lg 1 ja
tähenduses vaidlusaluseid väärtushinnanguid/faktiväiteid sisaldava teabe avaldajateks. 18. Kohus analüüsis, kas kostjate poolt artiklis avaldatud faktiväited on ebaõiged. Lausete „X üritab kohtumajades raha teenida“ ja „Viimasel ajal jahmatas X kuni paari miljoni euro suuruste hagidega inimeste vastu, kes teda varem äris aitasid“ osas leidis kohus, et põhiseaduse § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Seega kohtusse oma õiguste kaitseks pöördumisel ei ole raha teenimise eesmärki. Kohus on esitatud tõendite alusel tuvastanud, et tsiviilasjas nr 2-14-19009 on Zelluloosi Kinnisvara OÜ esitanud hagi G Advokaadibüroo, G ja ERGO Insurance SE vastu kahju hüvitamiseks ja tsiviilasjas nr 2-14-18576 on AS Transcom esitanud hagi B vastu kahju hüvitamiseks. Eeltoodust järeldub, et hagejaks ei ole füüsilise isikuna X. Kohus oli seisukohal, et artiklis esitatud faktiväited „X üritab kohtumajades raha teenida“ ja „Viimasel ajal jahmatas X kuni paari miljoni euro suuruste hagidega inimeste vastu, kes teda varem 6 äris aitasid“ on esitatud kujul
19. Kohus oli seisukohal, et kuigi esitatud väitest „X äripartnerid olid Pärnu sadamale soetanud biodiisli väikeseadme, mille väärtust võrreldi vanarauaga“ ei tulene otsesõnu hageja au teotamise asjaolusid, tuleb artikli konteksti arvestades siiski märkida, et hageja isik on osaline kirjeldatud sündmuste ahelas. Esitatud informatsiooni ebatäielikkusest tulenevalt jääb lugejale mulje, et tegemist on hagejale etteheidetava teoga. Artiklis esitatu pinnalt jääb mõistlikule lugejale selgusetuks, millistel asjaoludel hagejale tema äripartnerite poolt biodiisli väikeseadme soetamise asjaolusid ette heidetakse. Eeltoodud põhjendustel asus kohus seisukohale, et faktiväide on esitatud kujul
20. Kohus oli seisukohal, et lauses „Asi kujunes Harju maakohtule parajaks pähkliks, sest Xle iseloomulikult toimus tehingute tulevärk, mille käigus vahetasid varad tihti omanikke“ on avaldatud väärtushinnangud „Asi kujunes Harju maakohtule parajaks pähkliks, sest Xle iseloomulikult toimus tehingute tulevärk“ ja faktiväide „mille käigus vahetasid varad tihti omanikke“. Mõistlikule isikule tekib artikli kontekstis esitatud informatsiooni pinnalt arvamus, et hageja äritegevusele on iseloomulik tihe tehingute jada, n-ö skeemitamine ärikasumlikkuse vms eesmärgil, mille käigus vahetavad varad tihti omanikke. Tsiviilasja nr 2-14-18576 (tl 53-72) kohtuotsusest ei tulene informatsiooni ega järeldusi artiklis esitatud kujul. Kohus oli seisukohal, et artikli lugejale jääb artikli sisu vaidlusaluses osas arusaamatuks, väärtushinnang „tulevärk“ on antud kontekstis avaldatud tehingute skeemitamise tähenduses, mis mõistliku lugeja hinnangul kujutab endast negatiivset, hagejat halvustavat tähendust. Tegemist on ebakohase väärtushinnanguga
Faktiväide on esitatud kujul
21. Kohus leidis, et väide „selgus, et skeem oli X oma“ ei järeldu tsiviilasjas nr 2-14-18576 tehtud kohtuotsusest. Eeltoodust tulenevalt on faktiväide
22. Artiklis sisalduv väide „Selgus, et asjad toimusid X juhendamisel ning Yl polnud puidufirmaga vahetut kokkupuudet“ algab sissejuhatavate lausetega „Sama otsus käsitles X ettevõtte Green Window hagi Y vastu, keda süüdistati Põltsamaal asunud puidufirmast tööriistade kadumises. Raskustes puidutööstus müüdi puitmaja tootjale Palmako, seadmed Nordea Liisingule. Werolis töötanud Y lahendas Green Window rahamuresid. Selgus, et asjad toimusid X juhendamisel ning Yl polnud puidufirmaga vahetut kokkupuudet“. Kohus leidis, et väide on esitatud tekstilõigu osana, millest saab mõistlik lugeja järeldada, et asjad toimusid (sh tööriistad kadusid) hageja juhendamisel. Eeltoodust tulenevalt on faktiväide
