KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 7. november 2023 Tsiviilasja number 2-23-12516 Tsiviilasi S.

) § 39 lg 1 kohaselt on abieluvõimetõend abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi.

§ 39

lg 5 esimene lause näeb ette, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita.

§ 39

lg 3 sätestab, et abieluvõimetõendi peab esitama isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist. Rahvastikuregistrist nähtub, et avaldaja esmane elukoht Eestis on registreeritud

1. septembril 1999 (Majaka tn 22-5, Tallinn, 11412 Harju maakond) ning puuduvad viited sellele, et avaldaja oleks pärast seda elanud välismaal. Avaldaja on viibinud alates
2. aastast vanglas Eesti Vabariigis. Seega on avaldaja elanud Eestis enam kui kuus kuud ning

§ 39lg 5 sätestatud loa andmise eeldused ei ole täidetud.

Avaldaja on viidanud, et ei saa abielluda, ilma elamisloata on see võimatu. Maakohus selgitas, et vangistusseaduse (VangS) § 181 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus taotleda vanglas kinnipidamise kohta õiendit, mis on isikut tõendav dokument isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lg 1 ja § 4 lg 1 tähenduses. VangS § 181 lg 3 kohaselt võib vanglas kinnipidamise õiendiga kinnipeetav tõendada oma riigis viibimise seaduslikkust ja isikut avalik-õiguslikes ja eraõiguslikes suhetes, sealhulgas perekonnaseisutoimingute ja notariaaltoimingute tegemisel. 2 MÄÄRUSKAEBUS

1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub võtta avaldus menetlusse või kinnitada notarile, et abielu saab sõlmida. Avaldaja edastas
2. septembril 2023 kinnipidamise õiendi ja vaidlusaluse määruse notarile ja palus sõlmida abielu. Notar keeldus abielu sõlmimast ilma kohtu loata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel maakohtu põhjendustega ega pea vajalikus neid korrata.
4. Avaldajal on Venemaa Föderatsiooni kodakondsus.

§ 39

lg 5 esimene lause näeb ette, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita.

§ 39

lg 3 sätestab, et abieluvõimetõendi peab esitama isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist.

§ 9

lg 51 sätestab, et isiku elukoht käesoleva seaduse tähenduses on isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoht. Avaldaja rahvastikuregistrisse kantud elukohaks on olnud Eesti elukoht alates

1. septembrist 1999 kuni
2. juulini
3. Alates
4. juunist 2022 on rahvastikuregistris märgitud avaldaja viibimiskoht Tartu Vanglas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 4 sätestab, et kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht. Ka rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 96 lg 2 järgi loetakse viibimiskoha andmed seaduses sätestatud juhtudel elukoha andmeteks, kui rahvastikuregistris puuduvad isiku elukoha andmed.
5. Avaldaja on viibinud Eestis rohkem, kui kuus kuud enne avalduse esitamist. Kuivõrd praeguses asjas saab avaldaja viibimiskohta pidada TsÜS § 14 lg 4 ja RRS § 96 lg 2 järgi tema elukohaks, siis ei ole

§ 39lg-tes 3 ja 5 sätestatud eeldus täidetud.

Kuna avaldaja on viibinud Eestis enam kui kuus kuud, ei pea avaldaja Eestis abiellumiseks esitama abieluvõime tõendit. Avaldajal on võimalik Eestis esitada avaldus abiellumiseks ning abielu on võimalik sõlmida ilma abieluvõimetõendita. Maakohus selgitas õigesti, et VangS § 181 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus taotleda vanglas kinnipidamise kohta õiendit, mis on isikut tõendav dokument isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lg 1 ja § 4 lg 1 tähenduses. VangS § 181 lg 3 kohaselt võib vanglas kinnipidamise õiendiga kinnipeetav tõendada oma riigis viibimise seaduslikkust ja isikut avalik-õiguslikes ja eraõiguslikes suhetes, sealhulgas perekonnaseisutoimingute ja notariaaltoimingute tegemisel. Määruskaebuse kohaselt keeldus notar abielu sõlmimisest, kuigi avaldaja esitas kinnipidamise õiendi. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja ei ole keeldumise kohta tõendeid esitanud. 7. Menetluskulud tuleb jätta määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke 3