← Eesti

3-23-2276/8

Obsah (5)§ 45§ 44§ 121§ 203§ 20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Monika Laatsit ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 6. november 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-2276 Haldusasi Vaid

) § 21 lg 3, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3 ning § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Keskkonnaamet (KeA) andis
  2. septembri
  3. a korraldusega nr 1-3/19/2018 AS-le Tallinna Vesi (TV) tähtajatu vee erikasutusloa nr L.VV/332501 (uus nr KL-506050), mis mh võimaldab Soodla jõe vee paisutamist (erikasutusluba). KeA andis loa Soodla jõe paisutamiseks Soodla paisul kooskõlas Harju Maakohtu
  4. oktoobri
  5. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-9777, tingimusel et tsiviilasjas nr 2-18-9777 jõustuva lõpliku kohtulahendiga asendatakse veeseaduse (VeeS) § 17 lg 1 kohane maaomaniku nõusolek (erikasutusloa punkt 2.2.6). Erikasutusloa kõrvaltingimuseks oli, et KeA muudab või tunnistab kehtetuks korraldusega antud vee erikasutusloa Soodla paisul paisutamise osas, kui TV hagi tsiviilasjas nr 2-18-9777 3-23-2276 ei rahuldata ning kohtulahendi jõustumisega VeeS § 17 lg 1 kohast maaomaniku nõusolekut ei asendata (erikasutusloa punkt 4.3).
  6. Riigikohus jättis
  7. juuni
  8. a määrusega asjas nt 2-18-9777 TV hagi X vastu läbi vaatamata ja tühistas Harju Maakohtu
  9. oktoobri
  10. a hagi tagamise määruse. Riigikohus jättis hagi rahuldamata, kuna VeeS-i normid muutusid kohtumenetluse ajal. Uute normide kohaselt polnud TV-l õigust avalikule huvile tuginedes tsiviilkorras X nõusoleku asendamist nõuda. Ülekaaluka avaliku huvi olemasolu või puudumist hindab KeA sellekohase haldusakti andmisel, s.t hageja vee paisutamise jätkamise küsimuse üle otsustamisel veeloa andmise haldusmenetluses.
  11. X esitas
  12. juunil 2023 KeA-le taotluse, et viimane uuendaks
  13. septembri
  14. a erikasutusloa haldusmenetluse ning tunnistaks selle Soodla jõe paisutamise osas kehtetuks. Lisaks taotles X, et KeA keelduks TV-le väljastamast erikasutusluba Soodla jõel vee paisutamiseks ja esitas alternatiivsed lahendused, millistel tingimustel tuleks Soodla jõe paisutamise erikasutusluba anda.
  15. KeA teavitas
  16. juuli
  17. a kirjaga nr DM-125247-1, et algatas TV-le antud keskkonnaloa (
  18. septembri
  19. a erikasutusloa) muutmise menetluse vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 59 lg 2 p-le 3 ja § 53 lg 1 p-le
  20. KeA hindab selles menetluses ülekaaluka avaliku huvi olemasolu VeeS § 192 lg 2 rakendamiseks Soodla jõe paisutamisel Soodla paisuga. Kirjas käsitleti Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 2-18-9777 ja muutunud VeeSi ning võimaldati esitada ettepanekud või vastuväited kahe nädala jooksul. Samuti teavitas KeA, et teeb keskkonnaloa muutmise kohta otsuse 90 päeva jooksul alates menetluse algatamisest ning teavitab ka X menetluse tulemusest.
  21. X küsis
  22. juuli
  23. a e-kirjas KeA-lt selgitusi
  24. juuli
  25. a kirja tähenduse kohta ning märkis, et selles pole käsitletud
  26. juuni
  27. a taotlust. X palus KeA
  28. juuli
  29. a kirjas määratud tähtaega pikendada kuni
  30. augustini
  32. KeA märkis
  33. juuli
  34. a kirjas nr DM-125247-6, et arvestab X sooviga olla menetlusse kaasatud, sh esindaja vahendusel, ning arvestab tähtaegade määramisel esindaja puhkusega. Lisaks selgitas, et tema arvamust käsitletakse ja esitatud taotlused lahendatakse keskkonnaloa muutmise menetluses.
  35. X esitas
  36. augustil 2023 vastuse KeA
  37. juuli
  38. a kirjale nr DM-125247-
  39. X leidis, et KeA peaks menetluse uuendama, kuid algatatud on hoopis keskkonnaloa muutmise menetlus. Lisaks leidis X, et KeA määratletud küsimuste ring keskkonnaloa muutmise menetluses on liiga kitsas.
  40. KeA selgitas
  41. septembri
  42. a kirjas nr DM-125247-11 X
  43. augusti
  44. a kirja kohta järgmist: 1) haldusmenetluse uuendamise aluseid ei esine. Tsiviilasjas nr 2-18-9777 ei tuvastatud uusi asjaolusid ja Riigikohtu määrus pole haldusmenetluse uuendamise aluseks. Erikasutusloa resolutsioon, mille kohaselt tuli keskkonnaluba kas muuta või kehtetuks tunnistada, kui hagi tsiviilasjas nr 2-18-9777 ei rahuldata, on KeA-le kohustuslik. Keskkonnaloa kohaselt oli seega KeA kohustatud algatama keskkonnaloa muutmise menetluse. X saab selles menetluses oma seisukohad esitada ning KeA kaalub neid. Selles menetluses saab KeA vajadusel loa muuta või kehtetuks tunnistada; 2) Xle anti võimalus esitada seisukoht kuni
  45. oktoobrini 2023; 2

