KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Otsuse tegemise aeg ja koht 27. oktoobril 2023 Tallinnas Haldusasja number 3-23-1099 Haldusasi Xi kaebus Eesti Töötukass

) § 12 lg 1 p-des 1–6 ja 8–14 sätestatud tingimusele. Kaebaja ei võtnud end 14 kalendripäeva jooksul ka töötuna arvele.

1. märtsi
2. a otsus ei hakka kehtima pärast 30 päevast vaidlustustähtaja möödumist. Vaidlustamistähtaeg ei ole seotud otsuse jõustumisega. Töötukassa teeb päringud riiklikesse andmebaasidesse ning kontrollib toetuse saaja vastavust toetuse tingimustele kord kuus enne makse tegemist. Veebruarikuu eest töövõimetoetuse makset arvutades tegi töötukassa veebruarikuu kohta päringu märtsi alguses. Selle tulemusel selgus kaebaja õpingute katkemine
3. veebruarist
4. Kaebaja pidi olema teadlik, et toetuse saamiseks peab ta vastama

§ 12lg-s 1 esitatud tingimustele, sest vastustaja 23.

aprilli

1. a otsuse järgi lõpetatakse töövõimetoetuse maksmine enne otsuses märgitud perioodi lõppemist, kui taotleja nendele tingimustele ei vasta. Kaebajal oli kohustus teatada töötukassale asjaoludest, mis mõjutavad tema õigust saada töövõimetoetust. Toetuse määramise ja maksmise tingimused on imperatiivsed, seega ei olnud töötukassal kaalutlusõigust, kas maksta töövõimetoetust tingimuste mittetäitmise korral edasi või mitte.
2. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule
3. mail 2023 kaebuse töötukassa
4. märtsi
5. a otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks ning töötukassa kohustamiseks maksma kaebajale
6. veebruarist kuni
7. maini 2023 välja maksmata töövõimetoetus. 5.
8. Osalise töövõimega inimesel on õigus töövõimetoetusele, kui ta vastab vähemalt ühele

§-s 12 lg 1 p-des 1–14 nimetatud tingimusele, sh omandab põhi-, kesk-, kutse- või kõrgharidust. Töötukassa ei tohi töövõimetoetuse maksmist peatada või lõpetada enne, kui on välja selgitanud maksmise lõpetamise aluseks olevad määrava tähtsusega asjaolud (

§ 19lg 6).

Kahtluse korral tuleb otsuse aluseks olevad asjaolud välja selgitada haldusakti tegemise ajaks, mitte tagantjärele (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-19-569, p 11). Töötukassal ei ole õigust piirduda asjaolude väljaselgitamisel üksnes riiklike andmekogude ja registrite andmetega. EHIS-es ei ole alati teavet töövõimetoetuse saaja õpingute jätkamise või katkemise kohta, mistõttu ei tohi tugineda üksnes EHIS-e andmetele. Enne otsuse tegemist oleks töötukassa pidanud asjaolud välja selgitama koostöös kaebajaga. 5.

1. Töötukassa ei ole enne otsuse tegemist andnud kaebajale võimalust arvamuse ja vastuväidete esitamiseks (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1). Haldusmenetluse läbiviimiseks ilma menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata ei ole praeguses asjas õiguslikku alust (vt HMS § 40 lg 3 p 1–7). Töötukassa on oluliselt rikkunud menetlusnõudeid, mistõttu on
2. märtsi
3. a ostus formaalset õigusvastane. 5.
4. Töötukassa ei ole otsust tehes arvestanud

§ 12

lg-ga 31.

-i seletuskirja kohaselt maksab töötukassa § 12 lg 31 alusel toetust kuni 95 päeva pärast seda, kui isik on EHIS- e andmetel koolist välja arvatud. Kaebaja soovis ja kavatses õpinguid kõrgharidustasemel jätkata. Muuhulgas seetõttu ei võtnud kaebaja end töötuna arvele, kui sai teada, et ta on koolist välja 2

-i ebaõige tõlgendamine ja rakendamine tingib töötukassa

1. märtsi
2. a otsuse materiaalse õigusvastasuse. Isegi kui töötukassal oleks olnud õigus toetuse maksmine lõpetada, oleks tulnud seda teha
3. veebruarist 2023, mis on toetuse maksmise lõpetamise aluseks oleva asjaolu tekkimise päevale järgnev päev (

§ 19lg 1 p 2).

1. Töötukassa palus
2. juuni
3. a vastuses kaebuse rahuldamata jätta. 6.1.

§ 12

lg 31 reguleerib olukorda, kui inimene on vastava haridustaseme omandanud, mitte olukorda, kus tema õpingud on katkenud. Kui inimene ei asu õppima, ei tööta vms, peab ta toetuse saamiseks olema töötuna arvele võetud hiljemalt 1. septembril (

eelnõu seletuskiri, 468 SE II, Riigikogu XIII koosseis). Kui osalise töövõimega inimene ei tööta ega viibi tööturult eemal mõjuval põhjusel, peab ta olema töötuna arvele võetud ja täitma töötu kohustusi, st otsima aktiivselt tööd ning olema kohe valmis tööle asuma. 6.

