1-22-7540/16

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2023, Rakvere Kriminaalasja number 1-22-7540 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Tõlk Evelin Veeret Kohtuasi Viru Vangla materjalid Daniil Matvejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu DANIIL MATVEJEV, isikukood 39606253738, xxxx kodanik, xxxx, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 06.12.2022 ja lõpp 06.06.2024 Kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu määratud korras RESOLUTSIOON Jätta DANIIL MATVEJEV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu (asukoht Keskväljak 10, 72713 Paide) kasuks 230,64 (kakssada kolmkümmend eurot ja 64 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 38,44 eurot) eurot vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt määratud korras süüdimõistetu Daniil Matvejevi kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Daniil Matvejevilt menetluskuluna kaitsjatasu 230,64 (kakssada kolmkümmend eurot ja 64 senti) eurot riigituludesse vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest. Daniil Matvejevil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE522200221013264447, Luminor Bank nr EE401700017002872300 või LHV Pank nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700031810 ning selgitus: „Daniil Matvejev, 1-22-7540, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt 2 tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 07.12.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-7540 tunnistati Daniil Matvejev süüdi KarS § 4231 ja § 424 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Daniil Matvejevi eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise algust loetakse tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 06.12.
3. Viru Vangla esitas 05.09.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Daniil Matvejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tuginedes kinnipeetava iseloomustuses esitatud andmetele ning süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele toetab vangla Daniil Matvejevi karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks vabastada Daniil Matvejevi tingimisi enne tähtaega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 06.06.
4. Käitumiskontrolli ajal kohustada isikut lisaks KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõuetele täitma ka KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8 sätestatud kohustusi. Lisaks planeerib kriminaalhooldus süüdimõistetule järgnevad tegevused: sotsiaalprogrammi kinnistavad vestlused – programmi „Eluviisitreening“ järeltegevused ning sotsiaalprogrammi, mis maandab isiku riske mõtlemise ja käitumise valdkonnas. Prokuratuuri seisukoht Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Iris Asuküla on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Daniil Matvejevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17). Prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega nõustub prokuratuur vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ja toetab kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Daniil Matvejev kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tal on võimalus minna õppima xxxx ja hiljem seal töötada või minna tööle xxxx, kus ta varem töötas. Tal on olemas suulised kokkulepped nende inimestega, kuid kirjalikku kinnitust ei ole. Esimesena tahaks ta ikkagi tööle saada ning siis hiljem omandada eriala ja sellel töötada. Xxxx liigub ühistransport, millega ta saab xxxx tööle. Juhul kui ta peaks 3 vabanema tingimisi ennetähtaegselt, siis ta soovib saada tugiisiku abi, et hoiduda alkoholist ja narkootikumidest. Ta on valmis ennast muutma ning täitma kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi. Kaitsja märkis kohtuistungil, et kaitsealune on varasemalt minevikus korduvalt rikkunud seadust, on selle tõttu olnud ka kinnipidamiskohas ning on seal ka praegu. See kõik on aga minevik ning seda muuta paremaks ei saa. Momendil saab vaadata seda, kuidas isik käitub praegu ning kuidas ta on kandnud praegust karistust. Ta on vangistuse jooksul teinud ja püüdnud teha kõik, mida ühel kinnipeetaval on võimalik teha. Ta on töötanud kogu aeg, tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud sotsiaalprogrammid, vestlused. Isikul on olemas reaalne elukoht vabanemisel. Ta on läbi enda tugiisiku suhelnud ka selle ühiselamu administraatoriga. Kui nad algselt telefoni teel suhtlesid, siis isikul võimaliku töötamise kohta täpset informatsiooni veel ei olnud, kuid nad leppisid kokku, et isik tegeleb sellega ning kui tal on informatsioon, siis ta esitab selle istungil. Nüüd kinnipeetav teatas, et töötamise võimalus ilmselt oleks tõesti reaalselt olemas ning eriala omandamine jääks tulevikku. Vabaduses on tal olemas toetav tugivõrgustik. Ta on nõus täitma kohustusi, mida kriminaalhooldusametnik on ette näinud. Iseloomustuses on märgitud, et antud isiku puhul on sekkumised saavutanud eesmärgi, mistõttu on alust arvata, et kinnipeetav suudab edaspidiselt õiguskuulekat elu elada. Eeltoodut aluseks võttes palus kaitsja kaaluda isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning võimalusel ta vabastada. Maakohtu seisukoht ja põhjendused
5. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
6. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Daniil Matvejev ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
7. Daniil Matvejev kannab karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning on käesolevaks ajaks kandnud ära rohkem kui poole talle mõistetud karistusest, seega on täidetud KarS § 76 lg 1 p-s 2 sätestatud formaalne eeldus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
8. Üksnes formaalsete eelduste täidetus ei tingi aga ennetähtaegset vangistusest vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust vangistusest ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise otsustab kohus KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolude kaalumise tulemusena (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8).
9. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabanemisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). 4
10. Kinnipeetava käitumist vangistuses iseloomustab positiivselt see, et ta on olnud hõivatud tööga koristaja, toidujagaja ja köögitöölisena. Samuti see, et temaga on läbiviidud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkutegevused – vestlused, mille kokkuvõttest nähtub, et kinnipeetava hoiakud on muutunud prosotsiaalsemaks ning sekkumised on saavutanud oma eesmärgi. Lisaks väärib märkimist see, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, millest võib järeldada, et tema käitumine vangistuses on olnud eeskujulik.
11. Eelnevalt nimetatud positiivsed asjaolud ei võimalda kohtul aga siiski teha tõsikindlat järeldust, et käesolevaks ajaks kantud vangistus on kinnipeetava kuritegeliku käitumise jätkumise ohtu piisavalt maandanud ning et ta suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda. Kahtlusi Daniil Matvejevi edasises õiguskuulekas käitumises tekitab eelkõige tema varasemast elukäigust, toimepandud kuritegudest ning sõltuvusainete kuritarvitamisest lähtuv ohuprognoos.
12. Karistusregistrist nähtub, et kinnipeetaval on kuus kehtivat kriminaalkaristust. Vangistuses viibib ta kolmandat korda. Väärib märkimist, et eelmine vanglakaristus sai isikul kantuks 02.12.2022, aga juba 06.12.2022 pani ta toime uued kuriteod, mille eest ta praegu karistust kannab. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Varasemalt on isikut karistatud asja omavolilise kasutamise eest, mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes, juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest. Lisaks on kinnipeetav varasemalt pannud toime narkootikumide käitlemise suures ning väikeses koguses. Käesolevalt kannab isik karistust süstemaatiliselt mootorsõiduki ilma juhtimisõiguseta juhtimise ning mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest.
13. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on läbivalt sõltuvusainete tarvitamine, impulsiivne käitumine ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Viimane kuritegu on samuti seotud sõltuvusainete tarvitamisega ning on impulsiivse käitumise tagajärg. Iseloomustuse kohaselt puuduvad kinnipeetaval sõltuvusdiagnoosid, kuid meditsiiniosakonna andmetel tarvitas isik enne käesolevat vangistust alkoholi igapäevaselt. Varasema vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning käesoleva vangistuse ajal läbinud selle jätkuvestlused. Vestluste läbiviija hinnangul on kinnipeetava hoiakud muutunud prosotsiaalsemaks ning sekkumine on saavutanud oma eesmärgi. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et varasema vangistuse jooksul läbitud sotsiaalprogramm siiski isiku käitumisele vabaduses mõju ei avaldanud, sest isik ei suutnud alkoholi tarvitamisest hoiduda ning pani alkoholijoobes toime uue kuriteo, mille eest kannab käesolevat vangistust. Eeltoodu seab kohtu hinnangul kahtluse alla isiku suutlikkuse vabaduses alkoholist täielikult hoiduda, alkoholi tarvitamise jätkamine vabaduses on aga uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.
