Obsah (10)

§ 429§ 168§ 174§ 477§ 138§ 144§ 175§ 199§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Kohtujurist Ülle Lamp Määruse tegemise aeg ja koht 08. november 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-19676 Tsiviilasi Julianus

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagiavaldusest loobunud. Vastavalt

§ 429

lg-le 1 võib hageja hagiavaldusest loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagiavaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 4 järgi ei võta kohus vastu hagist loobumist, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus leiab, et puuduvad

§ 429lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta.

Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja nr 2-21-19676 menetluse. Kohus selgitab, et

§-st 432 tulenevalt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 11. Tulenevalt

§ 168

lg-st 4 kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja leiab, et menetluskulud tuleks jätta poolte kanda, sest esitatud hagiavaldus oli põhjendatud ja hageja nõue on ära langenud seetõttu, et kostja I on täitemenetluses taotlenud aegumist ning aegumise kohaldamise tõttu on hageja kaotanud võimaluse kostja I ja kostja II vara suhtes oma nõude maksmapanekuks. Kostjad leiavad, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohus ei nõustu hagejaga, et menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda.

§ 168

lg-s 4 sätestatud üldpõhimõttest, mille kohaselt kannab hageja kostja menetluskulud kui hageja loobub hagist, kõrvalekaldumiseks annaks alust olukord, kus hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus. Käesolevas asjas sellist olukorda ei esine ning menetluskulud tuleb

§ 168lg 4 alusel jätta hageja kanda.

12.

§ 174

lg 8 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades

-i 5. jaos sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga 3 asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle (vt Riigikohtu 08.05.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑29‑17, p 13.3). 13.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Seejuures on

§ 144p 1 järgi kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. 14. Seadus ei piira, kui palju menetlusosaline oma lepingulisele esindajale esindamise eest tasuda võib, küll aga ei näe

ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist täies ulatuses.

§ 175

lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt Riigikohtu 28.11.

1. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 10.02.
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).
4. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust, sh hinnata tunnihinda iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt eelnevalt viidatud 28.11.
5. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 11.02.
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.
7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25).
8. Kostjaid on menetluses esindanud algselt Aare Nahk ja hiljem vandeadvokaat Aleksei Vassiljev. Kostjad ei ole kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas esitanud andmeid kostjate lepingulise esindaja Aare Nahk kulude kohta ja kulusid ei nähtu ka kohtutoimikust. Kohus leiab, et kuivõrd käesoleval juhul on kostjate esindajad vahetunud, mitte kostjaid ei ole samaaegselt esindanud kaks esindajat, ei ole hageja etteheited kahe esindaja olemasolu kohta asjakohased.
9. Vandeadvokaat Aleksei Vassiljev tunnitasu määraks lähtudes kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast on 150 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja õigusteenuse turuhinda, tuleb tunnihinda 150 eurot käibemaksuta, pidada vandeadvokaadist esindaja puhul põhjendatuks.
10. Järgnevalt annab kohus hinnangu õigusabile kulunud aja ja tehtud toimingute põhjendatusele.
11. Maakohtule esitatud 06.10.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjate esindaja teinud järgnevaid toiminguid, mille ajakulu on kokku 6h: tsiviilasja nr 2-21-19676 materjalidega tutvumine ja analüüs – 4h; 13.05.2022 menetlusdokumendi koostamine ja esitamine kohtule – 0,75 h; 14.09.2023 menetlusdokumendi koostamine ja esitamine kohtule – 0,5h; 06.10.2023 menetlusdokumendi koostamine ja esitamine kohtule – 0,75h. Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude nimekirja alusel kulude põhjendatust. Kostjate menetluskulud on peamiselt tekkinud menetlusdokumentide koostamisest ja menetlusdokumentidega tutvumisest. Kohus on seisukohal, et menetlusdokumentide koostamine, menetlusdokumentidega tutvumine ja nende kohta kohtule seisukoha esitamine kujutab

§ 199

lg-s 1 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamist ning on seetõttu vajalikud toimingud. Kohus nõustub hagejaga, et toimiku mahtu arvestades on ülepaisutatud 4 ajakulu 4 tundi tsiviilasja nr 2-21-19676 materjalidega tutvumiseks ja analüüsiks. Kohus peab põhjendatud ajakuluks toimikuga tutvumisel 2 tundi. Kogumis peab kohus kostjate esindaja ajakulu maakohtus põhjendatuks 4h ulatuses. 20. Tulenevalt

§ 174

lg-st 10 peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostjad on kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

1. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostjate vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus 600 eurot (4h x 150 eurot), millele lisandub käibemaks 120 eurot (600 eurot x 0,2), kokku 720 eurot.
2. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjate maakohtus kantud menetluskulud summas 720 eurot (sh käibemaks 120 eurot) välja mõista hagejalt.
3. Lähtudes kostjate taotlustest ja

§ 177

lg-st 4 märgib kohus kohtulahendi resolutsioonis, et välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. 24. Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (

§ 177

lg 1).

§ 178

lg-d 1, 2 ja 4 näevad ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramisele esitatud määruskaebuse menetluskulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 5