MS § 426, § 432, kohus MÄÄRAS: Jätta A. M. vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale, Viru Ringkonnaprokuratuurile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas registreeriti 26.09.2023 Viru Vangla materjalid kinnipeetava A. M. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Harju Maakohtu 21.12.2020 otsusega tunnistati A. M. süüdi
lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.
lg 4 ja
M.ile liitkaristus, suurendades kohtuotsusega mõistetud 3 aasta 6 kuu pikkust vangistust Pärnu Maakohtu 20.02.2020 kohtuotsusega nr 1-20-1167 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 6 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti A. M.i vahistamise aeg, s.t alates 16.06.
lg 2 p 2 – mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineidkohustus aitab ennetada sõltuvusainetega seotud probleeme.
lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; elektroonilise valve sobilik aeg on 2 kuud. Juhul, kui kohus peab otstarbekas kinnipeetava karistuse jätkamist kriminaalhoolduses, planeerib 3/8 kriminaalhooldus süüdimõistetule järgnevad tegevused: Jätkutegevused vanglas läbitud sotsiaalprogrammidele (Õige hetk, Eluviisitreening) eesmärgiga toetada seaduskuulekaid valikuid ja hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest. Vestlused seaduskuulekalt elamiseks motivatsiooni toetamiseks. Prokurör teatas, et lähtuvalt KrMS § 432 lg 33 ei soovi võtta osa A. M.i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, A. M. ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistungi eelselt esitas A. M.i kaitsja Aleksei Smelov kohtuasja juurde lisamiseks süüdimõistetu endise abikaasa Jaanika Jõgioja seisukoha, milles avaldatakse valmidust pakkuda moraalset tuge ühiskonda sisseelamisel. Kaitsja avaldab oma seisukohas, et A. M. on juba tänase päeva seisuga reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid saavutanud enne selle lõpptähtaja saabumist. Sellised positiivsed asjaolud nagu ITK täitmine, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, toetavad lähedased ja vabanemisel elu- ning töökoha olemasolu, kaaluvad üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Süüdimõistetu A. M. selgitas kohtuistungil, et ta on usklik inimene ja mõtleb nüüd oma perele, tal juba lapselaps sündinud. Rohkem kuritegusid ei hakka ta toime panema. Ta tegi oma varasemast käitumisest vastavad järeldused. Praegu ei ole tema tervis nii hea, tal oli trauma ja hetkel ta liigub karkudega ja mitu aastat järjest tarvitab valuleevendavaid tablette. Kaitsja leidis, et kõik eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Kaitsja on esitanud kohtule oma seisukoha kirjalikul viisil ja palus selleega arvestada kohtumääruse tegemisel. Kaitsja rõhutab, et arvestades isaiku vanust ja tervist, on tema poolt kuritegude toimepanemise jätkamine vähetõenäoline ja isik on oma varasematest käitumisest vastavaid järeldusi teinud. Isikule on tagatud vabaduses elukoht andise abikaasa poolt ( vastav kinnituskiri on esitatud koos kirjaliku arvamusega Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et A. M. tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. A. M. kannab karistust Harju Maakohtu 21.12.2020 otsuse alusel, millega ta tunnistati süüdi § 184 lg 2 p 2 järgi. Talle mõisteti liitkaristus Pärnu Maakohtu 20.02.2020 otsusega, s.o kohtuotsuste kogumis
Pärnu Maakohtu 20.02.2020 otsusega tunnistati A. M. süüdi
Seega kannab A. M. karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks tulenevad
lg-st 2.
lg 2 sätestab, et tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtumääruse koostamise seisuga on A. M. kandnud rohkem, kui poole temale Harju Maakohtu 21.12.2020 otsuse alusel käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistusest, 6 aasta 5 kuu 29 päeva pikkusest vangistusest. See on ühtlasi rohkem, kui 4 kuud. Kohtule on kinnipidamisasutuse poolt edastatud A. M. nõusolek elektroonilise valve kohaldamise kohta. Samuti on kohtule esitatud 4/8 iseloomustuse lisa, millest nähtuvalt kontrollis kriminaalhooldusametnik 30.08.2023 Akadeemia tee 56-48, Tallinn asuvat elukohta ning ametniku hinnangul vastab elukoht elektroonilise valve kohaldamiseks ning korteri omanik andis 30.08.2023 kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks antud aadressil. Seega on täidetud formaalsed eeldused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla. Järgnevalt kohus analüüsib materiaalseid eelduseid isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Praktikas omaksvõetud seisukoha järgi, millele osutas Riigikohtu kriminaalkolleegium mh 12.06.2023 lahendis kohtuasjas nr 1-18-9392, on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.