(5)3-23-2276 3) KeA vaatab käimasolevas menetluses üle Soodla jõe paisutamiseks Soodla paisuga seotud tingimused. TV-l paluti selgitada keskkonnaloa kohustuse täitmisega seotud asjaolusid. Paisjärvede uuringut ei ole veel esitatud. KeA-le teadaolevalt pole TV keskkonnaloa nr KL506050 nõudeid rikkunud. Keskkonnaloa KL-506050 andmisel kaaluti kalade läbipääsu vajadust Soodla paisul, kuid kalapääsu rajamist ei peetud võimalikuks. Keskkonnaloa muutmise menetluse tähtaega on pikendatud kuni
  1. detsembrini
  3. X nõudis halduskohtule esitatud kaebuses KeA
  4. septembri
  5. a kirja tühistamist ning KeA kohustamist lahendada 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates kaebaja taotlus haldusmenetluse uuendamiseks ning otsustama kaebaja välja toodud küsimuste üle. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras, et kohus keelaks KeA-l TV-le antud keskkonnaloa nr KL506050 muutmise haldusakti andmise puutuvalt Soodla jõe vee paisutamisega kuni kohtuotsuse jõustumiseni siinses kohtuasjas.
  6. Tallinna Halduskohus kaasas
  7. oktoobri
  8. a määrusega TV kolmanda isikuna menetlusse (resolutsiooni p 1), tagastas kaebuse (resolutsiooni p 2) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3) ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 4). Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) vaidlus võib puudutada TV õigusi; 2) kaebaja käsitus menetluse uuendamise ja haldusakti muutmise menetluse eristamisest on põhjendamatu. Menetluse uuendamise mõtteks on, et see võimaldab lõppenud haldusmenetluse uuesti avada ning menetluse lõpptulemuse ümber vaadata. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 2 järgi arvestatakse uuendatud menetluses HMS
  9. ptk
  10. ja
  11. jaos sätestatut. Haldusmenetluse uuendamise taotluse eesmärk on haldusakti kehtetuks tunnistamine või muutmine. KeA uuendas
  12. juuli
  13. a kirjaga nr DM-125247-13 keskkonnaloa KL-506050 menetluse. Tähtsust pole sellel, et menetlust nimetatakse haldusakti muutmise menetluseks. KeA selgitas korduvalt, et kaebaja arvamust arvestatakse haldusmenetluses ja seal lahendatakse ka tema taotlused. Olenemata menetluse nimetusest võib menetluse tulemuseks olla kas keskkonnaloa muutmine või kehtetuks tunnistamine, mis tuleneb otseselt
  14. septembri
  15. a erikasutusloa p-st 4.
  16. Asjaolu, et KeA esitas vaidlustatavas kirjas põhjendused, miks ei ole täidetud just kaebaja välja toodud alus menetluse uuendamiseks, ei kahjusta kaebaja õigusi. Kaebaja menetluslikud õigused on KeA algatatud menetluses samad kui oleks siis, kui KeA nimetaks menetlust uuendatud haldusmenetluseks. Kaebaja eesmärk, et keskkonnaloa KL506050 sisu vaadataks uuesti haldusmenetluses üle, on saavutatud ning menetlus selleks pooleli, mh on kaebajal võimalus esitada seisukohti kuni
  17. oktoobrini
  18. Kaebajal tuleb ära oodata menetluse lõpptulemus ning vajadusel vaidlustada KeA otsust, kui see rikub tema õigusi. Kohtusse pöördumine on praegusel hetkel ennatlik; 2) kaebaja vaidlustatud
  19. septembri
  20. a kiri ei ole haldusakt, vaid tegemist on menetlustoiminguga. Vaidlustatud kirjaga ei otsustata kaebaja õiguste ega kohustuste üle ning kiri ei ole haldusmenetlust lõpetav, vaid sellega anti kaebajale selgitusi. Kirja põhjendusi HMS § 44 kohta tuleks käsitada selgitustena sellest, et uuendamise aluseks polnud kaebaja toodud põhjendus, vaid keskkonnaloa enda kõrvaltingimus, mis võimaldas haldusmenetluse uuesti ja lihtsamalt avada, mis tegelikult on ka kaebaja huvides; 3) kaebajal ei ole KeA
  21. septembri
  22. a kirja vaidlustamiseks kaebeõigust, kuna see ei riku tema mittemenetluslikke õigusi ning selgitav kiri ei määra kuidagi ära menetluse lõpptulemust (

