022 kuni lapse täisealiseks saamiseni 328,82 eurot. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.
2. Hagejad vaidlustavad maakohtu poolt tuvastatud hagejate eluasemekulud ega nõustu maakohtu käsitusega. 18.
3. Maakohus märkis, et eluase on lapsele vajalik, kuid leidis, et ei saa lähtuda eeldatavatest kuludest. Hagejate hinnangul on maakohtul oma diskretsiooniõigusest lähtuvalt õigus määrata kindlaks kulusid, mis on lapsele vajalikud ja põhjendatud ka siis, kui neid kulusid hetkel ei ole, kui kohus ei kahtle selles, et need kulud on lapse arenguks ja kasvamiseks vajalikud. Alaealisele lapsele elukoha tagamine on üks kõige olulisemaid vajadusi, mida tuleb lapse ülalpidamise suuruse kindlaks määramisel arvestada. Maakohtu hinnangul on turvalise ja arengut soosiva stabiilse eluaseme pakkumine lastele vajalik. Samas on maakohus hageja II huvialakulusid vaagides leidnud, et kuigi hageja II ema piiratud varaliste võimaluste tõttu hetkel üheski huviringis ei käi, on vajalik kulu seoses treeningutega hageja II puhul 96 eurot. Seega on maakohtu otsus selles osas vastuoluline. 18.
4. Hagejate ainus võimalus Tallinna linnale kuuluvalt sotsiaalpinnalt välja kolimiseks on asendada see üürikoduga. Hagejate emal ei ole piisavaid sissetulekuid kinnisvara soetamiseks 6 2-21-128160 ning ta ei oma ka soetamise tarbeks vajalikku laenu tagatissummat, s.t et on eeldatav, et alaliselt emaga elavad lapsed võivad saada kasutuseeliseid (ka eeldatavaid) üksnes kohaliku üürituru hinnataseme järgi. Hagejad esitasid maakohtule tõendi ja selgitused selle kohta, et Tallinnas asuva eluaseme igakuine ülalpidamiskulu on 790 eurot kuus ja iga leibkonnaliikme proportsionaalseks osaks eluasemekuludest on 197,50 eurot kuus. Kostja märkis enda majandusliku seisundi teatises, et tema igakuised kulud Tallinna linnas asuvale eluasemele on 700 eurot, mistõttu on eelviidatud kalkulatsioonid sarnased kostja tegelikele kuludele ning seega on hagejate hinnangul nende esitatud kulud mõistlikud ja põhjendatud. Kui kohus eeldatavaid kulusid ei arvesta, tuleb hagejate emal üksi leida täiendavaid vahendeid püsiva eluaseme võimaldamiseks, mis võib mh võtta oodatust kauem aega, ning mida hagejad ei saaks kostjalt oma osana ka tagasiulatuvalt hiljem tagasi nõuda, sest TsMS § 459 lg 2 alusel saab jõustunud otsust küll muuta, kui asjaolud muutuvad, ent seda üksnes hagi esitamise ajast alates. 18.
5. Alates 01.01.2022 jõustunud

§ 102

lg-ga 3 on kooskõlas võtta hagejate kuludena arvesse ka neid kulutusi, mis on lastele vältimatult vajalikud, ent mida lastega koos elav vanem pole võimeline ebapiisava sissetuleku tõttu tegema.

1. Hagejad vaidlustavad maakohtu poolt tuvastatud hageja I koolikohustuse täitmisega seonduvad kulud. Maakohus tuvastas hageja I koolikohustuse täitmisega seonduvaks igakuiseks kuluks 31,90 eurot, mis sisaldab tarvilikke õppevahendeid, klassi-, kingi- ja ekskurssioonide kulusid ning kohustusliku koolivormi maksumust. Maakohtu menetluse ajal, sh ka ajal, mil kohtuotsus avalikustati, õppis hageja I FFF. Hagejad ei vaidlusta maakohtu poolt juba väljamõistetud kulu, vaid lisavad, et kuivõrd hageja I alustab septembris 2022 õppimist VVV, siis lisandub olemasolevale kulule (koolivorm, õppevahendid ja klassiüritused) õppemaks 720 eurot aastas. See teeb täiendavaks igakuiseks kuluks 60 eurot. Seega on hageja I koolikohustusega seonduvad kulud alates 01.09.2022 kokku 91,60 eurot kuus.
2. Seega moodustavad hageja I igakuised kulud ajavahemikul 07.09.2021–31.08.2022 kokku 692,50 eurot (s.o maakohtu väljamõistetud kulud 520 eurot – 25 eurot eluasemekulud + 197,50 eurot eluasemekulud) ning alates 01.09.2022, mil tekib kohustus õppemaksu tasuda, kuni lapse täisealiseks saamiseni 752,50 eurot kuus (692,50 + 60,00).
3. Seega moodustavad hageja II igakuised kulud ajavahemikul 07.09.2021 kuni lapse täisealiseks saamiseni kokku 692,50 eurot (s.o maakohtu väljamõistetud kulud 520 eurot – 25,00 eurot eluasemekulud + 197,50 eurot eluasemekulud).
4. Arvestades peretoetusi tuleb hageja I puhul vanematel katta ajavahemikul 07.09.2021– 31.08.2022 lapse kuludest 512,50 (692,50–180,00) eurot ning alates 01.09.2022 572,50 eurot kuus. Hageja II puhul on vastav summa 493,32 eurot kuus alates 07.09.
5. Kui vanemad annaksid lastele ülalpidamist võrdselt, siis oleks kummagi vanema osa hageja I puhul ajavahemikul 07.09.2021–31.08.2022 256,25 eurot kuus ning alates 01.09.2022 286,25 eurot ning hageja II puhul 246,66 eurot kuus, kuid hagejate hinnangul on põhjendatud vanemate ülalpidamiskohustuse võrdsusest kõrvalekaldumine.
6. Maakohus leidis, et vanemate varaline ebavõrdus võiks olla aluseks elatise vähendamiseks vaid siis, kui elatise maksmiseks kohustatud vanemal ei ole võimalik last ülal pidada seadusjärgses miinimummääras. Hagejate hinnangul on põhjendatud

§ 105

lg 3 rakendamine koostoimes

§ 102

lg-s 2 sätestatuga, sest hagejate igakuised kulud ongi alates 01.01.2022 kehtima hakanud nn miinimummelatisest (s.o käesoleval ajal ca 225 eurot lapse kohta) suuremad ning kuivõrd vanemate varanduslik olukord on märkimisväärselt erinev, on õigustatud vähendada hagejate ema osa isa kohustuse osa arvel selliselt, et 1/3 laste igakuistest 7 2-21-128160 kuludest tasub laste ema ning 2/3 laste igakuistest kuludest laste isa. Hagejad ei ole väitnud, et nende ema ei saa tööle minna ega mingisuguse tulutoova tegevusega tegeleda, kuid see on hageja I ATH-diagnoosi tõttu oluliselt piiratud. Hagejate ema oli laste tõttu aastaid tööturult eemal, samal ajal oli kostjal võimalus edendada karjääri. Hagejate ema oluliselt nõrgem majanduslik olukord on seotud otseselt otsusega, mille võtsid lapsevanemad vastu veel kooselulistes suhetes ühiste laste nimel. Vastustaja seisukoht

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada nii kostjalt hagejate kasuks ajavahemiku 07.09.2021–31.12.2021 eest väljamõistetud elatise osas kui ka alates 01.01.2022 välja mõistetud elatiste suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja vähemmakstud elatise ajavahemiku 07.09.2021–31.12.2021 eest ning muudab alates 01.01.2022 hagejate kasuks välja mõistetud elatise suurust. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
3. TsMS § 442 lg 5 alusel võtab kolleegium esmalt seisukoha poolte apellatsioonimenetluses esitatud uute tõendite kohta. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejate apellatsioonkaebusele lisatud dokumentaalsed tõendid, hagejate 08.06.2023 vastusele lisatud dokumentaalsed tõendid, kostja 13.06.2023 vastusele lisatud dokumentaalsed tõendid ja hagejate 29.06.2023 ja 11.09.2023 vastustele lisatud dokumentaalsed tõendid asjakohased ning kolleegium võtab need vastu TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel (dtl 499–501, 603–607, 614–615, 623–627, 642–643, 646– 647). Kostja 08.08.2022 vastusele lisatud dokumentaalsete tõendite vastuvõtmisest tuleb keelduda, kuna tegemist pole asjakohaste tõenditega (TsMS § 238 lg 1). Poolte vahel ei ole vaidlust, et käesoleva menetluse ajal on elanud hagejad emaga ja suhtluskorra vaidluses tehtud määrused ning kriminaalmenetluse alustamisest keeldumise materjalid ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel olulised (dtl 514-586). Kostja 04.07.2023 vastusele lisatud dokumentaalse tõendi (Aktsiaseltsi A äriregistri väljatrükk, dtl 633–634) osas on kostja märkinud, et sellest ei ole võimalik teha järeldusi hagejate ema sissetuleku kohta. Ringkonnakohus nõustub sellega. Seega ei ole tõend asjakohane ja kolleegium jätab selle vastu võtmata ning eemaldab toimikust.
4. Maakohtu otsuse on vaidlustanud hagejad osas, milles hagejate nõuded jäeti rahuldamata. Seega on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, milles maakohus hagejate elatisnõuded kostja vastu rahuldas.
5. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt laste vajaduste rahuldamiseks tehtavate eluasemekulude ja kooliharidusega seonduvate kulude suuruse üle. Lisaks on vaidlus selle üle, kas maakohus oleks pidanud vaidluse lahendamisel mõistma kostjalt elatise välja

§ 105

lg 3 järgi vastavalt vanemate varalisele seisundile, s.o isa kanda jääv osa 2/3 ja ema osa 1/

2. Hagejate nõuded on esitatud 07.09.
3. Ringkonnakohus selgitab, et kohus saab mõista kuni 31.12.2021 elatise välja enne 01.01.2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel ja 8 2-21-128160 elatisenõudele alates 01.01.2022 peab kohus kohaldama alates 01.01.2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid. Seega tuleb praegusel juhul elatise väljamõistmisel selgelt eristada perioodi kuni 31.12.2021 ja perioodi alates 01.01.2022, seejuures tuleb elatis kuni 31.12.2021 välja mõista kindla summana, mitte muutuva suurusena (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 17). Maakohus seda vaidlustatud otsuse resolutsioonis teinud ei ole ja mõistis hagejate kasuks elatise välja alates 07.09.2021 kuni laste täisealiseks saamiseni muutuva suurusena.
4. Eeltoodust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus esmalt maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega maakohus mõistis hagejate kasuks kostjalt välja elatise ajavahemiku 07.09.2021–31.12.2021 eest. 30.
5. Hagejad esitasid 07.09.2021 oma ema kaudu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles soovisid saada isalt elatist 292 eurot kuus kummagi hageja ülalpidamiseks. 11.10.2021 esitatud ja 12.10.2021 täpsustatud hagiavalduses paluvad hagejad oma isalt välja mõista elatise alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (07.09.2021) 292 eurot kuus kummalegi hagejale. Hagejate 26.02.2022 menetlusdokumendi p-s 2.4 toodud tabelist nähtuvalt arvestasid hagejad ajavahemiku 07.09.2021–31.12.2021 eest elatise võla kummalegi hagejale 949,90 eurot (arvestusega 292 eurot kuus). Seega vaatamata sellele, et hagis olid laste vajadused toodud esile suuremas summas (hageja I kulud 729,67 eurot kuus ja hageja II 714,25 eurot kuus), oli hagejate elatise nõue ajavahemiku 07.09.2021–31.12.2021 osas esitatud miinimummääras elatise suurust arvestades. 30.
6. Riigikohus on kuni 31.12.2021 kehtinud

kohaldamisel korduvalt selgitanud, et miinimumi ulatuses elatise nõudmisel ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, s.t eelduslikult on miinimumelatis lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus ning tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ja mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. 30.

1. Ringkonnakohus märgib, et kui pool on menetluses esile toonud ja tõendanud laste ülalpidamisvajaduse ja ühtlasi sisustanud oma nõude selliselt, et soovib lahuselavalt vanemalt elatist miinimummääras vaatamata sellele, et tegelikud laste vajadused on miinimummäärast suuremad, on vajalik tuvastada laste vajadused ja nende katmiseks tehtavad kulutused. Kohtul ei ole iseenesest ka miinimumelatise nõude puhul keelatud laste vajadusi hinnata, kuid kohtul tuleb arvestada esitatud nõuet, s.t kohus ei saa elatist välja mõista rohkem kui on hagis nõutud ehk praegusel juhul elatis miinimummääras. 30.
2. Seega sai maakohus eeldada, et laste vajaduste rahuldamiseks kulub kahel vanemal kokku kahekordne miinimumelatis. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg 1 järgi ei võinud olla igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2021. aastal 292 eurot), v.a kui elatist maksma kohustutud isik toob esile ja tõendab

§ 102

kohaldamise eeldused.

§ 102

lg 2 kohaldamine ja mõjuva põhjuse hindamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus (RKTKo 07.02.2018, 2-15-15909, p 14), millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire. 30.5. Kostja on tuginenud asjaolule, et ta eelistab laste ülalpidamiskohustust täita vahetult, mida talle ei ole enam võimaldatud. Puudub vaidlus, et lapsed isa vahetul ülalpidamisel ei ole vaidlusalusel perioodil olnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja esile toonud ega tõendanud, et esinevad

§ 102kohaldamiseks mõjuvad põhjused.

9 2-21-128160 30.