1. Kaebaja õpingud ei lõppenud
2. veebruaril 2023 TTK-s hariduse omandamisega, vaid õpingud katkestati. Kaebaja arvati seetõttu õppeasutuse nimekirjast välja, mida tõendab EHIS- e väljavõte (vastustaja
3. juuni
4. a vastuse lisa 1).

-i toetuse maksmise tingimustele vastavust kontrollib vastustaja riiklike andmekogude alusel. Kui seal andmeid ei ole, küsib töötukassa selgitusi toetuse taotlejalt või teistelt inimestelt. Praeguses asjas kinnitasid EHIS-e andmed kaebaja õpingute katkemist, seetõttu ei olnud vaja HMS § 40 lg 3 p 2 alusel lisaandmeid küsida. Kaebaja selgitused tulevikus õppima asumise kohta ei oleks muutnud vastustaja otsust. 6.

1. Kaebaja on ekslikult mõistnud toetuse maksmise lõpetamise kuupäeva.
2. veebruar 2023 on toetuse maksmise viimane päev. Seda kinnitab kaebajale
3. märtsil 2023 tehtud toetuse väljamakse 9 eurot ja 31 senti selle päeva eest (väljavõte töötukassa infosüsteemist, vastustaja
4. juuni
5. a vastuse lisa 2).
6. aprillini 2023 oli töövõimetoetuse päevamäär 16 eurot ja 33 senti, millest ühe kalendripäeva toetus osalise töövõimega inimesel

§ 13

lg 2 p 1 järgi on 57 protsenti päevamäärast, s.o 9,3081.

§ 12lg-s 1 sätestatud tingimuse täitmise 14.

päev oli

1. veebruar
2. See tähendab, et kaebaja pidi uuesti tingimusi täitma asuma ajavahemikul
3. veebruarist kuni
4. veebruarini
5. Kaebaja ei vastanud sellel perioodil ühelegi nõutud tingimusele, mistõttu on töövõimetoetuse lõpetamine seisuga
6. veebruar 2023 õiguspärane.
8. oktoobri
9. a vastuses kohtunõudele selgitas vastustaja, et soovis haldusmenetluse läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt (HMS § 5 lg 2). Kaebaja ei õppinud välismaal, millisel juhul vastustajal registri andmed üldjuhul puuduvad ning tekib vajadus küsida selgitusi. Kaebaja ärakuulamisel ei olnud eraldi eesmärki ning kaebajal ei olnud esitada faktilisi asjaolusid, mis oleks vastustaja otsust muutnud. Töötukassal on kohustus koguda tõendeid üksnes vajaduse korral (

§19lg 6).

1. Kaebaja
2. oktoobri
3. a seisukoha järgi tuleb töövõimetoetuse saajale tagada õigus olla ära kuulatud (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 3-41-1-03, p 16). Õiguskantsler on leidnud, et töötukassa põhjendus, et üldjuhul on töövõimetoetuse maksmise lõpetamise otsused õiged ilma inimest menetlusse kaasamata, ei ole toetuse maksmise lõpetamiseks piisav. Selle põhjendusega ei saa eirata põhiseaduslikku õigust heale haldusele ja jätta inimene elatusvahenditeta, sest see on põhiseaduse §-des 10, 14 ja 28 lg-s 2 sätestatud õiguste piiramine (vt kaebaja
4. oktoobri
5. a seisukoha lisa 1). Kaebaja ei teadnud, et on koolist välja arvatud, kuni töötukassa
6. märtsi
7. a otsuse kättesaamiseni. Kaebaja jäi elatusvahenditeta päeva pealt. Sellist olukorda oleks saanud vältida, kui vastustaja oleks võimaldanud kaebajal esitada enne otsuse tegemist arvamuse ja vastuväited. 3

§ 19

lg 1 p 2 järgi lõpetatakse osalise töövõimega isikule toetuse maksmine enne määratud töövõimetoetuse perioodi lõppemist, kui ta ei vasta ühelegi

§ 12lg 1 p- des 1– 6 ja 8–14 sätestatud tingimusele.

Toetuse maksmine lõpetatakse toetuse lõpetamise aluseks oleva asjaolu tekkimise päevale järgnevast päevast arvates. Töövõimetoetuse maksmist osalise töövõimega isikule ei lõpetata juhul, kui ta on hiljemalt 14 kalendripäeva möödudes

§ 12

lg 1 p-des 1–6 või 8–14 esitatud tingimustele vastamise lõppemise päevast arvates töötuna arvele võetud (

§ 19lg 2 p 1 alusel).

1. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja ei vastanud töötukassa
2. märtsi
3. a otsuse tegemise ajal ühelegi

§ 12lg 1 p-des 1–6 või 8–14 sätestatud tingimusele.

