← Eesti

1-22-7540/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. november 2023 Kohtuasja number 1-22-7540 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Ingeri Tamm Kohtuasi Daniil Matvejevi (isikukood 39606253738) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. oktoobri 2023 määrus Määruskaebuse esitaja Daniil Matvejevi kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Iris Asuküla Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Jätta Viru Maakohtu
  4. oktoobri 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  5. Määrata Osaühingule ADVOKAADIBÜROO MATTI REINSALU määruskaebemenetluses Daniil Matvejevile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 136,80 eurot, sealhulgas käibemaks 22,80 eurot.
  6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Daniil Matvejevilt Eesti Vabariigi kasuks välja 136,80 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täielikult täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
  7. Viru Maakohtu
  8. detsembri 2022 otsusega tunnistati Daniil Matvejev süüdi karistusseadustiku (KarS) § 4231 ja § 424 lg 2 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. D. Matvejevi karistuse kandmise aja algust hakati lugema
  9. detsembrist 2022 ja tema karistusaeg lõppeb
  10. juunil
  12. Viru Vangla esitas
  13. septembril 2023 Viru Maakohtule materjalid D. Matvejevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  14. Vangla ja prokuratuur toetavad D. Matvejevi ennetähtaegset vabastamist. Vaidlustatud kohtumäärus
  15. Viru Maakohus jättis
  16. oktoobri 2023 määrusega D. Matvejevi ennetähtaegselt vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
  17. Täidetud on formaalsed eeldused D. Matvejevi ennetähtaegseks vabastamiseks.
  18. On positiivne, et vangistuse ajal on D. Matvejev töötanud, temaga on läbi viidud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkutegevused ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Siiski ei ole kohus veendunud, et karistuse eesmärgid on D. Matvejevi puhul täidetud ning tema uue kuriteo toimepanemise risk on ennetähtaegseks vabastamiseks piisavalt väike.
  19. D. Matvejevil on kuus kehtivat kriminaalkaristust ning vanglas viibib ta kolmandat korda. Eelmise vangistuse kandmiselt vabanes D. Matvejev
  20. detsembril 2022 ning juba
  21. detsembril 2022 pani toime uued kuriteod. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et D. Matvejev ei ole teinud varasematest karistustest vajalikke järeldusi ega korrigeerinud oma käitumist õiguskuulekuse suunas. Varem on D. Matvejevit karistatud asja omavolilise kasutamise eest, mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes, mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest ning narkootikumide suures ja väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Praegu kannab ta vangistust mootorsõiduki ilma juhtimisõiguseta süstemaatilise juhtimise ning mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest.
  22. D. Matvejevi kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on olnud sõltuvusainete tarvitamine, impulsiivne käitumine ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Vangla iseloomustuse kohaselt puuduvad D. Matvejevil sõltuvusdiagnoosid, kuid meditsiiniosakonna andmetel tarvitas ta enne käesolevat vangistust alkoholi igapäevaselt. Varasema vangistuse jooksul on D. Matvejev läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning käesoleva vangistuse jooksul selle sotsiaalprogrammi jätkuvestlused. Vestluste läbiviija hinnangul on D. Matvejevi hoiakud muutunud prosotsiaalsemaks ning sekkumine on saavutanud oma eesmärgi. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et varasema vangistuse jooksul läbitud sotsiaalprogramm D. Matvejevi käitumisele vabaduses mõju ei avaldanud, sest ta ei suutnud alkoholi tarvitamisest hoiduda ning pani alkoholijoobes toime uue kuriteo. See seab kahtluse alla, kas D. Matvejev suudab nüüdki vabaduses alkoholist täielikult hoiduda.
  23. Vangla iseloomustusest nähtub, et D. Matvejevil on olnud varasemalt probleeme ka narkootikumide tarvitamisega. Enda sõnul pruukis ta viimati narkootikume enne eelmist vangistust, mis algas
  24. oktoobril
  25. Põhiliselt tarvitas ta siis kanepit kord nädalas, kuid enne esimest vangistust tarvitas kanepit 5–8 korda päevas. Kanepi manustamist alustas D. Matvejev 16aastaselt. Enne esimest vangistust proovis ta mõned korrad ka ecstasyt ning vangla andmetel on tarvitanud mõned korrad amfetamiini ja proovinud LSD-d. Teda kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes (
  26. juulil 2017 juhtis ta mootorsõidukit kanepijoobes ning
  27. juunil 2016 kanepi- ja amfetamiinijoobes).
