← Eesti

2-23-6218/16

Obsah (8)§ 187§ 428§ 150§ 661§ 361§ 430§ 168§ 64

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Eleri Kimmel Määruse tegemise aeg ja koht 20. november 2023.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

  1. Karl Bilder OÜ (hageja) esitas 25.04.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse Hilandero Houses OÜ ja S M (kostjad) vastu raha tasumise nõudes. Kohus võttis hagi 28.04.2023 menetlusse. Harju Maakohtu 09.05.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-4933 rakendati esialgse õiguskaitse abinõud, milleks oli tsiviilasja nr 2-23-6218 menetluse peatamine kuni saneerimisavaldust lahendava määruse jõustumiseni. Harju Maakohtu 17.08.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-4933 lahendati Hilandero Houses OÜ saneerimisavaldus ning kinnitati saneerimiskava. Kohtumäärus jõustus 19.09.
  2. Harju Maakohtu 10.10.2023 määrusega käesolevas tsiviilasjas kohus uuendas menetluse Karl Bilder OÜ hagiavalduses S M vastu. Menetlus kostja Hilandero Houses OÜ suhtes jäi peatunuks SanS § 47 lg 3 alusel.
  3. Hageja esitas 08.11.2023 kohtule Karl Bilder OÜ ja S M poolt allkirjastatud kompromisslepingu. 13.11.2023 esitasid pooled kohtule poolte poolt allkirjastatud täpsustatud kompromisslepingu, mis sisaldas järgmisi tingimusi ja taotlusi: „Hageja loobub hagist seoses:
  4. Kostja Hilandero Houses OÜ saneerimiskava kinnitamisega
  5. Kostja S M poolt nõude täitmisega. 1.
  6. Menetlusosalised paluvad käesolevaga Harju Maakohtul kinnitada Kompromiss kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas nr. 2-23-6218 menetlus kooskõlas

§ 428lg 1 p-s 3 ja 4 sätestatuga.

1.

  1. Menetlusosalised on teadlikud Kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ja ei pea vajalikuks Kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Seega paluvad menetlusosalised kohtul Kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. 1.
  2. Menetlusosalised kinnitavad, et Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku Kompromiss avalikke huve ning Kompromissi on võimalik täita. 1.
  3. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad menetlusosalised, et on Kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. 1.
  4. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 1.
  5. Lähtuvalt

§ 150

lg 2 p-st 1 ja lg-st 3 taotleb hageja poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 1890,00 euro tagastamist. Hageja palub riigilõiv tagastada OK Incure OÜ arveldusarvele EE422200221045023300 Swedbank viitenumber 70 74540 00895 40900. 1.7.

§ 661

lg-le 4 tuginedes on menetlusosalised kokku leppinud Kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 päevale.“ 2

(3)II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 361 lg 1 sätestab, et kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kui menetlus peatati mõlema poole puudumise tõttu kohtuistungilt, uuendatakse menetlus üksnes poole taotlusel. 4. Menetlus kostja Hilandero Houses OÜ suhtes on peatunud saneerimisseaduse (SanS) § 47 lg 3 alusel. SanS § 47 lg 3 eesmärk on anda ettevõtjale kaitse saneerimiskava kehtivuse ajal võlausaldaja nõude, mille kohta on kinnitatud saneerimiskava, maksmapaneku vastu hagimenetluses. Pooled on sõlminud kompromissi, millega hageja on loobunud hagist ettevõtja vastu. Seega on ära langenud vajadus kaitsta ettevõtjat hageja nõude maksmapaneku vastu hagimenetluses. Kohus leiab, et menetlus Karl Bilder OÜ hagis Hilandero Houses OÜ vastu tuleb uuendada, sest pooled on sõlminud kompromissi ning palunud kohtul selle kinnitada ja asjas menetlus lõpetada. Seega on kostja Hilandero Houses OÜ osas menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud ära langenud. Kohus uuendab kostja Hilandero Houses OÜ vastu esitatud hagi osas menetluse.

§ 361lg 4 kohaselt uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi.

5.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 6.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus rahuldab taotluse vastavalt taotletule. 7.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. 8. Vastavalt

§ 64

lg 2 ja

§ 661

tulenevalt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud kompromissi kinnitava määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega ühe kalendripäevani. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.