lg 4 kohaselt tugineb vastav hinnang sellele, kuidas on isik end karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Käitumine vanglas ja individuaalse täitmiskava täitmine Vangistuses käitumise kohta on vangla iseloomustuses toodud välja mitmeid positiivseid aspekte. Kinnipeetav on läbinud temale individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotisaalprogrammid („Eluviisitreening“, „Õige hetk“). Seejuures läbiviija hinnangul on kinnipeetaval motivatsioon ja oskused, et tulevikus sõltuvusaine tarvitamisest hoiduda. Olemas konkreetsed plaanid, et elada seaduskuulekalt. Programmi jooksul sai juurde enesekindlust, pani paika enda eesmärgid ning kinnistas varem õpitud oskuseid. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi isikul vangistuses ei ole. Pensioniealisena töötamise kohustus vanglas puudub. Riigikeele kursustel on õppinud kolmel korral, kuid ilma positiivse eksamitulemuseta või siis katkestas õpingud. Kahtlusteta riigikeele omandamine toetab kinnipeetava vabanemisjärgset toimetulekut asjaajamisest riigiasutustega. Isegi kui positiivne hinnang omandatule puudub, on kinnipeetav järjepidevalt osalenud riigikeele kursustel. Kohtu hinnangul väärivad süüdimõistetu pingutused vanglas käitumise osas tunnustust ning õiguskuulekas käitumine vanglas ning individuaalse täitmiskava täitmine annab tõepoolest olulist kaalu isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Individuaalsest täitmiskavast nähtuvalt planeeritakse süüdimõistetu paigutamist avavanglasse 15.06.2024 Justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 1 p-s 3 sätestatud tingimuste täitmisel, karistusajast tulenevalt 15.12.2024. Seega ei ole võimalik käesolevalt hinnata karistuse kandmise edukust avavangla osakonnas. Võimalused vabaduses ja ohuprognoos Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu vabaneda Tallinnasse, endise abikaasa omanduses olevasse korterisse. Säilinud on suhted lastega. Kohtu hinnangul on peresuhete säilimine kahtlemata positiivseks asjaoluks resotsialiseerumise mõttes. Siiski peab märkima, et kuigi säilinud on suhted lähisugulaste ja endise abikaasaga, ei sedasta kohus omavahelistes suhetes 5/8 sellist taset, mille pinnalt on tõsikindlalt sedastatav A. M.il motivatsioon, et just lähiringkonna olemasolu motiveerib kinnipeetavat seaduskuulekaks eluks. Selliseid kinnitavaid andmeid kohtu ette toodud ei ole. Elas ju A. M. enne kinnipidamist üksi ning üksinda elamine toimuks ka vabanemise korral. Samuti on isikul vangla iseloomustusest nähtuvalt võimalik vanglast vabanedes asuda tööle ettevõttesse X OÜ, kus tööülesanneteks on metalldetailide puhastamine, tõstuki ja CNC-pingi kasutamine. Kohus ei omista töökohagarantii olemasolule sellist kaalu, mille pinnalt päädiks kinnipeetava karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Tunnustamist väärib, et A. M. on vangistuses olles leidnud endale tööandja, kes on valmis talle pakkuma töökohta. Tõstukijuhi load on kinnipeetaval olemas ja kohtule arusaadavana metalldetailide puhastamine ei nõua spetsiifilisi erialaseid oskuseid. Arvestades, et töötamise registri andmetel A. M. seni ametlikku töökohta omanud ei ole ja on end elatanud mittelegaalse tegevusega (iga inimene vajab esmavajaduste rahuldamiseks teatavat rahalist sissetulekut. Varasema legaalse töö tegemisest tuleneva sissetuleku andmed iseloomustuses aga puuduvad), puudub kohtul veendumus, et garanteeritud töökoht on selline argument mis tõsikindlalt toetab kinnipeetava seaduskuulekat elu vabanemise korral. Tõsi on seegi, et trauma tagajärjel füüsilisest puudest tulenevalt on A. M.il teatavad raskused tööülesannete täitmisega. Pealegi vajab üks võimalik tööülesanne CNC-pingi kasutamine spetsiifilist õpet/kogemust, mille kohta vastavat kogemust kinnitavaid andmeid kohtule esitatud ei ole. Arvestades A. M.i vanust ja tervislikku seisundit on tõenäoline, et tal on võimalik tagada endale legaalne sissetulek töövõimetoetusena osalisest terviseseisundi kaotusest. Kui aga isik on suurema osa oma elust korraldanud viisil, kus ametlik tööandja puudub, vangistuses viibimise