1. Riigikohtu varasema praktika järgi sai kohus arvestada asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, üksnes mõjuval põhjusel koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga, ning vaid juhul, kui menetlusosaline sellele tugines ja seda oli pooltega arutatud (RKTKo 28.03.2018, 2-16-11905, p 23). Praeguses asjas ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks kuni 31.12.2021 väljamõistetava elatise suuruse määramisel arvestada riiklike toetustega. Selles osas on maakohus eksinud. 30.
2. Seega tuli kostjal tasuda kummalegi hagejale elatist 2021 septembris 233,60 eurot (292/30x24), oktoobris 292 eurot, novembris 292 eurot ja detsembris 292 eurot, kokku 1109,60 eurot. 30.
3. Kostja on vastuses apellatsioonkaebusele väitnud, et ta on vähemtasutud elatise tagantjärgi tasunud, arvestades vaidlustatud maakohtu otsusega väljamõistetud elatise suurust. Ringkonnakohus palus menetlusosalistel täpsustada, kas ja kui palju on kostja kummalegi hagejale perioodi 07.09.2021–31.12.2021 eest elatist tasunud. Hagejate 08.06.2023 vastusest ning kostja 13.06.2023 vastusest ja sellele lisatud pangakonto väljavõttest järeldub, et eelnimetatud perioodil tasus kostja 31.12.2021 hagejatele elatist kokku 300 eurot selgitusega „Elatis C ja X Detsember“ (dtl 614), mida ringkonnakohus saab elatise väljamõistmisel arvesse võtta, kuna see on selgelt seostatav nimetatud ajavahemikuga. Seda, et kostja 31.05.2022 tasus 1148 eurot selgitusega „elatis kuni mai, tasaarveldus“ (dtl 603), ringkonnakohus selguse mõttes antud perioodi osas elatise väljamõistmisel arvesse ei võta. Kostja poolt 31.05.2022 tasutud summat tuleb arvestada elatise tasumisena muude perioodide osas. 30.
4. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt mõlema hageja kasuks välja mõista ajavahemiku 07.09.2021–31.12.2021 eest vähemmakstud elatis 959,60 eurot (1109,60 – 150).
5. Järgmisena kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega maakohus mõistis hagejate kasuks kostjalt välja elatise alates 01.01.
6. 31.
7. Hagejad täpsustasid, et nad soovivad alates 01.01.2022 saada elatist hagejale I 396,50 eurot ja hagejale II 366,60 eurot. Elatise summa kujunemisel on hagejad võtnud aluseks laste vajadused, millest on maha arvestatud pool peretoetustest ja lisaks on arvestatud proportsiooni, et kostja tasub elatist 2/3 ulatuses ja hagejate ema 1/3 ulatuses. 31.
8. Maakohus on asja lahendades õigesti võtnud arvesse, et 01.01.2022 jõustunud

muudatustega kehtestati alaealisele lapsele elatise arvutamise uus kord. Maakohus juhtis poolte tähelepanu sellele, et menetluse kestel on materiaalõigus muutunud, selgitas pooltele sellega kaasnevat menetluslikku olukorda. Maakohus ei ole elatise suuruse määramisel lähtunud

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassummast ega lg-s 4 sätestatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, vaid on enne mahaarvestusi lähtunud kummagi lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavatest kulutustest. Erinevalt kuni 01.01.2022 kehtinud

§ 101

lg-s 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole.

§ 101

alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev.

§ 101

lg-tes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Ka alates 01.01.2022 kehtiva õiguse kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99lg 1).

31.3. Maakohus tuvastas, et kummagi hageja vajadused kuus on ligikaudu 520 eurot ning arvestada tuleb

§ 101

lg-s 5 sätestatud komponendiga, s.o lastetoetuse ja lasterikka pere 10 2-21-128160 toetusega. Maakohus mõistis kostjalt välja elatisena hageja I kasuks 170 eurot ja hageja II kasuks 161 eurot. 31.

