Obsah (8)

§ 20§ 121§ 45§ 44§ 249§ 104§ 108§ 175

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-2276 Haldusasi X. X.i kaebus Keskkonna

§ 20lg 1).

Kaebuse tagastamine 11.

§ 121

lg 2 kohaselt võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus (punkt 1) või kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki (punkt 2).

1. Kaebaja soovib vaidlustatava KeA 12.09.2023 kirja1 tühistamist ja KeA kohustamist otsustamaks haldusmenetluse uuendamise üle uuesti, lahendades seejuures uuendatud menetluses need küsimused, mida kaebaja peab oluliseks. Kaebuse sisu ja mõtte võib kokku võtta selliselt, et kaebaja arvates on KeA niigi algatatud menetlus keskkonnaloa KL-5060502 muutmiseks ja tema taotletud uuendatud menetlus justkui kvalitatiivselt erinevad ning uuendatud menetluses saaks ta KeA-le ette kirjutada, mida tuleb menetluses analüüsida. Kaebaja arvates on tema õigused KeA algatatud haldusakti muutmise menetluses vähem kaitstud kui tema taotletavas uuendatud menetluses, ning kaebaja vajab just selgesõnaliselt menetluse uuendamist, mitte haldusakti muutmisele suunatud menetlust.
2. Kohtu hinnangul on kaebaja käsitlus menetluse uuendamise ja haldusakti muutmise menetluse eristamisest põhjendamatu. Menetluse uuendamise mõtteks on, et see võimaldab lõppenud haldusmenetluse uuesti avada ning menetluse lõpptulemuse ümber vaadata. HMS § 44 lg 2 järgi arvestatakse uuendatud menetluses HMS
3. peatüki
4. ja
5. jaos sätestatut (s.o haldusakti kehtivuse, muutmise ning kehtetuks tunnistamise sätteid). Ka kaebaja viidatud Riigikohtu 12.10.2009 otsuse nr 3-3-1-50-09 punktis 12 on märgitud, et haldusmenetluse uuendamise taotluse eesmärk on haldusakti kehtetuks tunnistamine või muutmine. Kohtu hinnangul KeA uuendas 03.07.2023 kirjaga nr DM-125247-1 3 keskkonnaloa KL-506050 menetluse, ja tähtsust pole sellel, et menetlust nimetatakse haldusakti „muutmise menetluseks“. KeA selgitas korduvalt, et kaebaja arvamust arvestatakse 03.07.2023 algatatud haldusmenetluses ja seal lahendatakse ka tema taotlused (nt 06.07.2023 kiri nr DM-125247-64 ja selles tehtud viide kirjale DM-125247-4; vaidlustatud kirjas lk 2 lõigu 5 lõpp, lk 3 lõigu 2 lõpp, lk 5 lõik 4). Olenemata menetluse nimetusest võib menetluse tulemuseks olla kas keskkonnaloa muutmine või kehtetuks tunnistamine, mis tuleneb otseselt juba 30.09.2019 erikasutusloa punktist 4.
6. Asjaolu, et KeA esitas vaidlustatavas kirjas põhjendused, miks ei ole täidetud just kaebaja välja toodud alus menetluse uuendamiseks, ei kahjusta kaebaja õigusi. Kaebaja menetluslikud õigused on KeA algatatud menetluses samad kui oleks siis, kui KeA nimetaks menetlust „uuendatud haldusmenetluseks“. Kaebaja eesmärk, et keskkonnaloa KL506050 sisu vaadataks uuesti haldusmenetluses üle, on saavutatud (saavutamisel) ning menetlus selleks pooleli, mh on kaebajal võimalus esitada seisukohti kuni 27.10.
7. Seega kaebajal tuleb ära oodata menetluse lõpptulemus ning vajadusel vaidlustada tõenäoliselt selle aasta lõpus või uue aasta alguses antavat KeA otsust. Kohtusse pöördumine on praegusel hetkel ennatlik. 1 Kaebuse lisa 11 Vt kaebuse lisa 1, milleks on 30.09.2019 korraldus vee erikasutusloa nr L.VV/332501 andmiseks (uue nimetusega keskkonnaluba nr KL-506050 3 Kaebuse lisa 7 4 Kaebuse lisa 9 2 4
8. Kohus nõustub kaebajaga, et Riigikohtu praktikas on HMS § 44 kohasest menetluse uuendamisest keeldumise otsustusi peetud haldusaktiks (nt kaebaja viidatud asjad 3-3-1-50-09, 3-3-1-80-10). Sellegipoolest ei ole kaebaja vaidlustatud 12.09.2023 kiri kohtu hinnangul praegustel asjaoludel haldusaktiks, vaid tegemist on menetlustoiminguga. Vaidlustatud kirjaga ei otsustata kaebaja õiguste ega kohustuste üle ning kiri ei ole haldusmenetlust lõpetav, vaid sellega anti kaebajale selgitusi. Kohtu hinnangul võinuks KeA piirduda kirjas tõdemusega, et keskkonnaloa muutmise või kehtetuks tunnistatud menetlus ongi sisuliselt uuendatud menetlus, mitte tegeleda haldusmenetluse uuendamise taotluse „rahuldamata jätmisega“, kuid see ei muuda kirja olemust. Kirja põhjendusi HMS § 44 kohta tuleks käsitada selgitustena sellest, et uuendamise aluseks polnud kaebaja toodud põhjendus, vaid keskkonnaloa enda kõrvaltingimus, mis võimaldas haldusmenetluse uuesti ja lihtsamalt avada, mis tegelikult on ka kaebaja huvides. 15.

