← Eesti

2-23-110963/11

Obsah (11)§ 405§ 367§ 317§ 173§ 163§ 174§ 133§ 484§ 177§ 178§ 442

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik A. Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 09.08.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-110963 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi A. K.

§ 405lg 1 kohaselt.

  1. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1078,47 eurot, intress 89,46 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 135,86 eurot ning viivis alates 25.05.2023 kuni põhinõude summas 1078,47 euro täitmiseni lepingus kokku lepitud viivisemääras 22,00% aastas.
  2. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 1 078,47 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 396 lg 1 alusel ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1 078,47 eurot.
  3. Hageja palus kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 135,86 eurot ning viivise alates 25.05.2023 kuni põhinõude summas 1078,47 euro täitmiseni lepingus kokku lepitud viivisemääras 22,00% aastas. Hagi kohaselt nõuab hageja viivist põhinõude summalt 1078,47 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 28.10.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 24.05.2023 lepingus kokku lepitud viivise määras s.o 22,00% aastas. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise perioodi eest alates hagiavalduse esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 kolmanda lause alusel ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 28.10.2022 kuni 24.05.2023 eest summas 135,86 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 1 078,47 eurot lepingus kokkulepitud määras 22% aastas alates 25.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 kolmas lause ja

§ 367. 9.

Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue sissenõudmiskulude väljamõistmiseks on põhjendatud.

  1. Hagi jääb rahuldamata osas, millega hageja palub välja mõista intressi summas 89,46 eurot. 10.
  2. Hagi kohaselt nõuab hageja kostjalt intressi summas 89,46 eurot. Hagi kohaselt leppisid pooled lepingus kokku intressimääras 22% aastas ja kostjal on intressivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga summas 89,46 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. 10.
  3. Kohus jättis käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi 29.05.2023 kohtumäärusega käiguta ning leidis, et hageja ei ole piisava selgusega hagiavalduses välja toonud intressinõude kujunemise asjaolusid. Kohus selgitas, et kohus ei tuleta hagiavalduse asjaolusid kohtule koos hagiavaldusega 3 esitatud lisadest. Kohtule jäi hageja intressinõude kujunemine hagiavalduse pinnalt ebaselgeks ning kohus määras hagejale tähtaja nimetatud nõude kujunemise selgitamiseks. Kohus palus hagejal selgelt välja tuua, millise krediidisumma ja millise perioodi on hageja oma intressinõude arvestuse aluseks võtnud. 10.
  4. Hageja teatas 29.06.2023 menetlusdokumendis, et hagejal puudub täpne teave tähtajaks tasumata intressisumma kujunemise kohta, mistõttu pöördus hageja täiendavate tõendite (k.a. tehingute väljavõte, kus nähtuks intressi arvestus) ja selgituste saamiseks esialgse võlausaldaja (Inbank) poole. Hageja teatas, et esialgne võlausaldaja ei ole kahjuks 29.06.2023 seisuga hageja (ka korduvale) päringule vastanud. Hageja selgitas, et esitab Harju Maakohtu 29.05.2023 kohtumääruses nõutud esimesel võimalusel, kuid palub siiski hagiavalduse menetlusse võtta. 10.
  5. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 05.07.
  6. Käesoleva ajani ei ole hageja Harju Maakohtu 29.05.2023 kohtumääruses väljatoodu osas täpsustusi esitanud. Käesolevas tsiviilasjas on intressinõude osas hagis märgitud vaid see, et lepingus lepiti kokku intressimääras 22% aastas, kostjal on intressivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga (27.10.2022) summas 89,46 eurot ning kostja intressi tasunud ei ole. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei ole käesoleva ajani esitanud kohtule andmeid, milliselt summalt ja millist perioodi arvesse võttes on intressi arvestatud, ei ole kohtul ega kostjal võimalik kontrollida intressiarvestuse õigsust. Hageja on küll märkinud, et lepingu põhitingimuste punktis 7.2 kohaselt on intress märgitud Teenuselepingus, intressi arvestatakse kalendripäeva põhiselt, lähtudes tegelikust päevade arvust kuus ja 360-päevasest aastast, kuid eeltoodu pinnalt ei ole võimalik tuletada võimalikku intressiarvestust. Nõude rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd hagejale on antud tähtaeg tuua selgelt ja arusaadavalt esile intressinõude asjaolud, hageja eelnimetatut käesoleva ajani kohtule esitanud ei ole ning hagis esitatud intressinõue jääb ebaselgeks, asub kohus seisukohale, et hageja intressinõue summas 89,46 eurot tuleb jätta rahuldamata. 11.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Käesolevas tsiviilasjas ei õnnestunud Pärnu Maakohtul maksekäsu kiirmenetluse raames kostjale makseettepanekut kätte toimetada. Rahvastikuregistris on kostja elukoha andmed kohaliku omavalituse täpsusega (Mustamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond, Eesti). Lisa-aadressina on märgitud XXX. Kohtul ei ole õnnestunud nimetatud aadressil kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohtul ei ole olnud võimalik kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ka e-posti teel. Kuivõrd kohtul ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele ja tehtud päringutele õnnestunud kostja elu- ja viibimiskohta välja selgitada, ei ole kohtule kostja tegelik elu- ja/või viibimiskoht jätkuvalt teada ning kohtu hinnangul on põhjendatud toimetada kostjale käesolev kohtuotsus kätte avalikult. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 12.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus 4 lõpetatakse. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 93 % ulatuses (hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku 1353,79 eurot (põhinõue 1078,47 eurot + intress 89,46 eurot + sissenõudmiskulu 50 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 135,86 eurot)). Kohus rahuldab hageja nõude summas 1264,33 eurot (põhinõue 1078,47 eurot + sissenõudmiskulu 50 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 135,86 eurot). Kohus jätab

§ 163

lg 1 alusel hageja menetluskuludest 93% kostja kanda ja 7% ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskuludest jääb 7% ulatuses hageja kanda ja 93% ulatuses kostja enda kanda. 13. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 315 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 1 591,05 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 2 000 eurot tasuda riigilõiv summas 315 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.

§ 484

² kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuludeks lepingulise esindajale makstud tasu 507 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 169 eurot/tunnis (käibemaksuta), kokku 3 tundi. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, ei saa põhjendatuks pidada hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäära 169 eurot/tunnis (käibemaksuta). Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud põhjendatud ja vajalikuks tunnitasumääraks tuleb lugeda 120 eurot (käibemaksuta). Kohus arvestas seejuures, et käesolev tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 240 eurot (käibemaksuta). Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse koos lisadega, vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 2 tundi, mis esindajal on kulunud täiendavate alusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks ning dokumentide esitamiseks kohtule. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 575 eurot (riigilõiv 315 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 240 eurot). 14. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab 5 kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. 15. Kuivõrd kohus jätab 93% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 534,75 eurot (575 x 93%). 16. Hageja taotlusel märgib kohus

§ 177

lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 17. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

18. Kohus selgitas 05.07.2023 menetlusse võtmises määruses, et kohus menetleb hagi lihtsustatud korras

§ 405

lg 1 alusel.

§ 442

lg 10 sätestab, et käesoleva seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ta ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ A. Kondrašov kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.