KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 7. november 2023 1-21-6744 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Mihhail Romanov
(39607122752)tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
- oktoobri
- a määrus Mihhail Romanovi kaitsja vandeadvokaadi abi Marika Suurpere Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Alina Paadik RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata Advokaadibüroole Sirje Must Mihhail Romanovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 175 eurot ja 20 senti (sh käibemaks 29 eurot ja 20 senti).
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Mihhail Romanovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 175 eurot ja 20 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Mihhail Romanov tunnistati Tartu Maakohtu
- jaanuari 2022 otsusega süüdi KarS § 189 lg 1 järgi ning talle mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 2 kuud ja 14 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga (434 h). See tuli ära teha 1 aasta ja 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati M. Romanov kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
- Tartu Maakohtu
- mai
- a määrusega pöörati ärakandmata karistus – 1 aasta ja 29 päeva vangistust täitmisele alates M. Romanovi vahistamisest, st
- maist
- Karistuse lõpptähtaeg saabub
- juunil
- Vangla esitas maakohtule materjalid M. Romanovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega, ent ei soosi seda. Prokuratuuri esindaja soostus vangla arvamusega. M. Romanov soovib vabaneda ja teda toetab kaitsja.
- Viru Maakohtu
- oktoobri
- a määrusega jäeti M. Romanov tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Kohus tuvastas formaalsed eeldused M. Romanovi vabastamiseks KarS § 76 lg 1 p 1 järgi. M. Romanovil on elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv elukoht.
- KarS § 76 lg 4 osas märkis kohus, et M. Romanovi käitumine vanglas kõneleb tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise kasuks. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Samas on täitmata individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Kohus pidas oluliseks ITK-s ettenähtud tegevuste läbimist vangla tingimustes rangema kontrolli all. M. Romanov pole suutnud oma käitumisega tõestada õiguskuulekusele orienteeritust. Tema karistus pöörati täitmisele kriminaalhooldusnõuete rikkumise tõttu. Riskitegurite maandamiseks ettenähtud tegevused on veel läbimata.
- Liiga optimistlik oleks aga arvata, et uus elukeskkond automaatselt tagab süüdlase õiguskuulekuse. M. Romanov pani kuriteo toime grupis, olles enamasti vahendaja/alluva rollis, mis viitab tema mõjutatavusele. Varasematest riskihinnangutest nähtub, et ta on saanud narkootiliste ainete käitlemisest enda tarbeks narkootikume. M. Romanovi suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Narkootiliste ainete tarvitamisest on teatavasti väga raske vabaneda. Ohtu naasta endise eluviisi juurde soodustab teadmine, kust hankida narkootikume ja sidemete säilimine kriminaalkorras karistatud isikutega. Viimase kuriteo pani M. Romanov toime emaga elades. Ilmselt ei välistaks ebaseadusliku käitumise kordumist elamaasumine elukaaslase ja viimase lapsega. Äärmiselt vajalik oleks suhtlusringkonna muutumine. TÖR-i järgi on M. Romanov töötanud 15 äriühingus. Legaalsed sissetulekud ei taganud M. Romanovi seaduskuulekust. Teda on korduvalt karistatud kuritegude majandusliku kasu eesmärgil toimepandud kuritegude eest. Tema toimetulekut mõjutas narkootikumide tarvitamine. Garanteeritud töökoht ei taga isiku käitumismustri muutumist ning edaspidist seaduskuulekust. Kinnipeetaval on suur võlg (18 660 eurot) ning pole välistatud pöördumine hõlptulu teenimiseks või tasuta narkootikumide saamiseks kriminaalse tegevuse poole. Kinnipeetava varasem elukäik on näidanud, et elu- ja töökoht, elukaaslase, lähisugulaste ja tuttavate toetus ei ole taganud tema seaduskuulekust.
- Kohus hindas süüdlase hariduskäiku ja pidas positiivseks mh hariduse saamise eesmärki. M. Romanovit on kriminaalkorras karistatud 4 korral. Ta kannab esimest vangistust. Varasemalt on M. Romanovit karistatud süstemaatiliselt juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise, korduva narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, narkootilise ja psühhotroopse aine edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kuritegelikku ühendusse kuulumise, tubakatoodete käitlemise korra rikkumise ja salakaubaveo eest koos grupiga. Praegune karistus on mõistetud narkootilise ja psühhotroopse aine levitamise ettevalmistamise eest. Vägivaldset käitumist esinenud ei ole. Ulatuslikumat materiaalset kasu käesolevalt saanud ei ole. Kuriteod on peamiselt pannud toime grupis. Kuritegude põhjusteks on olnud piisava sissetuleku puudumine, soov saada majanduslikku kasu ja kuritegelikud hoiakud. Kõik kuriteod on olnud etteplaneeritud. Soodusteguriteks on grupi 2 mõju, puudulik probleemilahendusoskus ja soov saada materiaalset kasu. M. Romanovi elustiil on riskiv ja hoolimatu, ta on süstemaatiline õigusrikkuja. Kohtulahenditest saab järeldada, et ta on lähtunud hetkevajadustest ja emotsioonidest, jättes arvestamata pikaajaliste tagajärgedega. Korduvale karistusele vaatamata tunnistab ta probleeme vaid osaliselt. Iseloomustuse ja karistusregistri andmetest saab järeldada, et ta pigem väldib tegutsemist probleemide lahendamiseks seaduskuulekal teel. Kuna sisulist tööd ei ole vanglas M. Romanoviga tehtud, on tema käitumismustri muutumine vähetõenäoline. Varem toime pandud kuriteod näitavad, et ta ei arvesta reeglite ja ühiskonna normidega.
- M. Romanov rikkus korduvalt registreerimiskohustust, ei täitnud üldkasuliku töö ajakava ega ilmunud erakorralise ettekande arutamisele. Varasemad kriminaalhooldused on kulgenud konarlikult.
- detsembrist 2015-
- novembrini 2018 väldanud käitumiskontrolli ta läbis, ent rikkus kahel korral registreerimiskohustust.
- jaanuarist 2021 kuni
- jaanuarini 2022 rikkus ta kohustusi, pannes toime uue kuriteo. See näitab, et M. Romanovil võib endiselt puududa motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks ning valmidus astuda üle ühiskonnas kehtivatest normidest.
- M. Romanovi narkootiliste ainete tarvitamise ajalugu arvestades puudub veendumus, et uute kuritegude risk on ära langenud. M. Romanovi suhted narkootiliste ainetega on pikaajalised, vaid vangistuse tõttu on ta pool aastat olnud kaine. Kohtupraktikat arvestades on suur tõenäosus, et M. Romanov jätkab narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist või selle soodustamist, sest on teadlik nende hankimise viisidest ning olnud varasemalt narkootikumide tarvitaja. Uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendab hõlptulu saamise soov ning see, kui isik satub majanduslikult raskesse olukorda ning keskendub enda heaolule.
- Isiku tutvus- ja sõprusringkonda on kuulunud ja kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud (sh isa ja õde). Isaga on süüdlane toime pannud salakaubaveo ja kuritegelikku ühendusse kuulumise. Praegune kuritegu on toime pandud grupis ning viitab isiku mõjustatavusele. Välistada ei saa seda, et M. Romanov ühineb lihtsast sissetulekust ja narkootiliste ainete tarvitamisest huvitatud mõttekaaslastega.
- Kokkuvõtvalt ei kaalu positiivsed asjaolud (elu- ja töökoht, lähedaste toetus) üles negatiivset (narkootikumide kuritarvitamise risk, täitmata ITK, suur võlg, kriminaalsetest isikutest koosnev suhtlusvõrk, isiku hoiakud). MÄÄRUSKAEBUS
- Kaitsja palub tühistada Viru Maakohtu määrus ja vabastada R. Romanov tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest elektroonilise valvega.
- Täidetud on tingimisi ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Määruses välja toodud positiivse infoga kaitsja nõustub. ITK tegevuste mitteläbimist ei saa kinnipeetavale ette heita, kuna nende aeg ei ole veel saabunud. M. Romanovi sõnul läbib ta sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Elektrooniline valve tagab karmi järelevalve, võimaldab piirata süüdlase liikumist ajas ja kohas ning tagada ühiskonna turvalisus ja maandada oluliselt isiku kriminaalse käitumise riski. Karistuse kandmine vanglas pigem aga süvendab isiku kriminaalset käitumist. Elektroonilise valve ajal on võimalik kohaldada programme ja erinevaid tegevusi, millega tagada resotsialiseerimine. M. Romanov saab tööl käia ja säilitada peresidemed ning tal on rohkem motivatsiooni end parandada ja õiguskuulekal teel püsida. 3
- Kinnitust ei ole leidnud väide, et M. Romanov suhtleb endiselt kriminaalkorras karistatud isikutega. Isa ja õe karistatust ei saa talle ette heita.