§ 45

lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kaebajal ei ole KeA 12.09.2023 kirja nr DM-125247-11 vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigust, kuna see ei riku tema mittemenetluslikke õigusi ning selgitav kiri ei määra kuidagi ära menetluse lõpptulemust (samuti seda, et tulemus oleks õigusvastane). Uuendatud menetlus on käimas ja halduskohus teostab hiljem vajadusel järelkontrolli selle tulemusena antud haldusaktile, mille raames on võimalik käsitleda nii menetluslikku kui sisulist õiguspärasust (sh kas küsimuste ring, mida menetluses lahendati, oli piisav). Samuti on sisutu ja eesmärgipäratu menetlustoimingu vaidlustamisega kaasnev nõue KeA kohustamiseks otsustada haldusmenetluse uuendamise üle uuesti, kuna vastuseks on, et haldusmenetlus uuendati 03.07.2023 ning taotluse lahendamiseks puudub vajadus ja mõte. Selline kohustamisnõue ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (

§ 44lg 1).

Seega kokkuvõtvalt tuleb kaebus menetlustoimingu peale tagastada

§ 121lg 2 punkti 1 alusel koosmõjus § 45 lg-ga 3, ning § 121 lg 2 punkti 2 alusel. 16. Puutuvalt nõudesse kohustada Ke

A-d otsustama haldusmenetluses nende küsimuste üle, mida kaebaja soovib, ei ole kaebajal samuti kaebeõigust. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda ja ette kirjutada haldusmenetluse sisu. Oma argumendid on ta saanud ja saab ka edaspidi menetluses esitada, millega arvestamist KeA korduvalt haldusasja materjalidest nähtuvalt kinnitas. Kohus märgib ka, et ei saa nõustuda kaebaja järeldusega, nagu KeA käimasolev haldusmenetlus viidaks läbi kitsalt selleks, et selgitada välja ülekaaluka avaliku huvi esinemine vee paisutamiseks Soodla jões. Sellest, et KeA arvestab kaebaja seisukohti ja lahendab tema taotlused haldusmenetluses, tuleneb ka, et KeA võtab seisukohad tema välja pakutud küsimustes. Kas ja millisel määral tuleb KeA-l neid küsimusi oluliseks pidada, on haldusorgani otsustada ning kohus ei otsusta seda haldusorgani eest ette ära. Kas midagi olulist on jäänud analüüsimata või hindamata, saab kontrollida haldusakti võimalikul vaidlustamisel. 17. Seega tuleb kaebus tervikuna tagastada. Kohus ei näe ka muid nõudeid, mida kaebajale tema õiguste kaitseks soovitada, vaid tal tuleb ära oodata haldusmenetluse tulemus. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 5 18.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Väljakujunenud kohtupraktika (Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, punkt 11) kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjulike tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlikul viisil võimalik. Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lg 3). 19. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras keelata Ke