Kaebaja ei ole kaebuses ka vastupidist väitnud. Vaidlus on selle üle, kas vastustaja on rikkunud kaebaja ärakuulamise kohustust ja kas kaebaja ära kuulamine oleks mõjutanud vastustaja otsust. Samuti on vaidlus selle üle, kas vastustajal oli kohustus maksta kaebajale toetust

§ 12lg 31 alusel ning milline oli toetuse maksmise lõpetamise kuupäev.

1. Vaidlust ei ole selle üle, et vastustaja jättis kaebaja ära kuulamata. Sellega on vastustaja rikkunud HMS § 40 lg-t 1, mille järgi peab haldusorgan enne haldusakti tegemist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Vastustaja viidatud HMS § 40 lg 3 p 2 praeguses asjas ei kohaldu. See kohaldub üksnes juhul, kui haldusmenetlust viiakse läbi inimese taotluse alusel või kui menetlusosaline on menetluse käigus andnud seletuse.
2. Kohustust kaebaja ära kuulata, ei väära ka

§ 19lg 6 esimene lause, nagu leiab vastustaja.

Selle järgi on töötukassa kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel HMS § 6 tähenduses. Osundatud säte seab töötukassale seega kohustuse täita haldusmenetluses uurimispõhimõtet. Kaebaja ärakuulamise kohustust ei saa aga samastada uurimiskohustusega. Ka ei ole haldusorganil õigust jätta inimene ära kuulamata seetõttu, et ta soovib haldusmenetluse läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi kaebajale. Jättes kaebaja ära kuulamata, rikkus töötukassa seega haldusmenetluse nõudeid ja hea halduse põhimõtet. 13. HMS § 58 järgi ei või haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et selle andmisel rikuti menetlusnõudeid, kui rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist (vt ka riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Kaebaja ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et tema ärakuulamine oleks mõjutanud vastustaja otsust. Arvestades seda, et EHIS-e andmed kaebaja koolist välja arvamise kohta olid tõesed ning kaebaja ei vasta ka ühelegi teisele

§ 12

lg 1 p-des 1–6 ja 8–14 sätestatud tingimusele, ei mõjutanud kaebaja ära kuulamata jätmine vastustaja otsust. Vastustaja sõnul tegi ta päringu EHIS-esse märtsi algul. Selleks ajaks oli 1. veebruarist, mil kaebaja koolist välja arvati, möödunud enam kui 14 kalendripäeva. Seetõttu ei oleks kaebaja ärakuulamise tulemusel saanud end

§ 19lg 2 p 1 tingimuste täitmiseks enam õigel ajal ka töötuna arvele võtta.

14.

§ 12

lg 31 järgi on toetuse saamise õigus inimesel, kes kavatseb pärast põhi-, kesk- , kutse- või kõrghariduse omandamist jätkata hariduse omandamist samal või muul 4

§ 19

lg 1 p 2 alusel toetuse lõpetamise aluseks oleva asjaolu tekkimise päevale järgnevast päevast arvates. Kaebaja õpingute viimane päev oli EHIS-e andmetel

1. veebruar
2. Sellele järgnev päev ehk
3. veebruar 2023 oli seega toetuse maksmise lõpetamise kuupäev. Kuigi vastustaja
4. märtsi
5. otsuse järgi on töövõimetoetuse maksmise lõpetamise kuupäev
6. veebruar 2023, on töötukassa tasunud
7. märtsil 2023 kaebajale 9 eurot ja 31 senti toetust
8. veebruari eest (vt vastustaja
9. juuni
10. a vastuse lisa 2). Selline ebatäpsus toetuse maksmise lõpetamise kuupäevas ei ole mõjutanud seega kaebajale toetuse maksmist. Järelikult ei ole põhjust vastustaja
11. märtsi
12. a otsust ka töövõimetoetuse maksmise lõpetamise eksliku kuupäeva tõttu tühistada.
13. Kohus jätab nii töötukassa
14. märtsi
15. a otsuse kui ka vaideotsuse tühistamise nõuded rahuldamata. Samuti jätab kohus rahuldamata kaebaja nõude kohustada vastustajat maksma
16. veebruarist kuni
17. maini 2023 kaebajale välja maksmata toetust.
18. Kaebaja
19. oktoobri
20. a seisukoha järgi ei edastanud vastustaja kaebaja esindajale
21. juuni
22. a vastust ega
23. oktoobri
24. a vastust kohtunõudele. Kaebaja viitab kohtu võimalusele vastutajat selle eest trahvida (HKMS § 53 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 337). Kaebaja on vastustaja vastused kätte saanud ja kohtule õigel ajal oma seisukoha esitanud. Kohtute Infosüsteemi kohaselt on vastustaja
25. juuni
26. a vastus kaebaja esindajale nähtav alates
27. juunist ning
28. oktoobri
29. a vastus kohtunõudele nähtav alates
30. oktoobrist. Kaebajale on jäänud seega mõistlik aeg vastustaja vastustega tutvumiseks ja oma seisukohtade esitamiseks.
31. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad seega nende endi kanda.
32. Otsus sisaldab kaebaja terviseandmeid, seetõttu tuleb kaebaja nimi asendada avaldatavas otsuses tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ 5