14. Lisaks nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et isikul on varasemalt olnud probleeme ka narkootikumide tarvitamisega. Kinnipeetav on toonud välja, et viimati tarvitas ta narkootikume enne eelmist vangistust (vangistuse algus 22.10.2020). Tarvitas põhiliselt kanepit kord nädalas. Enne esimest vangistust tarvitas kanepit 5-8 korda päevas ning tarvitas seda nagu suitsu. Kanepi tarvitamist alustas 16-aastaselt. Ecstasyt on isik proovinud mõned korrad (tabletina), kuid enne esimest vanglakaristust. Vangla andmetel on isik tarvitanud ka amfetamiini mõned korrad, samuti proovinud LSD-d. Isikut on varasemalt kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes (kanep) 11.07.2017 ja 19.06.2016 (kanep ja amfetamiin) ning narkootikumide käitlemise eest. Puudub informatsioon, et kinnipeetav oleks enne praegust vangistust narkootikume tarvitanud, aga ta sai vabaduses viibida ka vaid 5 ainult mõne päeva, kuid samas säilib risk ja ohtlikkus, sest isik on varasemalt pannud toime kuritegusid seoses narkootikumide tarvitamisega (joobes juhtimine, narkootikumide käitlemine) ning ei ole välistatud uue kuriteo toimepanemine, kui isik hakkab uuesti narkootikume tarvitama.
15. Enne vangistust puudus kinnipeetaval töökoht ja kindel sissetulek. Iseloomustusest nähtub, et tema varasemad töötamised on olnud lühiajalised, mis viitab sellele, et isikul pole olnud püsivust ega kohusetunnet. Kohtuistungil kinnitas kinnipeetav, et saab vabanemisel asuda tööle H AS-i, kus on ka varasemalt töötanud. Garantiikirja aga töökoha kohta isikul esitada ei ole. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval tasumata nõudeid 8834,31 eurot, mis võivad hakata mõjutama tema majanduslikku toimetulekut vabaduses. Arvestades, et varasemalt on isik toime pannud kuritegusid ka etteplaneeritult ning majandusliku kasu saamise eesmärgil, saab järeldada, et isik ei ole tulnud toime legaalse sissetulekuga. Eeltoodust tulenevalt säilib risk, et isik võib vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel püüda suurendada oma sissetulekuid kriminaalsel teel.
16. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et sõnades suhtub ta seadustesse ja normidesse positiivselt, öeldes, et need on vajalikud. Samas tema senine käitumine ning karistatus viitab vastupidisele. Isikul on sõnades olemas motivatsioon elada edaspidi seaduskuulekalt, kuid siiani ei ole ta oma käitumist muutnud ning on jätkuvalt pannud toime sarnaseid kuritegusid, mistõttu on kohtul alust arvata, et isiku valmisolek elada seaduskuulekalt on paljasõnaline.
17. Kui vaadata kinnipeetava individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi ja eesmärke, siis on kinnipeetaval veel täitmata riigikeele õppes osalemine – iseloomustusest nähtub, et ta osales riigikeele A1-taseme õppes 03.03.-31.03.2023, kuid loobus siis sellest. Samuti on
18. aasta viimasesse kvartalisse planeeritud veel sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“ läbimine. Kohus märgib, et riigikeele õppimine vangistuses võib aidata kaasa isiku toimetulekule vabaduses, kuna riigikeele oskus annab talle rohkem võimalusi tööturul. Ka eelnevalt nimetatud sotsiaalprogrammi läbimist vangistuses peab kohus oluliseks, kuna see aitab isikul tegeleda oma põhjusriskidega ning loobuda kuritegelikust käitumisest.
19. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et antud juhul ei ole täidetud materiaalsed eeldused Daniil Matvejevi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud ning isikust tulenevad ohud piisavalt maandatud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Daniil Matvejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
20. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 230,64 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 07.11.2023 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu
21. oktoobri 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 19.10.2023 kohtumäärus 1-22-7540 jõustus 23.11.2023 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent