KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1652 Haldusasi Xi ka
§ 158lg 2).
Sel põhjusel on oluline hinnata, milline teave oli vastustajal distsiplinaarkaristuse määramise ajal. Distsiplinaarkaristuse määramisel oli vastustajal olemas järgmine teave: 24.05.2023 ettekanne nr 1-23-6220 (dtl 77), milles kirjeldatakse lühidalt 24.05.2023 intsidenti; 25.05.2023 turvakaamera salvestus3 ja selle vaatlus (dtl 27), kus on minutilise täpsusega välja toodud sündmuste käik; 1 Kättesaadav: https://www.vangla.ee/sites/www.vangla.ee/files/elfinder/dokumendid/tallinna_vangla_avavangla_kodukord_al_10 .06.2022.pdf (18.10.2023) 2 Kättesaadav: https://www.vangla.ee/sites/www.vangla.ee/files/elfinder/dokumendid/tallinna_vangla_avavangla_kodukorra_selet uskiri_al_10.06.2022.pdf (18.10.2023) 3 Esitatud kohtule mälupulgal 3
(5) kaebaja 25.05.2023 (dt 29) ja kaaskinnipeetava 28.05.2023 seletus (dtl 31), mille eestikeelne kokkuvõte on esitatud 02.06.2023 distsiplinaarmenetluse protokollis nr 1-23/1-5/77 (dtl 19–22); 02.06.2023 distsiplinaarmenetluse protokoll nr 1-23/1-5/
- Kohus jääb 08.08.2023 määruse põhjendava osa punktis 9.
- toodud seisukohtade juurde, neid siinkohal koguulatuses kordamata. Nagu kohus 08.08.2023 määruses välja tõi, siis on nii kaebaja enda kui ka juustu võtnud kaaskinnipeetava ütlused toimunust on olnud ajas muutuvad ning kirjeldavad tegu erinevalt. Kui 24.05.2023 selgitas kaebaja, et ta andis kaaskinnipeetavale toiduaineid ning ta ei olnud teadlik tegevuse lubamatusest, siis 25.05.2023 seletuses selgitab kaebaja, et kaaskinnipeetav küsis temalt juustu ning kaebaja vastas talle, et kui ta juustu võtab, siis on see kaaskinnipeetava enda vastutus ja risk. Sama kirjeldas kaebaja ka vaides (dtl 42), kus kaebaja märgib, et ta ei andnud kaaskinnipeetavale oma juustu, vaid ta selgitas, et see on lubamatu ja hoiatas, et kui kaaskinnipeetav juustu võtab, siis vastutab kaaskinnipeetav rikkumise eest ise. Täiendavalt lisab kaebaja, et ilmselt otsustas kaaskinnipeetav seejärel ise riskida ja võttis märkamatult kaebaja juustu, kuigi teda oli eelnevalt hoiatatud. Ka kohtumenetluses jäi kaebaja endale kindlaks, et ta selgitas kaaskinnipeetavale teo lubamatust, kuid kaaskinnipeetav sellele vaatamata võttis tema juustu. Seega esialgu kaebaja tunnistas rikkumist, s.o kaaskinnipeetavale oma juustu lubamist ja võimaldamist, kuid hiljem asus seda eitama. Juustu enda karpi pannud kaaskinnipeetav selgitas aga, et võttis loata juustu, kuna saavad kaebajaga hästi läbi.
- Nagu punktis 11 tehtud kokkuvõttest nähtub, siis on kaebaja ja kaaskinnipeetava selgitused erinevad, kuid kaebaja enda sõnul oli ta teadlik kaaskinnipeetava soovist tema juust endale võtta, ta oli teadlik teo keelatusest, kuid ta ei teinud midagi, et seda takistada. Nt oleks kaebajal olnud võimalik tõusta püsti ja keelata enda juustu võtmine, aga kaebaja seda ei teinud. Ehkki Tallinna Vangla videosalvestis on helita, siis vastab see 25.05.2023 turvakaamera salvestuse vaatlusel kirjeldatule. Videost ei nähtu, et kaebaja oleks juustu võtmise ajal olnud kaaskinnipeetava poole seljaga või hõivatud sibulate hakkimisega viisil, et ta ei märganud kaaskinnipeetava tegevust. Videolt on näha, et vahetult enne juustu võtmist suhtlesid kaebaja ja kaaskinnipeetav omavahel ning ajal, mil kaaskinnipeetav juustu külmikust võttis, selle karpi asetas ning sellele enda ostetud juust lisas, vaatas kaebaja korduvalt kaaskinnipeetava tegevust. Seega kaebaja kohtule esitatud täiendavate seisukohtade väide, et tal ei olnud võimalik jälgida kaaskinnipeetava tegevust ega takistada seda, on vale. Samuti on vale kaebaja väide, et kaaskinnipeetav võttis juustu märkamatult.
