← Eesti

2-23-103250/7

Obsah (8)§ 3141§ 407§ 444§ 162§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tanel Pürn Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2023, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-103250 Tsiviilasi OÜ GS

§ 3141

lg 2 sätestab, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Seega luges kohus dokumendid kostjale kättetoimetatuks alates 04.07.2023. 3

(4)
  1. Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 14 päeva alates hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o hiljemalt 18.07.
  2. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
  3. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lõikes 1 sätestatule.

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus hagi rahuldava otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus piirab viivist ja mõistab selle välja põhisumma ulatuses, s.o juba väljamõistetavale viivisele 120,41 eurole lisaks (424,95-120,41) 304,54 eurot Kohus esitab põhjenduse hagi osalise rahuldamata jätmise kohta (p 6).

  1. Kuna hageja on tunnistanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist krediidiandja poolt ja hageja on ise oma nõude ümber arvutanud, ei ole hagejal õigust lisaks intressile kostjalt ka sissenõudekulusid nõuda. Tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 (Kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut (krediidiandja ei ole kontrollinud piisavalt, et tarbija on krediidivõimeline), siis sellisel juhul tarbija muid tasusid krediidiandjale ei võlgne), ei võlgne kostja hagejale ka sissenõudekulusid summas 30 eurot. Kohus jätab selles osas hagi rahuldamata.
  2. Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda.

8.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 9. Hageja on hagis esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 175 euro ja õigusabikulude 20 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Hageja on vastavas ulatuses riigilõivu tasunud. Samuti tuleb õigusabikulu 20 eurot lugeda

§ 175lg 1 kohaselt põhjendatuks.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 195 eurot. 10. Tuginedes

§ 177

lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 11. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.