23. Väite „Zelluloosi Kinnisvara esitas X ärihuvisid kaitsnud G ja ERGO vastu 1,7 miljoni euro suuruse hagi pärast seda, kui kinnistu võõrandati 62 000 euroga. Hageja põhjendas, et G ei 7 läinud sundvõõrandamise koosolekule“ osas tuvastas kohus tsiviilasja nr 2-14-19009 asjaolude pinnalt, et kostjad on mõistlikku lugejat eksitanud. Tegemist on kohtulahendi asjaolude kirjeldamise alalõigust ühe välja võetud väitega. Seetõttu järeldub lugejale, et hageja põhjendas kahjunõuet üksnes G puudumisega sundvõõrandamise koosolekutelt. Eeltoodust tulenevalt on faktiväide
24. Hageja on seisukohal, et kostjad on avaldanud järeldusliku faktiväitena: „X tegi leivatööstust majandava ettevõtte Pere AS seadusvastaselt varadest tühjaks“. Hageja on seisukohal, et nimetatu tuleneb järgmistest lausetest: „X kantis varad Pere kontserni tütarettevõttesse“; „Tühjaks lüpstud leivakombinaat“; „Pankrotihalduri tõdemuse kohaselt oli varadest järele jäänud vaid 10 000 euro väärtuses sisse nõutavaid arveid“; „Ehkki fakti, et Pere kanditi varadest tühjaks, ei seatudki kahtluse alla /…/,“; „X tõstis oma ettevõtte varad äsja asutatud tütarettevõttesse Pere Pagar,“. Kohus oli seisukohal, et praegusel juhul ei saa kostjad tugineda sellele, et artiklis ei ole selgelt esitatud väidet „X tegi leivatööstust majandava ettevõtte Pere AS seadusevastaselt varadest tühjaks“. On oluline, et nimetatud faktiväide järeldub avaldatud informatsiooni sisust (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-24-15, p 13). Kohus oli seisukohal, et avaldatud artikli kontekstist on võimalik järeldada, et hageja tegi leivatööstust majandava ettevõtte Pere AS seadusvastaselt varadest tühjaks, kuivõrd artiklis on tähelapanu keskmes hageja isik ja mõistliku isiku arusaamise järgi räägib artikkel üksnes hagejaga seotud teemadel. Kohus ei tuvastanud Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2013 lahendi tsiviilasjas nr 2-12-24023 pinnalt ega ka Riigikohtu lahendi nr 1-164665 pinnalt kostjate poolt väidetud „varade kantimist“ ja „ettevõtte tühjaks lüpsmist“. Tegemist on hageja suhtes halvustava ja põhjendamatult negatiivse sisuga väärtushinnangutega. Kostjad avaldasid avalikkusele
lg 1 järgi ebakohaseid väärtushinnanguid ja
lg 1 tähenduses ebaõige ja kohtuasjade laviini väärtushinnang on
8 26. Väite osas „X on Eesti üks osavaim skeemide punumise meister („mullune aasta oleks võinud lõppeda Eesti ühele osavaimale skeemide punumise meistrile /…/)“ oli kohus seisukohal, et tulenevalt avaldatud artikli kontekstist on mõistliku lugeja hinnangul tegemist hagejat halvustava ja negatiivse kuvandiga. Artiklis esile toodud kohtuasjadele tuginedes ei ole põhjendatud hagejast avalikkusele kuvandi loomine kui kantijast, kuid samas puhtalt pääsenud skeemide punumise meistrist. Kohus oli seisukohal, et kostjate poolt tõendina esitatud Riigi Teataja andmebaasi väljavõte hagejaga seotud kohtuasjadest ei ole asjakohane, kuivõrd tõendist ei selgu, milliste kohtuasjadega konkreetselt on tegemist. Kohus oli seisukohal, et tegemist on
27. Kohus käsitles väärtushinnanguid „Kummitab veel aastaid hiljem“ ja „Kohtusse saadetud inimestele heiastub X kurjade ideede kütkeis sipleva vana mehena“ tulenevalt artikli kontekstist koos. Kohtu hinnangul järeldub mõistlikule lugejale avaldatu pinnalt halvustav ja negatiivne kuvand hagejast, kui kurjade ideede kütkeis siplevast vanast mehest, kes kummitab veel aastaid hiljem. Tegemist on ebakohaste väärtushinnangutega
lg 1 tähenduses, mille inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Kohus oli seisukohal, et kostjatel puudus mõistlik õigustus hageja halvustamiseks üldsuse ees ebasündsas vormis.
Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et 30.01.2019 avaldatud artikkel on tervikuna hageja au teotav. Kohus oli seisukohal, et kostjad ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et hageja puhul oli artiklite ilmumise ajal tegemist avaliku elu tegelasega. Hageja on avalikust elust taandunud. Arvestades, et hageja ei olnud vaidlusaluse artikli avaldamise ajal enam avaliku elu tegelane, artiklil puudus uudisväärtus ja artiklis esitatud informatsioon oli avaldatud sisu poolest vääriti mõistetav ning sisaldas läbivalt hageja au teotavaid ebakohaseid väärtushinnanguid, leidis kohus, et
lg 2 ja
Eeltoodule tuginedes on kostjad rikkunud ka IKS § 4 tulenevat kohustust. 29. Kohus asus seisukohale, et hageja on antud juhul õigustatud esitama kostjate vastu nõude
9 30. Hageja isikliku õiguse rikkumise tagajärjel tuleb antud juhul mittevaralise kahju olemasolu
Arvestades rikkumise raskust, kostjate käitumist ja suhtumist hagejasse pärast rikkumist jm asjaolusid, on hageja poolt taotletud mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmine põhjendatud 500 euro ulatuses.
41.
lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.
lg 2 järgi loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
lg 2 tähenduses.
Ringkonnakohtu hinnangul ei esine antud juhul
S § 384 lg 1 järgi ning artiklist järeldub, et selles sisalduvate seisukohtade aluseks oli muuhulgas jõustumata kohtuotsused nimetatud kriminaalasjas. Eeltoodu ei muuda aga õiguspäraseks kostjate poolt kindla väitena tehtud osundust hageja poolt varade kantimisele kui artikli kontekstis äriühingu seadusevastasele varadest tühjaks tegemisele. 49.
lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. 50. Maakohus leidis, et artiklis oleva lauseosa „…X ründab oma endisi kaasvõitlejaid kohtuasjade laviiniga“ puhul on sõna „ründab“ osas tegemist ebaõige faktiväitega ning sõnade „kohtuasjade laviini“ osas on tegemist ebakohase väärtushinnanguga. Kolleegium asub maakohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sõna „ründab“ viidatud lauseosa kontekstis käsitleda faktiväitena. Kogu vaidlusalust lauseosa tuleb käsitleda väärtushinnanguna. Ringkonnakohtu arvates ei ole vaidlusaluse artikli kontekstis alust pidada seda au teotavaks ebakohaseks väärtushinnanguks. Artiklis on peetud silmas tsiviilasju, kus kolm hagejaga seotud äriühingut esitasid suured rahalised nõuded kokku viie isiku vastu, mida ei rahuldatud. Kuigi kohtuvaidlused toimusid mitu aastat enne artikli kirjutamist, nähtub artiklist, et tegemist on lõppenud vaidlustega. Ka sõnastuslikud liialdused („ründab“, „laviiniga“) ei ole sellised, millest tulenevalt saaks väidet pidada hageja au teotavaks ebakohaseks väärtushinnanguks
51. Maakohus leidis, et artiklis esitatud väide, et „hageja on Eesti üks osavaim skeemide punumise meister“ on ebakohane väärtushinnang
14 Ringkonnakohus märgib, et Eesti Keele Instituudi sõnaveeb annab sõnale „skeemitama“ tähenduse kui millegi saavutamiseks ebaausaid võtteid kasutama. Ka käesoleva artikli kontekstist järeldub, et väljendiga „skeemide punumine“ viidatakse hageja poolt majandussuhetes ebaausale käitumisele. Hagile esitatud vastuses on kostjad põhjendanud väärtushinnangut asjaoluga, et hagejal on puutumus enam kui 18 kohtumenetlusega, millest paljud on seotud hagejaga seotud pankrotistunud äriühingutega. Kolleegium leiab, et hageja seotus paljude