Obsah (5)

§ 74§ 199§ 75§ 218§ 25

1– 22-929 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.10.2023. a, Tallinn Kriminaalhooldusasja number 1–22-929 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Aljona Kunda Krimin

§ 74

lg 4 alusel pöörata täitmisele Marten Vikatile Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 13.04.

1. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 5 (viis) kuud vangistust.
2. Kohustada Marten Vikatit ilmuma kohtumääruse jõustumisel karistuse kandmisele Tallinna Vanglasse (aadressil: Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, 2 Harjumaa) Harju Maakohtu kantselei poolt määratud kuupäeval.
3. Marten Vikati karistuse kandmise algust lugeda alates tema karistuse kandmisele ilmumisest või tema kinnipidamisest.
4. KrMS § 180 alusel mõista Marten Vikatilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 129,60 € (ükssada kakskümmend üheksa eurot ja 60 senti), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse Marten Vikatile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus väljastada Marten Vikatile ja tema kaitsjale, Põhja Ringkonnaprokuratuurile, Tallinna Vanglale ja Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Marten Vikat tunnistati süüdi Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 13.04.2022 otsusega

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja teda karistati vangistusega 6 kuud.

§ 74

lg 2 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulus koheselt kandmisele ühe kuu pikkune vangistus ning ülejäänud karistus, s.o 5 kuud vangistust jäeti tingimisi kohaldamata, kui Marten Vikat ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseajal kooskõlas

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 1 p 1 alusel oli Marten Vikat kohustatud hüvitama kannatanu A1M OÜ-le kuriteoga tekitatud varalise kahju summas 12,99 € ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrati Marten Vikatile lisakohustuseks - mitte tarvitada alkoholi. Kohtuotsus jõustus 29.04.

1. Harju Maakohtu 17.11.
2. a kohtumäärusega määrati Marten Vikatile

§ 74

lg 4 ja § 75 lg 2 p 8 alusel kohustus - osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Kohtumäärus jõustus 03.12.

1. a. Harju Maakohtu 19.12.
2. a kohtumäärusega rahuldati Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna ametniku taotlus. Kohustati Marten Vikatit pöörduma meditsiiniasutusse iga 2 kuu tagant alates kohtumääruse jõustumisest kuni katseaja lõpuni, lastes teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs, mis koosneb süsivesikdefitsiitne transferriin analüüsist (CDT) ning esitada kriminaalhooldusametnikule igal korral vereanalüüsi vastus. Kohtumäärus jõustus 04.01.
3. a. 3 Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 08.09.
4. a Harju Maakohtule järjekordse erakorralise ettekande Marten Vikati suhtes, kuna kriminaalhooldusalune Marten Vikat on rikkunud kontrollnõuet - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja lisakohustust mitte tarvitada alkoholi: 1 ) registreerimine oli määratud 27.06.
5. a. Marten Vikati ei ilmunud määratud ajal kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Ametniku ei teavitanud takistavatest asjaoludest ja ei olnud ametnikule kättesaadav; 2) rikkumist tuvastas politseinik 03.07.
6. a kell 20:50 aadressil xxxx. Marten Vikat sõi ja jõi restoranis, kuid ei maksnud. Isikul tuvastati joove 1,96 mg/l. Lisaks

§ § 74 lg 4 kohaselt on Marten Vikat pannud toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo: 1) söögikohas xxxx (xxxx) ei soovi arve eest maksta. Isik kinnipeetud väärteokorras, alustatud menetlus

§ 218lg.

1; 2) 06.07.2023. a alustati väärteomenetlust

§ 25lg 2 - § 218 lg 1 tunnustel, selles et xxxx, kaupluses Selver võttis M.

Vikat pudeli viskit (SCOTTISH LEADER) ning seejärel möödus kassarivist, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Marten Vikatile on kriminaalhooldusel olles koostatud 2 kirjalikku hoiatust ja 2 erakorralist ettekannet. Esimene hoiatus koostati 25.05.