- M. Romanovi ametlik töötamine mitmes ettevõttes iseloomustab teda positiivselt – tal on tööharjumus ja oskused (puusepana, üldehitusel ja autoremonditöökojas). Ulatuslikumat majanduslikku kasu M. Romanov kuriteost saanud pole. Narkootilistest ainetest sõltuvuse väide pole asjakohane, sest M. Romanov on juba pool aastat olnud kaine. Istungil ta kinnitas, et pole narkootikume tarvitanud ca 1,5 aastat. M. Romanovile saab panna lisakohustuse narkootikume mitte tarvitada.
- Kohtupraktikat arvestades ei pea teo toimepanija aktsepteerima vastuvaidlematult kõiki süüdistuse väiteid. M. Romanov ei eitanud otseselt oma süüd, vaid nentis valel ajal vales kohas olemist. Kohtumäärusest ei selgu, kuidas suurendab selline suhtumine retsidiivsusriski.
- Kokkuvõtvalt: positiivsed asjaolud (distsiplinaarkaristuste ja probleemide puudumine teiste ametnike ja kaaskinnipeetavatega). Sotsiaalprogrammid ja tegevused saab ta läbida vabaduses. Elutingimused toetavad vabastamist ja resotsialiseerimist. M. Romanov on seadnud eesmärgiks võlgnevuste likvideerimise (suure osa võlast moodustab elatis ning võlaprobleem ei kao ka karistuse lõpunikandmisega), hariduse omandamise ja kodu ehitamise. Põhjendamatult on seatud esikohale M. Romanovi varasemad teod ja karistused. Kohtu väited on pigem oletuslikud. M. Romanov kannab esimest vangistust, mille maakohus jättis täielikult tähelepanuta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohtu hinnangul ei tingi määruskaebuse väited maakohtu väga põhjendatud ja kaalutletud määruse tühistamist. Väär on väide, nagu oleks maakohus tähelepanuta jätnud asjaolu, et tegemist on M. Romanovi esimese vangistusega (vt määruse p 28). Samuti on kohus asjakohaselt hinnanud isiku käitumist vangistuses, sh arvesse võtnud, et süüdlast ei ole distsiplinaarkorras karistatud ning muid isiku käitumist positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, millele osundatakse ka määruskaebuses.
- Apellatsioonikohtu hinnangul argumenteeris maakohus põhjalikult alapeatükis süüdimõistetu käitumine vangistuses seisukohta, miks M. Romanovi kriminaalsete riskidega on oluline tegeleda rangema kontrolli keskkonnas. Kaitsja seevastu leiab, et programme ja tegevusi saaks läbida elektroonilise valve karmides tingimustes, sest karistuse kandmine vanglas üksnes süvendab kriminaalset käitumist. Antud juhul nõustub ringkonnakohus siiski maakohtuga. M. Romanov on iseloomustust arvestades mõjutatav, tal on kuritegelikud hoiakud ning kõik kuriteod on olnud etteplaneeritud. Kuivõrd isikut iseloomustab ka puudulik probleemilahendusoskus, pikaajaline narkootikumide tarvitamise kogemus ning kriminaalhoolduste puudulik või ebaõnnestunud läbimine, siis on ilmselgelt mõjusam tema hoiakute kujundamine rangema järelevalve tingimustes. Siinkohal ei nõustu ringkonnakohus kaitsjaga selleski, et vangistuse jätkumine võiks süvendada M. Romanovi kriminaalset käitumist. See, millise õppetunni isik oma karistusest teeb ning millised on tema tuleviku eluvalikud, sõltub siiski tema sisemisest muutumistahtest ning sellele kindlaks jäämisest.
- Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles on kahtlemata üks oluline kriteerium, mille põhjal hinnata võimalikku korduvkuritegevuse ohtu. Mõistagi ei saa M. Romanovile ette heita seda, et tema õde ja isa on kriminaalkorras karistatud, ent seda polegi maakohus teinud. Kohus on hinnanud M. Romanovi varasemate kuritegude asjaolusid (tegude toimepanemine grupis) ning nende pinnalt järeldanud, et tegu on mõjutatava inimesega, kellel on kuritegelikud 4 sidemed. Mõned varasemad kuriteod on toime pandud isaga. Üldteadaolevalt ei katke kuritegelikud sidemed kergesti – nende murdmiseks on vaja tugevat tahtejõudu ning meelekindlust.
- M. Romanovil on tõepoolest ametliku töötamise kogemusi, mida maakohus ka arvestas. Samas aga ei hoia töökoht ise ära uusi kuritegusid, sest vaatamata töötamisele on M. Romanovit varasemalt karistatud korduva narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, narkootilise ja psühhotroopse aine edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele isikule ja salakaubaveo eest koos grupiga, mille eesmärgiks on olnud saada majanduslikku kasu. Praegust karistust kannab ta narkootikumide käitlemiseks vajaliku vahendi ja aine valdamise eest. Selle pinnalt tekib põhjendatud kahtlus, et M. Romanovi kuritegude ajendid asuvad lisaks majandusliku kasu saamisele mujal: eelkõige tema hoiakutes ja soovis saada isiklikuks tarbimiseks narkootilist ainet. Iseloomustuse kohaselt lähtub M. Romanov kuritegusid toime pannes oma hetkevajadusest ja emotsioonidest, arvestamata pikaajalisi tagajärgi ning väldib probleemidega tegelemist. Kõik eeltoodu kogumis näitab, et uue kuriteo oht esineb M. Romanovi puhul sõltumata sellest, et tal on varasem töökogemus ja vabanedes garanteeritud töökoht.
- Asjaolu, et M. Romanov on pool aastat olnud kaine, ei pane ringkonnakohut uskuma, et narkootikumid ei võiks süüdlasele tulevikus probleeme põhjustada. Nimelt nähtub iseloomustusest, et M. Romanovi probleemid narkootikumidega ulatuvad juba tema teismeliseaega. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeeturegistri kohaselt on fikseeritud narkootikumide tarvitamisele viitavad tunnused
- juunil 2022 Tartu kriminaalhooldusosakonnas (multitest süljest näitas metamfetamiini tarvitamist). Kaitsja teeb ettepaneku M. Romanovile lisakohustusena narkootikumide tarvitamise keelu panemist ringkonnakohus teab aga pikaajalise täitmisasjade lahendamise kogemuse pinnalt, et tagasilanguse korral sellised keelud lihtsalt ei toimi, sest keeld ise ei hoia isikut narkootikumide tarvitamisest eemal. Vangla hinnangul esineb uue kuriteo oht eelkõige siis, kui M. Romanov tarvitab narkootikume ja jätkab suhtlemist kuritegeliku mõttemaailma ning narkootilise aine käitlemisega seotud isikutega. Nendes asjaoludes nägi uue kuriteo riski ka maakohus.
- Iseenesest on õige kaitsja väide, et võlgnevustega peab M. Romanov niikuinii tegelema hakkama, sest karistuse lõpunikandmisega probleem ei kao. Samas ei teki sedavõrd suur võlg (millest suure osa moodustab elatisvõlg) n-ö üleöö ja näitab samuti inimese hoiakut: seada enda heaolu võlausaldajate omast ettepoole. Maakohtuga tuleb nõustuda selleski, et võla likvideerimine kahtlemata raskendab isiku resotsialiseerumist.
- Kaitsja märgib, et teo toimepanija ei pea aktsepteerima vastuvaidlematult kõiki süüdistuse väiteid, nentides valel ajal vales kohas olemist. Ringkonnakohtu hinnangul ei olegi maakohus M. Romanovile ette heitnud vastuvaidlematult kõikide süüdistuse väidetega mittenõustumist. Siiski näitab oma süü pisendamine ja käitumise õigustamine riski ja ohtlikkust seoses isiku hoiakutega.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule tasutaotluse. Kaitsjal kulutas määrusega tutvumisele 31 minutit ja määruskaebuse koostamisele 90 minutit, millele vastab 175 eurot ja 20 senti (sh käibemaks 29 eurot ja 20 senti). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja teostatud toimingud on vajalikud ning taotletud tasu mõistlik. Seetõttu rahuldab kohus taotluse. Menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 alusel M. Romanovi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5