lg 1 p 5), et kostja on tema nõude rahuldanud.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagist loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega kohus leiab, et menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada. Menetluskulude kindlaksmääramine
lg 4 sätestab, et hageja kannab kostja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Lähtuvalt
lg 5, kui hageja pöördus enne haginõudest loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult (kostja on hageja nõude rahuldanud), siis kannab kostja loobutud nõude senise menetlemisega seotud kulud. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja taotleb 19.09.2023 esitatud taotluse kohaselt välja mõista kostjalt hageja kasuks tasumata esindajakulud summas 170 eurot
lg 1 ja 175 alusel ning hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 87,50 eurot. Kohus selgitab, et rahuldab hageja taotluse hageja õigusabikulude kostjalt välja mõistmiseks osaliselt. Esmalt märgib kohus, et hagiavalduse kohaselt koosnesid hageja menetluskulud riigilõivust (100 eurot), õigusabikuludest (220 eurot) ja maksekäsu kiirmenetluse kuludest (20 eurot), kokku 340 eurot. Põhinõue leppetrahvi tasumisel moodustas 30 eurot. Kokku oli hageja nõue hagiavalduses 370 eurot. Hageja on 19.09.2023 esitatud taotluses märkinud, et 15.09.2023 on tasunud kostja hagejale 130 eurot, mis vastab käesoleva tsiviilasja põhinõudele (30 eurot leppetrahv), menetluskulule (20 eurot) ja osale esindajakulule (50 eurot). Kohus märgib, et nimetatud summa (130 eurot) lahutamisel hageja kogunõudest (370 eurot) jääb hageja õigusabikuludeks 240 eurot. Sellest summast 100 eurot moodustab riigilõiv. Riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuivõrd hageja on esitanud kohtule taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks (summas 17,50 eurot), jääb kostja kanda riigilõiv 87,50 eurot. Hageja on hagiavalduses taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista õigusabikulu 2 tunni eest, summas 220 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (millest taotluse kohaselt on tasumata 140 eurot). Maksekäsu kiirmenetluse kulu loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks kuluks. 2/3 2-23-132310 Õigusabikulude osas hagimenetluses märgib kohus järgmist: hageja lepingulise esindaja töö on piirdunud hagiavalduse koostamisega. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Hagiavalduse maht on küll 7 lehekülge, kuid 6 lehekülge sellest moodustab õigusnormide loetelu ja kokkuvõte kohtulahenditest. Konkreetse kostjaga seonduvate asjaolude kirjeldus moodustab maksimaalselt 0,5 lehekülge. Ka ei saanud kostja hinnangul hagejal tekkida olulisi õigusabikulusid tõendite kogumisel. Hagiavalduse juurde on esitatud tõenditena fotod sõidukist ja väljastatud leppetrahvist. Nimetatud fotod on tehtud aastal 2021, mistõttu eeldab kohus et fotod on olnud hageja valduses ning esindajal ei ole olnud vaja teha erakordseid pingutusi nende tõendite kogumiseks. Hageja on teinud päringu Transpordiametisse, mille loeb kohus tõendi kogumiseks ning vajalikuks tegevuseks hagiavalduse koostamisel. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks õigusteenuse osutamisel kokku 1 tunni. Kohtu hinnangul saab praegusel juhul tunnitasu suurust 110 eurot pidada tavapäraseks ja põhjendatuks. Eelnevast johtuvalt määrab kohus hageja õigusabikuludeks 110 eurot. Kuivõrd kostja on hageja nõude menetluskulude osas osaliselt rahuldanud, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tasumata esindajakulud suuruses 30 eurot ja riigilõivu summas 87,50 eurot. Kokku määrab kohus hagejale hüvitatavate menetluskulude suurused 112,5 eurot.
lg 2 p-i 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus märgib, et vastavalt
lg 2 p 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu, mistõttu kuulub tagastamisele pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot. Riigilõiv tagastatakse käesoleva kohtumääruse jõustumisel kohtumääruse resolutsioonis nähtuvale arvelduskontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.