1. Apellatsioonkaebuses vaidlustavad hagejad maakohtu poolt tuvastatud eluasemekulude ja kooliharidusega seonduvate kulude suuruse. Ringkonnakohus palus hagejatel korduvalt täpsustada oma eluasemekulusid ja kooliharidusega seonduvaid kulusid. 31.
2. Hagejad selgitasid 08.06.2023 vastuses kohtule, et nende eluasemekulud on alates 01.10.2022 muutunud, kuivõrd nad on kolinud 1-toalisest korterist 3-toalisesse kõikide mugavustega korterisse, mille ülalpidamiskulud on keskmiselt 305,10 eurot kuus, s.o 76 eurot kuus lapse kohta. Hagejate hinnangul on siiski põhjendatud lähtuda eluasemekulude puhul keskmise 50 m2 suuruse korteri üürihinnast, mitte hagejate tegelikest kuludest. Ringkonnakohus möönab, et elatise väljamõistmine on tulevikku suunatud ja kõikide kulude suurust ei pruugi olla võimalik täpselt tõendada. Samas ei ole teada, kas ja millal lapsed kolivad ära olemasolevalt elamispinnalt ning kui suur saab olema sellega seoses eluasemekulu. Põhjendatud ei ole välja mõista ülalpidamiskulusid, mida ei pruugi lastel lähitulevikus tekkida. Seetõttu lähtus maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti otsuse tegemise ajal teadaolevatest hagejate tegelikest eluasemekuludest (s.o 25 eurot lapse kohta). Ringkonnakohus saab apellatsioonimenetluses TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel arvesse võtta muutunud asjaolusid. Kostja ei ole vaidlustanud laste tegelikke eluasemekulusid, s.o alates 01.10.2022 76 eurot lapse kohta. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hagejate põhjendatud eluasemekuludeks tuleb lugeda ajavahemikul 01.01.2022–30.09.2022 25 eurot kuus lapse kohta, nagu maakohus õigesti tuvastas, ja alates 01.10.2022 76 eurot kuus lapse kohta. 31.
3. Hagejad ei vaidlusta hageja I kooliharidusega seonduvate kulude tuvastamist maakohtu poolt, vaid väidavad, et alates 01.09.2022 on hageja I kulud suurenenud seoses õppeasutuse vahetamisega. Seega kontrollib ringkonnakohus nimetatud kulude suurust üksnes alates 01.09.
4. Hagejad selgitasid 08.06.2023 vastuses kohtule, et hageja I õpib alates 01.09.2022 Tallinna VVV ja õppemaks 22/23 õppeaastal oli 720 eurot, s.o 60 eurot kuus, kuid see tõuseb 2023/24 õppeaastal 810 euroni, s.t 67,50 eurot kuus. Vastuseks hagejate selgitustele väitis kostja 13.06.2023 vastuses, et hageja I ema on taotlenud õppemaksust vabastamist ja kool on vähendanud õppemaksu 20 euroni kuus. Hagejad tunnistasid 29.06.2023 vastuses, et 2022/23 õppeaastal rakendati hagejale I õppemaksu soodustust ja hageja I tasus õppemaksu 20 eurot kuus. Samas asusid hagejad seisukohale, et õppemaksu vähendamine otsustatakse igal õppeaastal uuesti ja seega ei saa soodustuse rakendamist eeldada 2023/24 õppeaasta kohta. 31.
5. Apellatsioonkaebuse lisana on hagejad esitanud 21.06.2022 e-kirja, milles Tallinna VVV on kinnitanud, et tegemist on munitsipaalkooliga ja riikliku õppekava järgne õpe on tasuta, kuid inglise keele süvaõpe on tasuline. Tavaõppemaks on järgmisel õppeaastal 720 eurot aastas (9 kuud x 80 eurot), kuid avalduse alusel on võimalik saada õppemaksu soodustust (dtl 499). Hagejate 08.06.2023 menetlusdokumendi lisana on esitatud Stuudiumi teade, et õppemaks tõuseb uuel õppeaastal 810 euroni (dtl 607). 31.
6. Sarnaselt eluasemekuludega saab ringkonnakohtu arvates võtta ka kooliharidusega seonduvalt arvesse hageja I tegelikke kulusid. Kuivõrd õppemaksu tõttu on võrreldes maakohtu menetlusega kulud märgatavalt muutunud, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud eristada perioode õppeaasta kaupa jagatuna kulu kalendriaasta peale. Hagejad on 11.09.2023 esitanud tõendi selle kohta, et õppeaastal 2023/2024 on õppemaks 810 eurot aastas, s.o 90 eurot kuus. Seetõttu loeb ringkonnakohus kooliharidusega seonduva kulu komponendina õppemaksu kulu 11 2-21-128160 põhjendatuks ajavahemikul 01.09.2022–31.08.2023 15 eurot kuus (9x20/12) ja alates 01.09.2023 67,50 eurot kuus (9x90/12). 31.
7. Lisaks on seoses õppeasutuse vahetusega muutunud kulu koolivormile. Hagejad selgitavad 08.06.2023 menetlusdokumendis, et Tallinna VVV maksab kogu koolivorm 276 eurot (vest 30 eurot, kardigan 39 eurot, 2 polosärki 28 eurot, pikkade varrukatega polo 16 eurot, spordipüksid 16 eurot, spordisärk 17 eurot, triiksärk 39 eurot, püksid 46 eurot, tekkel 31 eurot, lips 14 eurot). Koolivormi kulu osas viitavad hagejad Tallinna VVV koolivormi hinnakirjale. Enamikke riideid tuleb hagejate hinnangul igal aastal uuesti soetada, sest spordiriided, särgid ja polod kantakse/pestakse õppeaastaga läbi ning muudest kasvab laps välja (v.a tekkel ja lips). Igakuine kulu koolivormile on 23 eurot kuus. 31.
8. Apellatsioonkaebuse lisana esitatud 21.06.2022 e-kirjas selgitab Tallinna VVV, et koolis kantakse igapäevaselt koolivormi, täpsemalt vormi vähemalt ühte komponenti, millel on tikitud koolivapp (kampsun, vest, polosärk). Muud riietusesemed võiksid olla kooli värvides, kuid ei pea olema tellitud Norrisoni e-keskkonna kaudu ja seega on koolivormi kulu tagasihoidlik (dtl 499). Eeltoodust nähtuvalt ei ole hagejal I otseselt kohustust osta kõiki riideid kooli poolt pakutud valikust. Samas ei saa hagejale I ette heita, kui ta soovib käia koolis kooli poolt pakutavate riietega. Maakohtu otsusest nähtuvalt on spordiriided, sh kehalise kasvatuse tunni riided ja jalanõud, arvestatud hageja I riiete ja jalanõude kulu hulka. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud arvestada hageja I koolivormi kulu hulka täiendavalt spordipükse (16 eurot) ja spordisärki (17 eurot). Ringkonnakohus arvestab tekli ja lipsu kulu üksnes 2022/23 õppeaastal, nagu ka hagejad ise on viidanud, et neid tooteid ei ole vaja osta iga-aastaselt. Ülejäänud koolivormi kulu võib pidada põhjendatuks. 31.
9. Maakohus ei saanud otsuse tegemise ajal võtta arvesse asjaolu, et hageja I asub tulevikus õppima teise õppeasutusse. Kuivõrd puudub vaidlus selles, et haridusega seonduvad kulud on muutunud õppeasutuse vahetamisega seonduvalt alates 01.09.2022, saab muutunud asjaolusid ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestada. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja I põhjendatud kuludeks seoses kooliharidusega tuleb lugeda ajavahemikul 01.01.2022–31.08.2022 31,90 eurot kuus (õppevahendid 12,50 eurot, klassiüritused 5,80 eurot, koolivorm 13,60 eurot), ajavahemikul 01.09.2022–31.08.2023 53,55 eurot kuus (õppevahendid 12,50 eurot, klassiüritused 5,80 eurot, koolivorm 20,25 eurot (243/12), õppemaks 15 eurot) ja alates 01.09.2023 102,30 eurot kuus (õppevahendid 12,50 eurot, klassiüritused 5,80 eurot, koolivorm 16,50 eurot (198/12), õppemaks 67,50 eurot). 31.
10. Hagejad ei vaidlusta maakohtu poolt tuvastatud hageja II lasteaiakulu (78,10 eurot). Hagejad selgitasid 08.06.2023 vastuses kohtule, et hageja II alustab koolikohustuse täitmist alates 01.09.2023 FFF, millega kaasneb kulu õppevahenditele ja klassiüritustele kokku 30 eurot kuus ja kulu koolivormile 238 eurot, s.o 19,80 eurot kuus (vest 29 eurot, soonikkampsun 45 eurot, seelik 41 eurot, tekkel 29 eurot, valge särk 35 eurot, 2 polosärki 30 eurot, pikkade varrukatega polo 17 eurot, t-särk 12 eurot). 31.
11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud arvata, et hageja II kulu õppevahenditele ja klassiüritustele hakkab olema poole suurem kui hagejal I on seni olnud ja millist kulu ei ole hagejad vaidlustanud. Seetõttu loeb ringkonnakohus hageja II põhjendatud kuluks õppevahenditele 12,50 eurot ja klassiüritustele 5,80 eurot. Koolivormi kulu võib pidada põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuni 31.08.2023 on elatise osana põhjendatud lasteaiakulu 78,10 eurot ja alates 01.09.2023 asendub lasteaiakulu kooliharidusega 12 2-21-128160 seonduva kuluga 38,10 eurot kuus (õppevahendid 12,50 eurot, klassiüritused 5,80 eurot, koolivorm 19,80 eurot (238/12).
12. Pooled ei vaidle selle üle, et maakohus vähendas