- Kohus möönab, et arvestades kaebaja seisukohtade muutuvust ajas, siis peab kohus usutavaks, et kaebaja oli teadlik, et kaaskinnipeetav tema juustu endale võtab. Asjaolu, kas kaebaja ise sõnadega lubas kaaskinnipeetaval juustu võtta ei oma selles kontekstis aga tähendust, kuivõrd piisavalt on tõendatud see, et kaebaja oli teadlik temale kuuluva juustu võtmisest ning ta ei takistanud seda. Kohtu hinnangul ei oma praegusel juhul distsiplinaarkaristuse määramisel tähendust ka see, kas ja millal kaebajale avavangla kodukorda tutvustati, kuna kaebaja korduvate kinnituste kohaselt oli ta teadlik sellest, et kaaskinnipeetavale juustu andmine ei ole lubatav.
- Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaebaja distsiplinaarmenetluse protokollis ja 06.06.2023 käskkirjas kirjeldatud tegevus – kaaskinnipeetavale juustu andmine – vastas distsiplinaarkaristuse määramise aluseks olnud süüteokoosseisule (teisele kinnipeetavale asja võõrandamine).
- 06.06.2023 ei ole süü vormi märgitud ega sisuliselt analüüsitud. Distsiplinaarkorras on karistatav nii tahtluse kui hooletusega toimepandud süütegu (Riigikohtu lahend asjas 3-3-1-24- 4
(5)10, punkt 11). Praegusel juhul võib kaebaja tegu hinnata tahtliku teona, kuna kaebaja sai aru teo keelatusest ning ta selgitas seda ka kaaskinnipeetavale. Ent isegi kui võtta aluseks kaebaja 24.05.2023 selgitus, mille kohaselt ta ei teadnud teo lubamatust, siis normi mittetundmine ei välista süüd (tahtlust ega hooletust). Distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt tutvus kaebaja kodukorraga 24.05.2023, st rikkumisega samal päeval ning kohtule ei ole teada, kas kaebaja tutvus kodukorraga enne teo toimepanemist või pärast seda. Küll aga ei saa olla vaidlust, et samasugused reeglid kehtisid ka kinnises vanglas (Tallinna vangla kodukord, punkt 1.14.22), kus kaebaja paiknes enne 09.05.2023 avavanglasse üle toomist. Seega ei saa ka öelda, et tegemist oleks olnud avavangla spetsiifiliste reeglitega, mis kaebajale veel selgeks polnud saanud.
- Kaebajale määrati karistuseks kõige leebem karistus – noomitus. Kohtu hinnangul ei nähtu asjaolusid, millest tulenevalt oleks noomitus ebaproportsionaalne karistus. Distsiplinaarmenetluse protokollis ning 06.06.2023 käskkirjas on selgitatud, et avavanglas toimub intensiivsem kinnipeetavate vabanemiseelne taasühiskonnastamine ja väga suurt rõhku pannakse distsipliinile ja korra järgimisele, et soodustada kinnipeetavate edaspidist õiguskuulekat käitumist. Samuti on 06.06.2023 käskkirjas välja toodud, et kodukorrapunkti 1.8.17 eesmärk, mille on vältida asjade üksteisele üleandmist ning seda, et tagada ülevaade kinnipeetava asjadest. Lisaks märgib kohus, et ehkki seda ei ole 06.06.2023 käskkirjas välja toodud, siis sel viisil asjade võõrandamine ja omandamine vanglas võib tekitada keelatud võlasuhteid, mis omakorda võivad kaasa tuua kinnipeetavate omavahelisi konflikte ja olla julgeolekuohuks. Kohtu hinnangul on kaebaja tegevus ja 06.06.2023 käskkirjas toodud põhjused piisavad, et kaebajat distsiplinaarmenetluse tulemusel karistada. Seejuures nõustub kohus 06.06.2023 käskkirjas tooduga, mille kohaselt ei tunnista kaebaja oma tegu. Võttes aluseks kaebaja antud selgitused, siis pidi kaebaja teo lubamatust mõista. Toime pandud süüteoga peab proportsionaalne olema karistus, süüteo toime pannud isikut ei saa jätta karistamata (seejuures leebeima võimaliku karistusega) põhjusel, et sellega võivad kaudselt kaasneda talle muud ebameeldivad tagajärjed, nagu näiteks piirangud lühiajalisele väljasõidule.
- Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebus põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta. Menetluskulud
- Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (
§ 108lg 1).
Vastustaja ei ole menetluskulu dokumente esitanud, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (
§ 109lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)