§ 45lg 3).

Uuendatud menetlus on käimas ja halduskohus teostab hiljem vajadusel järelkontrolli selle tulemusena antud haldusakti üle, mille raames on võimalik käsitleda nii menetluslikku kui ka sisulist õiguspärasust (sh kas küsimuste ring, mida menetluses lahendati, oli piisav). Samuti on sisutu ja eesmärgipäratu menetlustoimingu vaidlustamisega kaasnev nõue KeA kohustamiseks otsustada haldusmenetluse uuendamise üle uuesti. Kohustamisnõue ei ole 3

(5)3-23-2276 kaebaja õiguste kaitseks vajalik (

§ 44lg 1).

Kokkuvõtvalt tuleb kaebus menetlustoimingu peale tagastada

§ 121lg 2 p-de 1 ja 2 alusel; 4) kaebajal ei ole kaebeõigust nõude osas kohustada Ke

A-d otsustama haldusmenetluses nende küsimuste üle, mida kaebaja soovib. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda ja ette kirjutada haldusmenetluse sisu. Oma argumendid on ta saanud ja saab ka edaspidi esitada menetluses; 5) kaebaja pole esitanud keelamiskaebust, mille raames saaks kaaluda keelava esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist. Kui selline keelamisnõue oleks esitatud, siis jääks esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata põhjusel, et keelamisnõue tuleks tagastada

§ 45lg 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.

Esialgse õiguskaitse taotlus oleks ka sisult alusetu. Kaebajal puudub õiguskaitsevajadus selle järele, et KeA ei annaks keskkonnaloa KL-506050 muutmise menetluses haldusakti. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

  1. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus tagastas kaebuse valesti. Kohtupraktika ei anna vastust küsimusele, millisest seaduse redaktsioonist tuleb siinses asjas lähtuda. Samuti ei anta selgust küsimuses, kas kaebaja peab taluma Soodla jõe paisutamist ja millises menetluses nimetatud asjaolu tuleb välja selgitada. KeA keeldub eespool nimetatud küsimusi analüüsimast. Seetõttu on kaebajal kaebeõigus; 2) KeA ei uuendanud haldusmenetlust; 3) KeA ei kavatse haldusmenetluses analüüsida kõiki neid küsimusi, mille kaebaja tõstatas. Menetluses uuritakse üksnes seda, kas esineb ülekaalukas avalik huvi; 4) TV pole kolmas isik; 5) esialgse õiguskaitse taotlus oleks tulnud rahuldada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
  3. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebajal puudub KeA tegevuse vaidlustamiseks kaebeõigus. Ringkonnakohus ei korda halduskohtu kõiki seisukohti (

§ 203lg 2 ja § 204 lg 4). 14. Ke

A

  1. septembri
  2. a kiri on menetlustoiming. Vaidlusalusel kirjal puudub regulatiivne toime (s.o, et käsu, keelu või loaga oleks asutud reguleerima isikute õigusi ja kohustusi) (HMS § 51 lg 1). Selle kirjaga vastati erikasutusloa haldusmenetluses kaebaja
  3. augusti
  4. a kirjas esitatud väidetele, mis puudutasid erikasutusloa haldusmenetluse uuendamist, olemasoleva vee erikasutusloa kehtetuks tunnistamist ning milles esitati seisukohad õiguse tõlgendamise ja kohaldamise kohta. 15.