§ 102lg 2 järgi elatist lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hagejatele makstavat lapsetoetust ebaõigesti arvestanud võrdsetes osades, eristamata erinevaid riiklikke toetusi ja kellele neid toetusi makstakse. Maakohus on liitnud toetused kokku ja jaganud pooleks, kuid perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 järgi on lapsetoetus seotud lapsega ja need summad on erinevad. 32.1. Hagi esitamise ajal kehtis PHS § 17 lg 3 sõnastuses: „Lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot“. Alates 01.02.2023 kehtiva redaktsiooni järgi (rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023) on toetus esimese lause järgi 80 eurot ja teise lause järgi 100 eurot. Arvestades, et hagejad on kärgpere teine ja kolmas laps, loeb ringkonnakohus

§ 17lg 3 mõttes teiseks lapseks hageja I ja kolmandaks lapseks hageja II (dtl 291).

32.

1. Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele oli hagi esitamise ajast kuni 01.01.2023 PHS § 21 lg 2 järgi 300 eurot ning alates 01.01.2023 on 650 eurot (muudatus jõustus 01.02.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023). Seejuures tuleb märkida, et vastavalt 01.02.2023 jõustunud muudatusele võetakse elatise summa kindlaksmääramisel arvesse pooles ulatuses lasterikka pere toetust, mida arvestatakse omakorda mõlema lapsevanema kasuks ja jagatakse võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada nende toetuste arvel. Arvestades, et toetust hakati tagantjärgi maksma alates 01.01.2023, on ringkonnakohtu hinnangul õiglane alates 01.01.2023 elatise summa kindlaks määramisel arvesse võtta lasterikka pere toetust 325 eurot, mis jaguneb võrdselt mõlema vanema kasuks ning jagatakse omakorda laste arvuga. 32.
2. Hagejate esitatud tõenditest ja selgitustest nähtuvalt makstakse hagejale II täiendavalt lapsehooldustasu 19,18 eurot kuus, mida saab arvesse võtta üksnes hagejale II elatise välja mõistmisel. Eelduslikult makstakse nimetatud toetust kuni 31.05.2024 (dtl 642).
3. Lisaks on ringkonnakohtu hinnangul jätnud maakohus otsuse resolutsioonis selgelt välja toomata elatise komponendid summaliselt ja millisest ajast alates toetuse suuruse muutumist arvesse võetakse. 33.
4. Riigikohus on selgitanud, et kui kohus mõistab välja elatise muutuva suurusena, peab ta

§ 101lg 2 kohaselt kindlaks määrama elatissumma suuruse arvutamise alused.

Lahendi täidetavuse jaoks on keskne, et kohtutäiturile oleks arusaadav, millistest komponentidest muutuva suurusega elatis koosneb, milliseid komponente peab kohtutäitur ümber arvutama ning millal ümberarvutused teha tuleb. Kui kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, on lahend selge ja täidetav, kui kohus on märkinud resolutsioonis elatise kogusumma ning toonud välja elatise arvutamise alused selliselt, et iga elatise suurust määrav komponent on märgitud summaliselt (eurodes). Lisaks tuleneb Riigikohtu selgitustest soovitus tuua kohtulahendi resolutsioonis välja, et elatise suurus muutub, kui muutub PHS §-de 17 ja 21 mõttes lapsetoetuse või lasterikka pere toetuse suurus, ja sel juhul tuleb välja tuua, millisest ajast alates toetuse suuruse muutumist igakuise elatise arvutamise juures arvesse võetakse (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p-d 19, 20, 20.2 ja 20.3). 13 2-21-128160 33.

1. Ringkonnakohus täpsustab otsuse resolutsiooni (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4) ja märgib, et seaduses sätestatud lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse muutumise korral arvestatakse alates toetuste muutumisest toetuste muutunud suurust. Alates lasterikka pere toetuse maksmise lõpetamisest ei arvestata elatise suurust määrates lasterikka pere toetust. Alates hagejale II lapsehooldustasu (19,18 eurot) maksmise lõpetamisest ei arvestata elatise suurust määrates lapsehooldustasu. 33.
2. Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas tuleb hagejatele tasumisele kuuluv miinimumelatis välja arvestada järgmise valemi abil: 1/2 hageja vajaduste summast – 1/2 lapsetoetusest (mille suuruse muutumist arvestatakse alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust) – 1/3 poolest lasterikka pere toetusest ja alates 01.01.2023 1/3 poolest lasterikka pere toetusest, mis on eelnevalt jagatud pooleks (mille suuruse muutumist arvestatakse alates lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust) ning hageja II puhul täiendavalt – 1/2 lapsehooldustasust (mille suuruse muutumist arvestatakse alates tasu suuruse muutumisele järgnevast kuust).
3. Kuivõrd maakohus luges põhjendatud kuludeks mõlema hageja puhul 520 eurot ja vaidluse all on ainult hagejate eluasemekulud, hageja I kooliharidusega seonduvad kulud ja hagejal II asendub lastaiakulu kooliharidusega seonduva kuluga alates 01.09.2023, arvestab ringkonnakohus erinevatel ajavahemikel eluasemekulusid ja koolikulusid erinevates summades. Sarnaselt maakohtuga ümardab ringkonnakohus elatise täiseurodeks.
4. Eeltoodut arvestades on

§ 101

alusel arvestatud hageja I igakuine elatis: • ajavahemikul 01.01.2022–31.08.2022 180 eurot kuus (260 eurot (1/2 hageja I vajadustest) – 30 eurot (1/2 lapsetoetust) – 50 eurot (1/3 poolest lasterikka pere toetusest)); • ajavahemikul 01.09.2022–30.09.2022 191 eurot kuus (270,83 eurot (1/2 hageja I vajadustest) – 30 eurot (1/2 lapsetoetust) – 50 eurot (1/3 poolest lasterikka pere toetusest)); • ajavahemikul 01.10.2022–31.12.2022 216 eurot kuus (296,33 eurot (1/2 hageja I vajadustest) – 30 eurot (1/2 lapsetoetust) – 50 eurot (1/3 poolest lasterikka pere toetusest)); • ajavahemikul 01.01.2023–31.08.2023 202 eurot kuus (296,33 eurot (1/2 hageja I vajadustest) – 40 eurot (1/2 lapsetoetust) – 54,17 eurot (1/3 poolest lasterikka pere toetusest, mis on eelnevalt jagatud pooleks)); • alates 01.09.2023 209 eurot kuus (303,30 eurot (1/2 hageja I vajadustest) – 40 eurot (1/2 lapsetoetust) – 54,17 eurot (1/3 poolest lasterikka pere toetusest, mis on eelnevalt jagatud pooleks)). 36. Eeltoodut arvestades on

