← Eesti

1-19-8585/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2019.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-8585 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju

§ 422

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav N.Z isikukood: XXX kodakondsus: XXX emakeel: XXX elukoht: XXX haridus: XXX töökoht: XXX kriminaalkorras karistamata tõkendit ei ole kohaldatud riigi õigusabi korras advokaat Anu Pärtel (kohtueelses menetluses) Kaitsja RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada N.Z

§ 422

lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta 1 (üks) kuu vangistust N.Z suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui N.Z ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 28.11.2019.a. 2. Menetluskulud/makseinfo: Kr

MS § 175 lg 1 p -de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista N.Z-ilt menetluskulud 1055,80 (üks tuhat viiskümmend viis eurot ja kaheksakümmend senti) eurot alljärgnevalt: ▪ ▪ ekspertiisi maksumus 61 eurot; kaitsja tasu 184,80 eurot; ▪ sundraha 810 eurot. Võimaldada N.Z menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 1 (ühe) aasta jooksul (viimane tasumise tähtaeg 14.12.2020.a). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri 99919700061014 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kokkuleppe sisu Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse N.Z selles, et tema 26.01.2018 kella 17.00 paiku juhtis Tartus Sõpruse ringristmikult Sõpruse silla suunas, mootorsõidukit Volkswagen Bora reg-nr XXX ja ei andnud teed jalakäijale A. R., kes ületas sõiduteed jalakäijate ülekäigurajal sõites jalakäijale otsa. Otsasõidu tagajärjel põhjustas kannatanule A. R. vasaku õlaliigese nihestuse, vasaku õlavarreluu suure köbrukese killunenud vähese lahknemisega murru ja vasaku õlavarre kakspealihase pika pea liigesesisese rebendi, vasaku põlve sääreluumise külgsideme osalise purunemise ja venituse, vasaku pindluupea liigesesisese olulise nihketa murru, verevalumid vasakul õlavarrel. Nimetatud kehavigastused põhjustasid tervisekahjustuse, millest paranemine kestab vähemalt neli kuud. Oma tegevusega rikkus N.Z: Liiklusseaduse § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Liiklusseaduse § 17 lg 1 nõudeid, mille kohaselt liikleja peab tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest. Liiklusseaduse § 35 lg 4 nõudeid, mille kohaselt peab sõiduki juht reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. Sellega pani N.Z toime

§ 422lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. 2

(3)Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele järgnevas:

§ 422

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 kuu vangistust. Rakendades

§ 73

sätteid määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud vangistus kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui kohtualune ei pane 1 aasta katseaja jooksul toime uut kuritegu. Kokkuleppe järgi on kriminaalmenetluse kulud kokku 1055,80 eurot, millest isiku kohtuarstliku ekspertiisi tasu 26.10.2018 summas 61 eurot, sundraha 810 eurot ja õigusabi tasu kaitsjale Aivar Kello 12.09.2019 summas 90 eurot, summas 32,40 eurot ja 25.01.2019 summas 30 eurot ning õigusabi tasu kaitsjale Anu Pärtel 24.10.2019 summas 32,40 eurot. KrMS § 180 lg 3 võimaldada N.Z menetluskulusid tasuda ositi 1 aasta vältel alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav, vastab tema tahtele ning et ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse N.Z süüditunnistamiseks

§ 422lg 1 järgi.

Seega tuleb N.Z süüdi tunnistada

§ 422lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele. Rutt Teeveer Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.