kohtumenetlustega iseenesest ei põhjenda hagejale tehtud osundust kui Eesti osavaimale skeemide punumise meistrile. Kohtuasjade, sh äriühingute pankrotistumise põhjused, võivad olla erinevad, ning kohtuasja olemasolust (sh ka hagi rahuldamata jätmisest) iseenesest ei saa järeldada ebaausat käitumist. Kuigi käesolevas kohtuasjas ei pidanud ringkonnakohus, seoses biodiisli tootmise seadmega tehtud tehingutega, artiklis esitatud väidet, et skeem oli hageja oma, ebaõigeks, ei muuda üksnes see kostjate poolt tehtud osundust hagejale, kui Eesti ühele osavaimale skeemide punumise meistrile, kohaseks hinnanguks. Sealhulgas arvestab kohus, et biodiisli tootmise seadet puutuvas kohtuasjas (tsiviilasi nr 2-14-18576) tugines hagejaga seotud Aktsiaselts Transcom sellele, et biodiisli tootmise seadmega tehtud tehingutega sai kahju Aktsiaselts Transcom, mitte hagejaga mitteseotud äriühing. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostjad põhjendanud asjaolusid, mille pinnalt saaks lugeda artiklis esitatud väidet, et hageja on Eesti üks osavaim skeemide punumise meister, kohaseks väärtushinnanguks. Kuna hinnang osundab ebaausale käitumisele, siis on see ka au teotav (
Kolleegiumi hinnangul ei esine käesoleval juhul
52. Maakohus asus seisukohale, et väärtushinnanguid „kummitab veel aastaid hiljem“ ja „kohtusse saadetud inimestele heiastub X kurjade ideede kütkeis sipleva vana mehena“ saab tulenevalt artikli kontekstist käsitleda koos ning tegemist on au teotavate väärtushinnangutega. Ringkonnakohus nõustub, et väärtushinnang on osas, milles viidatakse hagejale kui kurjade ideede kütkeis siplevale mehele, ebakohane. See hinnang on antud seoses hagejaga seotud äriühingute poolt esitatud hagidega. Asjaolu, et hagejal oli endiste koostööparteritega tekkinud vaidlused, mida lahendati kohtus, ning tsiviilasjades esitatud nõuded jäid rahuldamata, ei tähenda, et kohane oleks hagejat nimetada kurjade ideede kütkeis siplevaks meheks. Samuti on sellel väärtushinnangul selgelt hagejat halvustav ja solvav tähendus, mistõttu tuleb väärtushinnangut pidada ka au teotavaks (
Kolleegiumi hinnangul ei esine käesoleval juhul
Samas ei nõustu ringkonnakohus sellega, et väljend „kummitab veel aastaid hiljem“ on au teotav. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlusaluse artikli kontekstis tegemist kõnekeelse väljendiga, mida ei saa pidada hageja au teotavaks ebakohaseks väärtushinnanguks
53. Maakohus leidis, et hageja ei olnud artikli avaldamise ajal avaliku elu tegelane. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Hageja on avalikkuses tuntud isik, sealhulgas tuntud 15 ettevõtja, kes on olnud seotud paljude äriühingutega. Asjaolu, et hageja väitel ei ole ta enam soovinud avalikkuse tähelepanu, ei anna alust seisukohaks, et ta ei olnud artikli avaldamise ajal avaliku elu tegelane. Kuna ringkonnakohtu poolt tuvastatud ebaõigetes faktiväidetes viidati hageja ebaseaduslikule tegevusele ja ebakohased väärtushinnangud olid põhjendamatult halvustava sisuga, siis ei arva kolleegium, et avaliku elu tegelaseks olek välistaks käesoleval juhul ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute õigusvastasuse (
sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Ringkonnakohus leidis, et kostjad avaldasid kaks ebaõiget faktiväidet ja kaks ebakohast väärtushinnangut, ning et see oli õigusvastane. Süü puudumist ei ole kostjad tõendanud (
lg 1).
lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Õiguskirjanduses on selgitatud, et isikuõiguste rikkumise juhtudel on § 134 lg 2 uue sõnastuse kohaselt mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. See tähendab, et uue regulatsiooni kohaselt ei pea kannatanu mittevaralise kahju hüvitise saamiseks enam tõendama täiendavate asjaolude esinemist, nt rikkumise raskust. Seega tuleb mittevaralise kahju hüvitis eelduslikult välja mõista nii tervisekahju tekitamise korral kui ka muude isikuõiguste rikkumise korral ning kannatanu peab tõendama üksnes rikkumise fakti ja kahju tekitaja vastutust tema isikuõiguse rikkumise eest (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2016, § 134, komm 4.2.2). Kuna kostjad vastutavad hageja isikuõiguste rikkumise eest, siis tuleb kostjatelt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis. 16 Maakohus mõistis kostjatelt välja mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot. Kuigi ringkonnakohus ei nõustunud olulises osas maakohtu seisukohtadega ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute kohta, on 500 eurot mittevaralise kahju hüvitisena ilmselgelt sümboolne ka üksnes ringkonnakohtu poolt tuvastatud ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid arvestades. Hageja õigusi rikuti kahe ebaõige faktiväite ja kahe ebakohase väärtushinnanguga. Arvestades nende arvu ja sisu (tegemist ei olnud äärmiselt raskete isikuõiguste rikkumistega), avaldamise kohta (veebiväljaanne), aga ka seda, et väited ja hinnangud ei ole seotud hageja eraeluga, samuti mittevaralise kahju hüvitamise kohtupraktikat (vt Riigikohus. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.-2019. aastal. Kohtupraktika analüüs, Tartu 2020), peab ringkonnakohus mittevaralise kahju hüvitise põhjendatud suuruseks 2000 eurot. Seega tuleb kostjatelt täiendavalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 1500 eurot. 56.
lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Hageja leiab, et kuna kogu artikkel sisaldab läbivalt ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, siis on hagejal õigus nõuda
lg 1 alusel kostjalt I artikli eemaldamist ja kostjalt II artikli eemaldamiseks tahteavalduse tegemist.
lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev, võib kannatanu nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist. Maakohus leidis, et artikkel tervikuna on hageja au teotav, mistõttu pidas põhjendatuks artikli eemaldamist. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga. Kuigi ringkonnakohtu hinnangul sisaldab artikkel ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, ei nõustunud kolleegium siiski arvestatavas osas hageja ja maakohtu seisukohtadega ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute kohta. Artiklis on väiteid ja väärtushinnanguid, mis ei riku hageja õigusi. Artiklit tervikuna ei saa pidada hageja au teotavaks. Riigikohus on 08.02.2017 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-147-16 p-s 12 märkinud, et kui hageja soovib hagi tagamise korras kogu artikli eemaldamist, peab ta selleks, et kohus saaks hinnata hagi aluseks olevate asjaolude põhistatust TsMS § 235 järgi, olema iga artiklis sisalduva väite kohta täpselt ära näidanud, millisel viisil see tema õiguseid rikub. Käesolevas asjas leiab hageja, et artikli eemaldamist võib nõuda ka juhul, kui ilma ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnanguteta puudub artiklil mõte. Ringkonnakohus märgib, et antud juhul ei saa väita, et kõik faktiväiteid ja väärtushinnangud rikuksid hageja õigusi. Samuti ei saa väita, et ringkonnakohtu poolt tuvastatud ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnanguteta muutuks artikkel sisutuks. Ülalmärgitule tuginedes tuleb hageja nõue kostja I vastu artikli eemaldamiseks ja kostja II vastu artikli eemaldamiseks tahteavalduse tegemiseks ja selle kohtulahendiga asendamiseks jätta rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul vajadus võtta ka seisukohta küsimuses, kas hagejal oleks õigus nõuda artikli eemaldamist, kui ilma ebaõigete faktiväideteta ja 17 ebakohaste väärtushinnanguteta puuduks artiklil sisu. Hageja on selgitanud ringkonnakohtu 07.11.2022 istungil, et üksikute lausete eemaldamist ei ole ta taotlenud. Kolleegium märgib, et hageja ei ole nõudnud ka üksikute ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist
Ülaltoodule tuginedes tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi kostja I vastu artikli eemaldamiseks ja kostja II vastu artikli eemaldamiseks tahteavalduse andmiseks ning selle kohtulahendiga asendamiseks. Selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 57. Hageja hagi kostja I vastu artikli eemaldamiseks ja kostja II vastu artikli eemaldamiseks tahteavalduse tegemiseks ja ning selle kohtulahendiga asendamiseks jääb rahuldamata. Mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ei palunud hageja välja mõista kindlat summat, vaid taotles selle väljamõistmist kohtu õiglase äranägemise järgi. Kuna kohus mõistab mittevaralise kahju hüvitamiseks rahasumma välja, siis tuleb hageja hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes lugeda rahuldatuks. Eeltoodust tulenevalt peab kolleegium põhjendatuks jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus nende endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Seega puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 18
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.