Obsah (5)

§ 4231§ 424§ 68§ 65§ 76

1-23-2435 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.10.2023. a Tallinn Kohtuasja nr 1-23-2435 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Hanne-Liia Toomeoja Tõlk Ingrid Oj

§ 4231

,

§ 424lg 2 järgi ja Kr

MS § 238 lg 2,

§ 68

lg 1,

§ 65

lg 2 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 08.03.

1. a ja lõpp on 06.07.
2. a. Vladimir Priputnõi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et Vladimir Priputnõi vanglas ei ole hõivatud olnud tulenevalt tema lühikesest karistusest. Distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Vladimir Priputnõi taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, soovib vabaneda koos elektroonilise valvega. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristina Kivi edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab Vladimir Priputnõi tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise valve alla. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse leiab, et Vladimir Priputnõi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata elektroonilise valve alla. Kohtu hinnangul on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Karistusregistrist nähtub, et Vladimir Priputnõil on praegusel ajal 4 kehtivat kriminaalkaristust, vangistuses viibib ta
3. korda! Käesolevat karistust kannab ta lubadeta sõitmise ja joobes juhtimise eest ning domineerivad varavastased teod. Kahel korral varem on ta samuti karistatud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest ning ühel korral ka juhtimisõiguseta ja joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Kuritegusid on toime pannud nii etteplaneeritult kui ka impulsiivsusest ja kuritegude laad on muutunud ühiskonnale ohtlikumaks seoses narkootilise aine käitlemise ja joobes juhtimisega. Vanglas Vladimir Priputnõi ei ole hõivatud olnud seoses lühikese karistusega. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Asja materjalidest nähtub, et Vladimir Priputnõile ei tekita probleeme alkoholi tarvitamine, isiku väitel ei ole ta alkoholi kunagi proovinud. Küll aga Vladimir Priputnõi on remisioonis sõltlane. Ta proovis narkootikume esimest korda 12-aastaselt (marihuaanat) ning süstimist ja kangemaid narkootikume proovis 15-aastaselt. Viimastel aastatel väidetavalt ei süstinud ega tarvitanud enda sõnul "kangemaid narkootikume". Tarvitas enne vangistust enda sõnul GHB-d kolm korda nädalas. Samas oli olnud ka pause ning ei tarvitanud järjest iga nädal. Viimane narkootilise aine tarvitamise juhtum olevatki olnud joobes juhtimine, mille eest kandis karistust. Samas tunnistas, et koos teistega nädalavahetusel pidudel olles tarvitas alkoholi asemel GHB-d. Tallinna Vanglas psühhiaatri poolt tehtud kannetest nähtuvalt tarvitas kinnipeetav GHB-d umbes viis korki päevas ning viimane tarvitamine oli
4. a. Ta on olnud ravil ka xxxx. Elu jooksul on ta proovinud erinevaid narkootilisi aineid. Vägivaldset käitumist narkojoobes esinenud ei ole. Ta osaliselt tunnistab sõltuvust narkootilistest ainetest, väidab, et vajadusel suudab olla ka ilma tarvitamata. Tunnistab, et on ka varasemalt üritanud loobuda, kuid probleemide tekkimisel taas tarvitama hakanud. Vabaduses oldud 1,5 kuu jooksul ei tarvitanud enda sõnul narkootilisi aineid. Leiab, et just sel põhjusel soovib vabanemisel minna rehabilitatsioonikeskusesse ja enda sõnul on 2 motivatsioon loobumiseks olemas. Ta läbis ajavahemikul 01.10.
5. a - 14.11.
6. a tagasilanguse ennetamise tugigrupi. Tagasiside kohaselt osales aktiivselt programmis ja oli motiveeritud, kuid käesolevat karistust kannab joobes juhtimise eest. Seega on tema teod vastuolus sõnadega ning taasühiskonnastavatest tegevustest ei ole kasu olnud.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Vladimir Priputnõi puhul on olemas positiivseid asjaolud, mis toetaksid tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist – vabaduses kindel elukoht ja positiivselt toetav lähedane – ema ning isik ei oma vanglas distsiplinaarkaristusi. Kuid elukoht ja toetav lähedane olid tal olemas ka enne uue kuriteo toimepanemist, kuid need ei hoidnud ära jällegi joobes juhtimist. Vladimir Priputnõi tutvusringkond on kriminaalkorras karistatud ja/või narkootilisi aineid tarvitavad isikud. Peale eelmist vabanemist soovis Vladimir Priputnõi asuda ravile Viljandi sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse Sillamäe osakonda. Käesolevat karistust kannab joobes juhtimise eest, mis näitab, et soovid ei ole realiseerunud ning on jätkanud kuritegeliku käitumist. Vladimir Priputnõi viibis oma eelmises kriminaalasjas nr 1-22-4591 kriminaalhooldusel, ta pani katseajal korduvalt toime uue kuriteo, kui juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud võimaldada Vladimir Priputnõil jällegi kriminaalhooldusel olla, kuna kohus ei ole veendunud, et isiks suudaks praegu kriminaalhoolduse kohustusi täita. V. Priputnõi on jätkanud kuritegude toimepanemist isegi kriminaalhoolduse ajal. Seega just kuriteo toimepanemise asjaolude ja isiku varasemat elukäiku iseloomustavate andmete pinnalt ei saa Vladimir Priputnõi puhul välistada uute kuritegude toimepanemist vabaduses. Kohus ei ole veendunud, et kinnipeetava mõttemaailm on praeguseks ajaks muutunud ning ta suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda. Kohtu hinnangul ei ole senine aeg olnud piisav, et avaldada tema käitumisele mõju ning muuta seniseid käitumishoiakuid. Seega on ilmne, et praegusel juhul peab olema vangistus pikem, et mõjutada Vladimir Priputnõi senist käitumist ja hoiakuid. Vladimir Priputnõi ärakandmata karistusaeg on selles kriminaalasjas veel pikk – üle 9 kuu. Seega arvestades isiku varasemat käitumist, on prognoos pigem negatiivne ja üsna reaalne, et isik võib jätkata kuritegeliku tegevusega. V. Priputnõi paneb järjest toime uusi kuritegusid. Vladimir Priputnõi kannab oma 15. reaalset vangistust. Kohtu hinnangul on Vladimir Priputnõi suhtunud ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ükskõikselt ja täitnud neid valikuliselt. Kohus leiab, et on otstarbekas jätta V. Priputnõi tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, tema puhul ei ole veel karistuse eesmärgid täidetud. Vladimir Priputnõi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla küll toetavad prokurör ja vangla, kuid prokuröri arvamus ei kohtule siduv. Süüdimõistetu peab tunnetama ka karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 432, 383, 384. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3