  28. Enne praegust vangistust puudus D. Matvejevil töökoht ja kindel sissetulek. Vangla iseloomustusest nähtub, et tema varasemad töötamised on olnud lühiajalised, mis viitab sellele, et 2

(5)D. Matvejevil pole olnud püsivust ega kohusetunnet. Kohtuistungil kinnitas D. Matvejev, et vabanemisel saab ta asuda tööle HKScan Estonia AS-i, kus ta on ka varasemalt töötanud. Vangla iseloomustuse kohaselt on D. Matvejevil 8834,31 euro ulatuses võlgu. Need võlad võivad hakata mõjutama D. Matvejevi majanduslikku toimetulekut vabaduses. D. Matvejev on pannud kuritegusid toime ka majandusliku kasu saamise eesmärgil.
  1. D. Matvejevi senise käitumise põhjal on alust arvata, et tema valmisolek elada seaduskuulekalt on paljasõnaline. D. Matvejevil on veel täitmata osad individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused (eesti keele õppes osalemine (ta küll osales A1 taseme õppes
  2. aasta märtsis, kuid loobus sellest) ja „Sotsiaalsete oskuste treening“). Eesti keele oskus annaks D. Matvejevile täiendavaid võimalusi tööturul. Ka sotsiaalprogrammi läbimine on oluline, kuna aitab tegeleda D. Matvejevil oma riskiteguritega ning loobuda kuritegelikust käitumisest. Määruskaebus
  3. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse D. Matvejevi kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, paludes kaaluda, kas D. Matvejevi saab siiski ennetähtaegselt vabastada. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Maakohus ei arvestanud piisavalt D. Matvejevi isikut, tema käitumist karistuse kandmise ajal, tema elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Kohus jättis D. Matvejevi vabastamata peamiselt tema minevikule tuginedes. D. Matvejev on käitunud eeskujulikult, tal ei ole distsiplinaarkaristusi ja ta on täitnud kohusetundlikult individuaalset täitmiskava. Vangla ja prokuratuur toetavad tema vabastamist. D. Matvejeviga on läbi viidud sotsiaalprogrammi “Eluviisitreening“ jätkutegevused, mille tagasiside on positiivne. D. Matvejevil on võimalik minna elama X OÜ-le kuuluvasse ühiselamusse. D. Matvejev on vanglas töötanud. Vabaduses soovib ta minna tööle Rakvere lihakombinaati. D. Matvejev on motiveeritud tasuma oma võlgnevusi. D. Matvejevi sõnul plaanib vangla viia ta üle avavanglaosakonda. Kui mitte arvestada isiku püüdlusi vangistuse vältel, annab see signaali, et püüdlused on asjatud. Vanglast kriminaalhooldusele vabanenute retsidiivsus on madal. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
  6. Maakohus ei teinud D. Matvejevit vabastamata jättes kaalutlusviga. Kuna maakohus põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa D. Matvejevit ennetähtaegselt vabastada ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega, siis juhinduvalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 ei ole tarvis neid põhjendusi üle korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus vaid järgmist.
  7. Iseenesest on õige kaitsja seisukoht, et ennetähtaegne vabastamine võiks motiveerida D. Matvejevit vabaduses õiguskuulekalt käituma. Samas ei saa arvestamata jätta, et D. Matvejevit on varemgi vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastatud, kuid ta jätkas katseajal oma kuritegelikku käitumist. On kõigiti võimalik, et nüüd läheks samamoodi. Tõsi, vanglas on D. Matvejev käitunud üldiselt kiiduväärselt. Siiski ei saa öelda, et tema käitumine vangistuse ajal on olnud tervikuna eeskujulik. Nimelt nähtub vangla iseloomustusest, et D. Matvejev katkestas talle individuaalses täitmiskavas vajalikuks peetavad eesti keele õpingud ning ühel korral keeldus ka töötamisest. 3
(5)
  1. Tõsi, minevikku ei saa inimene muuta, kuid minevikku ei saa kinnipeetava retsidiivsusprognoosi tegemisel ka tähelepanuta jätta. Üldjuhul kipuvad inimesed oma varasemat käitumist kordama. D. Matvejev on pannud toime mitmeid kuritegusid, teda ei ole õiguskuulekusele suunanud varasemate vangistuste kandmised ega ka karistuse kandmiseks antud kergemad viisid tingimisi täitmisele pööramata jäetud vangistuse, üldkasuliku töö ja vangistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise näol. Tema kuritegeliku käitumise olulised riskitegurid avalduvad ennekõike väljaspool vanglat. Nimelt on D. Matvejev pannud korduvalt toime kuritegusid alkoholi- ja narkojoobes ning on teeninud endale kuritegelikul teel ka sissetulekut. Seetõttu saab sõltuvusainete tarvitamist ja võimalikke majanduslikke probleeme pidada tema kuritegeliku käitumise riskiteguriteks.