§ 45

lg 3 ja § 121 lg 2 p 1 kohaselt on isikul kaebeõigus menetlustoimingu vaidlustamiseks, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Selle sätte järgi pole menetlustoimingute vaidlustamine halduskohtus üldjuhul võimalik, sest enamasti tuleb menetluse lõpptulemus ära oodata (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-73-13, p 15). Säte lähtub muu hulgas eeldusest, et menetlustoimingu tegemise ajal pole 4

(5)3-23-2276 üldjuhul ette teada, milline saab menetluse täismahus läbimise korral olema haldusorgani lõppotsus (Tallinna Ringkonnakohtu
  1. oktoobri
  2. a määrus asjas nr 3-21-2056, p 9). Kaebaja mittemenetluslikke õigusi pole rikutud sellega, kui KeA arusaam HMS § 44 mõttes menetluse uuendamisest ei lange kokku kaebaja arusaamaga. Samuti ei too arusaamade erinevus kaasa seda, et vaidlusaluse tegevuse tõttu antakse vältimatult kaebaja õigusi rikkuv haldusakt. Kaebaja tahteks on vältida vee paisutamisega kaasnevaid mõjusid oma kinnistule. Selleks on ta esitanud nii haldusmenetluse uuendamise taotluse kui ka väited selle kohta, miks olemasolev erikasutusluba tuleks kaebajat puudutavas osas kehtetuks tunnistada. KeA on enda initsiatiivil algatanud
  3. juulil 2023 erikasutusloa muutmise menetluse. See menetlus algatati põhjusel, et erikasutusloa p-s 4.3 oli märgitud kõrvaltingimus, mille kohaselt tuli KeA-l muuta või tunnistada kehtetuks erikasutusluba Soodla paisul paisutamise osas, kui TV hagi tsiviilasjas nr 2-18-9777 ei rahuldata ning kohtulahendiga ei asendata maaomaniku nõusolekut. Riigikohus jättis tsiviilasjas nr 2-18-9777 kaebaja nõusoleku asendamata. KeA hindab erikasutusloa muutmise menetluses, kas avalik huvi kaalub üles selle, et ilma kaebaja nõusolekuta saab anda veekogu paisutamiseks veeloa (VeeS § 192 lg 2). Kui avalik huvi ei kaalu üles kaebaja huve, esineb vastustajal alus kaaluda erikasutusloa kehtetuks tunnistamist. Kaebaja tõstatatud küsimused seonduvad eeskätt sellega, miks ta ei ole nõus sellega, et vaidlusaluses kohas toimub vee paisutamine ning et see omab negatiivset mõju nii kaebajale kui ka loodusele. Erikasutusloa muutmise menetluses hinnatakse neid küsimusi, mille kaebaja on oma pöördumistes tõstatanud (vt kaebuse taotlus, p 4 jj). Avaliku huvi raames saab tõstatada mh neid küsimusi, mis puudutavad negatiivset mõju loodusele. Kaebaja nõusolekut puudutava küsimuse raames tuleb hinnata mõju kaebaja õigustele. Kui KeA ei peaks kaebaja väidetega nõustuma ja erikasutusloa muutmise menetlus lõppeb kaebaja õigusi piirava tulemusega, on tal õigus erikasutusloa muutmise menetluse lõpliku tulemust halduskohtus vaidlustada.
  4. Halduskohus on õiguspäraselt olemasoleva teabe alusel TV kaasanud menetlusse kolmanda isikuna. Erikasutusluba on vaja TV-le oma ülesannete täitmiseks. Tegemist on piisava asjaoluga, kaasamaks TV menetlusse kolmanda isikuna, sest

§ 20

lg 1 kaitseb mh isiku õiguslikult kaitstavaid huve (

§ 20lg 1; Riigikohtu halduskolleegiumi 12.

novembri

  1. a määrus asjas nr 3-19-874).
  2. Halduskohus on õiguspäraselt jätnud kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna kaebuse eduväljavaated pole sellised, mis annaksid aluse asuda esialgse õiguskaitse kohaldamist kaaluda.
  3. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.