§ 101

alusel arvestatud hageja II igakuine elatis: • ajavahemikul 01.01.2022–30.09.2022 161 eurot, kuna arvestades apellatsioonkaebuse piire, ei saa ringkonnakohus mõista kostjalt hageja II kasuks välja elatist väiksemas summas, kui maakohtu otsusega on välja mõistetud, kuigi arvutuste järgi oleks elatis 150,41 eurot kuus (260 eurot (1/2 vajadustest) – 50 eurot (1/2 lapsetoetust) – 50 eurot (1/3 poolest lasterikka pere toetusest) – 9,59 (1/2 lapsehooldustasust)); • ajavahemikul 01.10.2022–31.12.2022 176 eurot kuus (285,50 eurot (1/2 vajadustest) – 50 eurot (1/2 lapsetoetust) – 50 eurot (1/3 poolest lasterikka pere toetusest) – 9,59 (1/2 lapsehooldustasust)); 14 2-21-128160 • • ajavahemikul 01.01.2023–31.08.2023 172 eurot kuus (285,50 eurot (1/2 vajadustest) – 50 eurot (1/2 lapsetoetust) – 54,17 eurot (1/3 poolest lasterikka pere toetusest, mis on eelnevalt jagatud pooleks) – 9,59 (1/2 lapsehooldustasust)); alates 01.09.2023 161 eurot kuus, kuna arvestades apellatsioonkaebuse piire, ei saa ringkonnakohus mõista kostjalt hageja II kasuks välja elatist väiksemas summas, kui maakohtu otsusega on välja mõistetud, kuigi arvutuste järgi oleks elatis 151,74 eurot kuus (265,50 eurot (1/2 vajadustest) – 50 eurot (1/2 lapsetoetust) – 54,17 eurot (1/3 poolest lasterikka pere toetusest, mis on eelnevalt jagatud pooleks) – 9,59 (1/2 lapsehooldustasust). 37. Apellatsioonkaebuses heidavad hagejad ette, et maakohus kohaldas vääralt

§ 105lg 3.

Hagejad on seisukohal, et vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus peaks olema erinevas proportsioonis tulenevalt vanemate sissetuleku suurusest. 37.1. Ringkonnakohus hagejate apellatsioonkaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on esitatud järeldusi otsuses nõuetekohaselt (TsMS § 436, § 442 lg 8) põhjendanud. Maakohus selgitas õigesti, et

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid, aga eelduslikult peavad vanemad kandma laste ülalpidamiskulusid võrdsetes osades. Ringkonnakohus ei näe põhjust asuda ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramise osas maakohtust erinevale seisukohale. 37.

1. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb vanemate sissetuleku ja varandusliku seisundi hindamisel arvesse võtta eelkõige vanema isikut ning tema võimet sissetulekut teenida ja lapsele ülalpidamist tagada. Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus, et varalise seisundi alusel elatise proportsiooni määramine on pigem erandlik ja senises kohtupraktikas peetud vajalikuks olukorras, kui ühele vanematest ei ole laste vajadustel põhineva elatise maksmine jõukohane (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 22; RKTKo 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 15). Kohustatud isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Riigikohus on selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike (RKTKo 19.04.2017, 3-2-1-15-17, p 12; RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15). Olukorras, kus mõlemad vanemad on terved ja töövõimelised, s.t suutelised teenima sissetulekut, mis võimaldab täita laste ülalpidamiskohustust vähemalt miinimummääras, nagu käesolevas asjas on nõutud, leiab ringkonnakohus, et puudub alus esile toodud ja tõendatud asjaolusid arvestades ülalpidamiskohustuse jaotuse võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda. 37.
2. Maakohtu tuvastatud asjaoludel ei saa asuda seisukohale, et hagejate ema ei ole võimeline hagejatele ülalpidamist andma võrdselt kostjaga. Hagejad ei ole tõendanud, et laste ülalpidamiskohustuse täitmisel kahjustuks laste ema enese tavaline ülalpidamine. Asja materjalid ei toeta hagejate väidet, et emal on piisava sissetuleku teenimine takistatud põhjusel, et hageja I vajab keskmisest suuremat tähelepanu ja seetõttu ei saa ema täistööajaga tööl käia. Ainuüksi asjaoludest, et hagejale I on soovitatud õppimist väikeklassis ja õppimist toetab tugiisik, ei saa järeldada, et hagejate emal ei ole võimalik piisavat sissetulekut teenida. Põhjendatud on ka maakohtu seisukoht, et vanemate sissetulekute erinevus ei saa automaatselt kaasa tuua seda, et suuremat sissetulekut teeniv lapsevanem kannab ka suuremat 15 2-21-128160 ülalpidamiskohustust. Sellist lähenemist elatise vaidluste senises kohtupraktikas ei ole toetatud. Seega puudub praegusel juhul alus

§ 105

lg-st 3 tuleneva ülalpidamiskohustuse proportsioonist kõrvalekaldumiseks, kuna mõlema vanema sissetulekud on piisavad, et täita hagejate ülalpidamiskohustust võrdsetes osades.

1. Ringkonnakohus selgitab, et juhul, kui laste tegelike vajaduste rahuldamiseks tuleb laste emal edaspidi teha suuremaid kulutusi kui kohtud on tuvastanud, on emal õigus pöörduda laste nimel elatise suurendamise hagiga kohtu poole ja tõendada laste vastavalt suuremad kulutused. Juhul, kui edaspidi peaksid lapsed viibima isa juures pidevalt enam kui 7 päeva kuus, on isal õigus nõuda väljamõistetud elatise vähendamist. Elatise muutmises võivad vanemad ka omavahel kokku leppida. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad samuti TsMS § 164 lg 1 kohaselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kolleegiumi hinnangul ei esine asjaolusid, mis tingiksid TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumiseks.
3. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) 16