  2. Sõltuvusainete tarvitamisest tuleneva riskiteguri maandamiseks on D. Matvejev läbinud vangistuse ajal sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkuvestlused, mille tagasiside on kõigiti positiivne. Samas viitas maakohus igati asjakohaselt sellele, et varasem sotsiaalprogrammi enda läbimine D. Matvejevile soovitud mõju ei avaldanud. Tegelikult on D. Matvejev kõnesoleva sotsiaalprogrammi läbinud suisa kahel korral ning mõlemal puhul jätkas ta pärast programmi sõltuvusainete tarvitamist ja pani toime uued kuriteod nii alkoholi- kui ka narkojoobes. Tema suhtumisele võivad sotsiaalprogrammi jätkuvestlused küll olla mõju avaldanud, kuid sellest ei pruugi piisata, et hoida teda vabaduses sõltuvusainete tarvitamisest täielikult eemale.
  3. Vangla meditsiiniosakonna andmetel tarbis D. Matvejev enne praegust vangistust alkoholi igapäevaselt ehk tegemist oli alkoholi liigtarvitamisega. D. Matvejevil on alkoholi tarvitades esinenud ka teadvusekaotust. Alkohol on vabaduses ka lihtsasti kättesaadav ning ahvatlusi või asjaolusid, mis võivad mõjutada selle taas tarvitama hakkamist (nt elus paratamatult tekkida võivad pingeolukorrad, teiste inimeste mõjutused) ei saa kuidagi välistada.
  4. Nähtuvalt vangla iseloomustusest on D. Matvejev varasemalt tarvitanud ka erinevaid narkootilisi aineid, periooditi igapäevaselt. Narkootikume tarvitas ta isegi siis, kui kohus oli talle pannud ennetähtaegsel vanglast vabastamisel narkootikumide tarvitamise keelu. On võimalik, et D. Matvejev hakkab uuesti narkootikume tarvitama.
  5. Varem on D. Matvejev teeninud endale narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega tulu. See annab alust arvata, et legaalsel teel ei suutnud ta end ära elatada või soovis saada lihtsalt rohkem raha ja valis selleks kuritegeliku tee. Majanduslikel põhjustel võib tal tekkida vajadus või soov panna kuritegusid toime ka edaspidi. D. Matvejevil on ka suured võlad, mis tema finantsilist olukorda raskendavad. Ehkki D. Matvejev läheb enda väitel vabaduses tööle, ei ole tema väidetav tööandja seda kinnitanud.
  6. D. Matvejevi kuritegeliku käitumise jätkumise ohtu ei maanda kuigivõrd see, et tal on vabaduses olemas kindel elukoht: ka varem oli tal elukoht olemas, kuid see ei takistanud tal kuritegusid toime panna. Lootma ei saa jääda ka sellele, et ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg, käitumiskontroll ja võimalikud lisakohustused maandavad D. Matvejevi uute kuritegude toimepanemise ohtu. Kuna varem on ta katseajal ja käitumiskontrolli ajal kuritegude toimepanemist jätkanud ning on rikkunud ka käitumiskontrolli ajaks pandud lisakohustust, siis on kõigiti võimalik, et samamoodi võib minna nüüdki.
  7. Kaitsja leiab sedagi, et isiku vangistuses tehtud püüdluste arvestamata jätmine annab signaali, et need püüdlused on asjatud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu: vangistuse aegne positiivne käitumine on kinnipeetavale kasulik kasvõi selleks, et niiviisi võib vangla ta paigutada ühel hetkel avavanglasse või vähemalt ei saa ta vanglareeglite rikkumise pärast distsiplinaarkorras karistada. 4
(5)
  1. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  2. oktoobri 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
  3. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et kohtumäärusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele kulus tal kokku 95 minutit. Selle eest soovib kaitsja tasu 136,80 eurot, sealhulgas käibemaks 22,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu D. Matvejevilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.