A-l AS-ile TV antud keskkonnaloa nr KL-506050 muutmise haldusakti andmine puutuvalt Soodla jõe vee paisutamisega kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas kohtuasjas.

1. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 20.
2. Esiteks peab esialgse õiguskaitse taotlus lähtuma vaidluse esemest. Kaebaja pole esitanud keelamiskaebust, mille raames sellist keelavat esialgset õiguskaitset taotleda, seega pole esitatud esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. 20.
3. Isegi, kui tõlgendada kaebaja tahet nii, et esialgse õiguskaitse taotlusest nähtuvalt sooviti esitada ka samasisuline keelamisnõue, siis kuuluks keelamisnõue tagastamisele kaebeõiguse puudumise tõttu

§ 121lg 2 punkti 1 ja § 45 lg 1 alusel.

Viimane säte näeb ette, et keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Puudub alus arvata, et vastustaja annab kaebaja õigusi rikkuva haldusakti, kuna haldusmenetlus on pooleli, kaebaja saab selle raames oma argumendid esitada ja KeA arvestab nendega. Haldusakti sisu pole ette kindlaks määratud ja kohtul puudub ka alus arvata, et see oleks tõenäoliselt kaebaja õigusi rikkuv. Lisaks on kaebajal olemas tõhusam nõue, s.o nõuda menetluse tulemusel antud haldusakti tühistamist. 20.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse ja potentsiaalselt tagastatav oleks ka keelamisnõue, siis ei ole sellise kaebuse tulemuse tagamiseks põhjendatud esialgset õiguskaitset kohaldada. 20.
2. Ka juhul, kui kohus kaebust ei tagastaks, on esialgse õiguskaitse taotlus sisult alusetu. Kaebajal puudub õiguskaitsevajadus selle järele, et KeA ei annaks keskkonnaloa KL-506050 muutmise menetluses haldusakti. Kaebaja argumendid on, et ta soovib just selgesõnaliselt uuendamist ja praeguse asja menetlus muutuks mõttetuks, kui ta peab hakkama vaidlustama ka keskkonnaloa muutmise haldusakti. Kohus ei korda eespool toodud põhjendusi, et uuendamine on juba saavutatud. Ka juhul, kui kaebaja või kõrgema astme kohtud sellega ei nõustu, ei ole tagajärg, et kaebaja peaks vaidlustama keskkonnaloa muutmise haldusakti, selline, mis kahjustaks kaebajat pöördumatult. Ebamugavus, kulude kandmine vms haldusakti vaidlustamisel ei anna välja esialgse õiguskaitse vajaduse mõõtu. Teiseks nähtub eespoolt, et kaebusel pole ilmselgelt perspektiivi. Kolmandaks, isegi kui õiguskaitsevajadust möönda, siis ei kaaluks kaebaja õigused üles vastustaja õigust viia haldusmenetlus läbi tema enda otsustusõiguse alusel, arvestades ka kaebuse perspektiivitust. Menetluslikud küsimused 6 21.

§ 104lg 5 punktist 2 lähtuvalt ei tagasta kohus tasutud riigilõivu.

Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (

§ 108lg 4).

22. Kui kaebaja soovib, et määruse jõustumisel selle Riigi Teatajas avaldamisel oleks tema nimi või muud andmed tähemärgiga asendatud või teatud andmed avaldamata, siis on tal võimalus esitada kohtule aegsasti vastav taotlus (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 7