← Eesti

1-21-3985/54

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis RESOLUTSIOON 1-21-3985

  1. november 2023 Eesistuja Saale Laos, liikmed Heili Sepp ja Velmar Brett Kriminaalasi Ruslan Pavlovitši süüditunnistamises KarS § 424 lg 2 järgi. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine Tartu Ringkonnakohtu
  2. juuni
  3. a määrus Ruslan Pavlovitši kaitsja vandeadvokaat Otto Preem, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Meelis Juursoo
  4. november 2023, kirjalik menetlus
  5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  6. juuni
  7. a ja Tartu Maakohtu
  8. mai
  9. a määrus.
  10. Jätta Ruslan Pavlovitši suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.
  11. Määruskaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Tartu Maakohtu
  13. juuni
  14. a otsusega tunnistati Ruslan Pavlovitš süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ja teda karistati kaheaastase vangistusega.
  15. Tartu Vangla esitas
  16. märtsil 2023 Tartu Maakohtule materjalid R. Pavlovitši suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.
  17. Tartu Maakohtu
  18. mai
  19. a määrusega kohaldati R. Pavlovitši suhtes KarS § 871 lg-te 1 ja 21 alusel üheaastast karistusjärgset käitumiskontrolli, mille raames kohustati R. Pavlovitši järgima KarS § 75 lg 1 p-des 2, 5 ja 6 ning § 871 lg-s 21 sätestatud kohustusi. Lisaks määras kohus R. Pavlovitšile KarS § 75 lg 2 p-des 2, 7 ja 8 nimetatud kohustused.
  20. Maakohtu määruse vaidlustas R. Pavlovitši kaitsja, kes taotles karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmist.
  21. Tartu Ringkonnakohtu
  22. juuni
  23. a määrusega jäeti maakohtu määrus sisuliselt muutmata, kuid täpsustati KarS § 75 lg 2 p 7 alusel määratud lisakohustuse sisu. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 1-21-39851-21-3985
  24. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas R. Pavlovitši kaitsja, kes taotleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmist. Kaebuse kohaselt on karistusjärgne käitumiskontroll erandlik meede, mis on kohane esimese astme kuritegude puhul. R. Pavlovitšil on vaid kaks kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kustunud karistustele tuginemine ei ole kohane. Isikule ei saa ette heita ka keeldumist sotsiaalprogrammis osalemisest, sest ta on selle juba kolmel korral läbinud. Kohtud ei arvestanud retsidiivsusohu hindamisel asjaolu, et R. Pavlovitš kandis enam kui aasta ja kolm kuud karistust avavanglas. Lisakohustus mitte suhelda kohtulikult karistatud isikutega ei ole üheselt mõistetav.
  25. Prokuratuur kaebusele ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  26. Maa- ja ringkonnakohtu määrused tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. KarS § 871 lg 1 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast karistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. Kuivõrd R. Pavlovitšil puudub alaline elukoht KarS § 75 lg 1 p 1 tähenduses, juhindus maakohus KarS § 871 lg-st 21, mis lubab kohtul panna alalise elukohata isikule kohustuse teavitada kriminaalhooldusosakonda oma vangistusjärgsest viibimiskohast. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga.
  27. KarS § 871 lg 21 jõustus
  28. oktoobril 2022 ehk pärast seda, kui R. Pavlovitš pani toime teo, mille eest teda karistati menetletavas asjas vangistusega. Enne
  29. oktoobrit 2022 lubas seadus kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vaid siis, kui isikul on alaline elukoht ning see on kohtumääruses välja toodud. Riigikohus selgitas
  30. novembril 2023 kriminaalasjas nr 1-17-6026 tehtud määruses, et karistusjärgse käitumiskontrolli regulatsioon allub KarS §-s 5 sätestatud karistusseaduse ajalise kehtivuse reeglistikule (vt viidatud määruse p 11). Kuna KarS § 871 lg 21 avardas karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise võimalusi, lubades seda teha ka alalise elukohata isikute suhtes, siis ei saa seda kui isiku olukorda halvendavat seadust KarS § 5 lg 3 järgi tagasiulatuvalt kohaldada (samas, p 12).
  31. R. Pavlovitš pani kuriteod toime enne KarS § 871 lg 21 jõustumist. Tema elukohta kohtud tuvastanud ei ole. Järelikult ei võimalda teo toimepanemise ajal kehtinud seadus talle karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada.
  32. Allutades R. Pavlovitši karistusjärgsele käitumiskontrollile olukorras, kus KarS § 871 lg-s 1 ja § 75 lg 1 p-s 1 nimetatud formaalsed eeldused on täitmata, kohaldasid maa- ja ringkonnakohus ebaõigesti materiaalõigust. Nimetatud vea tõttu tuleb kohtumäärused tühistada. Kuivõrd käitumiskontrolli kohaldamine on R. Pavlovitši suhtes igal juhul välistatud, puudub vajadus vastata määruskaebuse ülejäänud väidetele.
  33. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
  34. juuni
  35. a ja Tartu Maakohtu
  36. mai
  37. a määruse ning teeb ise uue otsustuse, millega jätab R. Pavlovitši suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. Määruskaebus tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.