1. a, kuna isik rikkus kriminaalhoolduse kontrollnõuet - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning lisakohustust - mitte tarvitada alkoholi. Teine hoiatus koostati 20.09.
2. a, kuna isik rikkus lisakohustust - mitte tarvitada alkoholi ja kontrollnõuet ilmuma kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Marten Vikat oli suunatud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" ja isik osales programmi eelvestlusel 21.06.
3. a ning on programmi gruppi arvatud, mis alustas 10.08.
4. a. Käesolevalt on isiku programmi läbimine pooleli. Varasemalt on isik proovinud enda alkoholitarvitamist kontrolli alla saada, kui 27.10.
5. a teostas xxxx AS-is sensibiliseeriva T-protseduuri. Samuti on ta osalenud programmis "Kainem ja tervem Eesti" ning nüüd osaleb sõltuvuskäitumisele suunatud programmis "Eluviisitreening". Kuna eelpooltoodud meetodid ei ole andnud isiku puhul tulemust, siis saab kahtluse alla panna isiku tahtlust enda eluviisi muuta ning samuti tuleb arvestada asjaolu, et kriminaalhoolduse meetmed ei anna isiku puhul tulemust, mistõttu tuleb arvestada asjaolu, et kas isik on võimeline jätkama kriminaalhoolduse täitmist. 08.09.
6. a seisuga karistusregistri kohaselt on kriminaalhoolduse jooksul isik toime pannud 2 uut väärtegu. Käesolevalt on tegemist Marten Vikati kolmanda erakorralise ettekandega, lisaks on isikule koostatud juba ka 2 kirjaliku hoiatust. Isik on taaskord rikkunud kontrollnõuet - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja lisakohustust - mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhoolduse jooksul on isikule korduvalt antud võimalust enda käitumist muuta ning tõestada, et suudab täita kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Käesolevalt on M. Vikat juba korduvalt kuritarvitanud talle antud võimalusi ja usaldust. Isik on juba korduvalt kriminaalhoolduse jooksul tegelenud enda tervisega ja sõltuvuskäitumisega. Kuid kuna vabaduses pakutavad meetodid ei ole andnud isiku puhul tulemust, siis saab kahtluse alla panna isiku tahtlust enda eluviisi muuta, mistõttu tuleb kaaluda, kas isik on võimeline jätkama kriminaalhoolduse täitmist. Seega vaatamata korduvatele võimalustele on isik oma käitumismustrit korranud ning rikkunud kohustusi. Kriminaalhoolduse meetmed ei ole andnud tulemust, eeltoodust tulenevalt teeb ametnik ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Kriminaalhooldusametnik teatas 27.09.
7. a kohtule täiendavalt, et kriminaalhooldusalune on rikkunud taaskord ning korduvalt

§ 75lg 2 p 2 kohustust: 13.09.2023.

a teostatud Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnas kohustuse mitte tarvitada alkoholi kontroll, tulemus positiivne – alkohol - 1,120 mg/l. 4 18.09.

1. a saabus ametnikule xxxx e-posti aadressilt teavitus, mille kohaselt Marten Vikat rikkus kohustust - mitte tarvitada alkoholi. Rikkumine tuvastati 18.09.
2. a kell 21:12 aadressil xxxx. Lisakommentaar: isik kontrollitud seoses väljakutse aadressil xxxx. Isikul oli 1,45 mg/l alkoholijoove. Kriminaalhooldusalune Marten Vikat saatis 27.09.
3. a kohtule e-kirja, et: „Kõigile esitatud eriarstide vastuvõtuajad olen aegsasti ära broneerinud. psühhiaater E-M N juurde on mul registreeritud aeg 20.10.23 kell 11.00(LTKH 6598006). Selle aja ma registreerisin peale erakorralist PERH psühhiaatriakliinikus viibimist ning see oli esimene saadaolevatest. psühhoterapeudi K R juurde xxxx keskusesse on mul broneeritud aeg 06.10.23, kontakt xxxx, silmaarsti dr J juurde on mul broneeritud aeg ITK silmakliinikusse 02.10.23 kell 13:50, kontakt xxxx. Põhjus, miks ma pole statsionaarsele ravile viimasel kuul pöördunud seisneb selles, et ma ei tea kaua ma pean seal olema ja kuna eriarstide(minu oma raviarst psühhiaater dr N ja silmaarst dr J) järjekorrad on väga pikad, (silmaarsti oma kolm kuud) siis minu soov on olnud eriarstide ja psühholoogi visiitidel enne statsionaarsele ravile minekut nende juures ära käia.“ Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil talle mõistetud karistuse mitte täitmisele pööramist. Ta tunnistas, et rikkus kriminaalhoolduse kohustusi. Ta kodeerus alkoholi tarvitamise vastu 28.10.
4. a ja nüüd on talle määratud uus aeg 10.10.
5. a xxxx haiglas. Ta viimati tarvitas alkoholi 18.09.
6. a. Tunnistas, et tarvitas 03.07.
7. a alkoholi, kuna tal oli paanikahoog ja ta oli psühhoosis. Kui ta peaks vangistust kandma asuma, siis tema ravi läheb luhta, tal ei pruugi hiljem olla kindlat elukohta ja ta kaotaks ravikindlustuse. Talle on määratud juba uued arsti vastuvõtule ajad – silmaartile, psühholoogile ja psühhiaatrile. Ta elab koos abikaasaga ning abikaasa ei ole pikka aega alkoholi tarvitanud. Ta osaleks alates 05.10.
8. a sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ individuaalselt. Lisaks ta õpib xxxx. Taotles võimaldada tal nüüd vabatahtlikult psühhiaatri poole pöörduda ja kodeerumiseks süsti teha ning soovib edasi koolis käia. Kriminaalhooldusametnik taotles kohtuistungil Marten Vikati karistuse täitmisele pööramist, arvestades ka seda, et isik on kriminaalhoolduse jooksul pannud toime karistuse panemise aluseks samad väärteod. Isiku motivatsioon on vaid sõnaline, talle vabaduses kohaldatud meetmed ei toimi, ei muuda tema sõltuvust ega käitumist. Kaitsja taotles kohtuistungil mitte pöörata Marten Vikati karistust täitmisele. Isik ei vaidle vastu, et ta on kontrollnõudeid rikkunud, alkoholi tarvitanud ja toime pannud paar väärtegu. Kuid tema poolt esitatud dokumentidest nähtub, et tegemist on lühikese aja jooksul toimepandud rikkumistega, mil tal oli probleem psüühikaga. Juulikuus pöördus ta psühhiaatriahaiglasse ja viibis ravil. Ta on alustanud sotsiaalprogrammiga ning pani endale uue aja alkoholivastasele ravile asumiseks. Vabaduses on tal võimalus oma tervis korda saada ja sõltuvus kontrolli alla saada. Taotles pikendada Marten Vikati katseaega, vabaduses oleks tal võimalik end ravida.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus, kohtuistungil ärakuulanud kriminaalhooldusametniku, kriminaalhooldusaluse ja kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku 5 taotlus Marten Vikatile Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 13.04.2022. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul esinevad alused karistuse täitmisele pööramiseks, kuna Marten Vikat, kelle suhtes ei pööratud mõistetud karistust täitmisele ning olles teadlik talle määratud kontrollnõuetest ja kohustustest, oleks pidanud näitama, et teda võib usaldada, mitte tegutsema vastutustundetult ning suhtuma ükskõikselt kriminaalhooldusesse ja sellega kaasnevatesse kohustustesse. Kohtuistungil leidis tuvastamist, et kriminaalhooldusalune Marten Vikat rikkus kohtuotsusega talle

§ 75

lg 1 p 2 alusel määratud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, kui ta ei ilmunud 27.06.2023. a kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega teavitanud ametniku teda takistavatest asjaoludest. Lisaks Marten Vikat rikkus kohtuotsusega talle

§ 75lg 2 p 2 alusel määratud kohustust, kui 03.07.2023.

a tuvastati tal restoranis „Xxxx“ alkoholijoove 1,96 mg/l. Kriminaalhooldusametnik jäi ka kohtuistungil arvamusele, et Marten Vikati karistus tuleb täitmisele pöörata, kuna süüdimõistetu ei täitnud kohtuotsust ja rikkus talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Marten Vikat tunnistas kohtuistungil alkoholi tarvitamise keelu rikkumist ning taotles võimaldada tal nüüd ikkagi käitumiskontrollil edasi olla ning taotles veel katseaja pikendamist. Kriminaalhooldusalune põhjendas rikkumiste toimepanemist

1. a juulikuus tal olnud psühhoosi ja paanikahooga. Tema ravi on kulgenud pikka aega ning ta on oma joomaepisoodidest välja tulnud. Vangistuse kandmisele asumisel tema ravi katkeks, ta võib kaotada elukoha ja ravikindlustuse ning tal kool jääks pooleli. Kohus menetleb juba kolmandat erakorralist ettekannet Marten Vikati suhtes selles kriminaalasjas ja isik on pannud toime erinevaid ja korduvalt kriminaalhoolduse kohustuste rikkumisi. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ega enam otstarbekas võimaldada Marten Vikatil vangistuse kandmise asemel ikkagi tingimisi karistust vabaduses edasi kanda. Isikule oli antud teda kohtu poolt süüdi tunnistamisel võimalus jätkata karistuse kandmist vabaduses ja veel 2-korral erakorraliste ettekannetega M. Vikatile lisakohustusi määrates, kuid kriminaalhooldusalune ei muutnud oma senist käitumist. Isiku sõnul tarvitas ta viimati alkoholi 18.09.
2. a. Marten Vikati selline käitumine näitas täiesti hoolimatut suhtumist talle kohtu poolt määratud kohustuse täitmisesse ja tema alkoholitarvitamise häire ravi ei ole seni olnud tulemuslik, kui ta ikkagi jätkab alkoholi tarvitamist. M. Vikat on ka varasemalt selle kriminaalhoolduse jooksul toime pannud kohustuste rikkumisi, mistõttu kriminaalhooldusametnik tegi talle 2 kirjalikku hoiatust ja seda m.h ka alkoholi tarvitamise keelu rikkumise tõttu. M. Vikati kriminaalhooldus on kestnud praeguseks üle 1 aasta ja 5 kuu, kuid rikkumisi hakkas M. Vikat toime panema juba kriminaalhoolduse esimesel kuul, kui 25.05.
3. a tegi kriminaalhooldusametnik talle hoiatuse alkoholi tarvitamise tõttu. Hiljem on väga mitmel korral leidnud kinnitust kriminaalhooldusaluse poolt alkoholi tarvitamine. Seega on isik väga palju kordi kriminaalhoolduse kestel rikkunud tahtlikult kriminaalhoolduse kohustust. Kohus on arvamusel, et kriminaalhoolduse senised meetmed ei andnud tulemust. Kohus leiab, et Marten Vikatile kohtuotsusega määratud kriminaalhoolduse kohustuste rikkumine oli kriminaalhooldusaluse teadlik valik, millega ta väljendas oma suhtumist talle kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisesse. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud pikendada isikule katseaega, kuna isik on kogu kriminaalhoolduse kestel 1 aasta ja 5 kuu jooksul rikkunud korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid. M. Vikat juba eelmisel aastal kodeerus alkoholi tarvitamise vastu, kuid sellest hoolimata tarvitas peale seda korduvalt alkoholi. Seega ei ole tema senisel ravil tulemust 6 olnud ja kohtule ei ole usku, et sel korral alkoholi tarvitamise vastu kodeerudes isik alkoholi tarvitamisest loobuks. Marten Vikati kriminaalasja menetleti kokkuleppemenetluses, millest tulenevalt oli isik väga hästi kursis talle mõistetud karistusega ning oli nõus talle just selleliigilise karistuse ja lisakohustuste täitmisega. Kohtuotsuse täitmisele allutatud isikul ei ole antud kaalutlusõigus millal või kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta. Kohtu arvates kriminaalhooldusalune annab ainult lubadusi, aga ei ole plaaninudki neid täita, mistõttu ei ole ta usaldusväärne ning ainult manipuleerib kohtuga, et mitte asuda vangistuse kandmisele. Kohus on seisukohal, et käesoleval ajal on Marten Vikati suhtes karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb Marten Vikatile Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 13.04.
4. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 5 kuud vangistust -

§ 74lg 4 alusel täitmisele pöörata.

Kohus on arvamusel, et Marten Vikat suhtub talle kohtu poolt määratud kohustuste täitmisesse vastutustundetult ja ükskõikselt ning tema suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu tuleb tal selle eest ka vastutada ning põhjendatud on kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pöörata. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/