perioodil töö tegemise harjumust ei ole tekkinud/säilinud ning käitumismustrit iseloomustab narkootikumidega seotud süütegude toimepanemine, olles ise narkootilisi aineid tarvitavaks isikuks on oht uute kuritegude toimepanemisele kõrge. Lõppjärelmine töökohagarantii olemasolule ei omista kohus sellist kaalu, mis kaalub üles isikust tulenevad negatiivsed asjaolud ja toetab tingimusteta kinnipeetava karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabanemist. Samas kohus märgib, et arvestades pensionäri staatust ei ole isik kohustatud töötama. Kehva tervise juures seda enamgi, tööga täiendava sissetuleku saamine on raskendatud. Sellegi poolest võib isiku toimetulek vabaduses olla ohustatud. Sellest tuleneb oluline risk uute narkokuritegude toimepanemiseks. Positiivne on seegi, et vangistuses on süüdimõistetu tegelenud sõltuvusprobleemile lahenduste otsimisega – tegi tarvitamise muutmise otsuse juba enne vangistust, paigutades end säilitamise faasi. Oskab välja tuua peamised riskiolukorrad ning seadis eesmärgiks ka edaspidiseks tarvitamisest hoidumise. Sotsiaalprogrammi läbiviija hinnangul on isikul motivatsioon ja oskused, et tulevikus tarvitamisest hoiduda. Vähemalt vangistuse tingimustes, kus isikul ei ole võimalik narkootikume tarvitada, on tal motivatsioon narkootikumide tarvitamisest loobuda. Samas peab kohus vajalikuks välja tuua, et A. M. ei ole oma seisukohtades järjepidev. Iseloomustuse kohaselt A. M. tema enda sõnul ei tarvita narkootikume regulaarselt, kuid tegi seda 2019 aastal korra. Samas Tallinna Vanglas viibides avaldas soovi kokaiinisõltuvuse raviks. Süüdimõistvate kohtuotsuste järgi valdas ta suures koguses narkootikume aga isiklikuks tarbeks. Arvestades, et A. M.il on pikaajaline kokkupuute kogemus eriliigiliste narkootiliste ainetega ja seda alates sõjaväes teenimise ajast arvates, et A. M. võttis viimati tarvitusele abinõud narkootilise aine lõhna peitmiseks. aga samuti seda, et Harju Maakohtu 21.12.2020 otsusest nähtuvalt pani A. M. toime narkootikumidega seotud kuriteo on oht tagasilanguseks. Narkokuritegude puhul on korduva uue kuriteo toimepanemise risk kõrge. Seega esineb A. M. varasemast elukäigust lähtuvalt ohuprognoos. Seda ohuprognoosi kinnitab ka tõik, et kaks kehtivat süüdimõistvat kohtuotsust on just narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise põhjusel. 6/8 Süüdimõistetul on katseajale allumise kogemus lähiminevikust. Pärnu Maakohtu 20.02.2020 otsusega tunnistati A. M. süüdi
lg 1 järgi ja talle karistuseks mõistetud kandmata karistuse osa 2 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata kui A. M. ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Maakohtu süüdimõistev kohtuotsus jõustus 7.03.2020. Vaid napi kvartali möödudes on A. M.i käitumisaktid andnud põhjuse tema vahistamiseks ja seejärel süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks. A. M. jätkas narkootikumidega seotud käitumisaktide toimepanemist. Värske kohtumenetluse kogemus ühes teadmisega, et narkootikumide käitlemine on kuritegu ning teadmine, et uue tahtliku kuriteo toimepanemisel ähvardab mõistetud küllaldaselt pika karistuse täitmisele pööramine A. M.ile mõju ei avaldanud. Kohtul puudub veendumus, et kantud karistuse aeg on selline, mis on avaldanud kinnipeetavale käitumisele sellist mõju, et edaspidi on A. M. võimeline käituma seaduskuulekalt. Seda seisukohta kinnitab ka kriminaalhooldusametniku seisukoht, et A. M. vajab ohtralt jätkutegevusi: sotsiaalprogrammide „Õige hetk“ ja „Eluviisitreening“ jätkutegevused ning vestlused seaduskuulekalt elamiseks motivatsiooni toetamiseks. Kohtu hinnangul on vaatamata vanglas eeskujulikule käitumisele vajalik arvestada asjaoluga, et isik on narkootikumide ning vangla tingimustes on ainete tarvitamine sisuliselt välistades, samal ajal kui vabaduse tingimustes võib sõltuvusainetest tarbimise motivatsioon jääda taaskord vaid lubaduseks. Vangla on näinud nii riski kui ka ohtlikkust alkoholi tarvitamises. Kohus leiab, et käitumiskontrolli nõuded ei ole süüdimõistetu puhul piisavalt mõjuvad, ta ei suuda sellises vormis kontrollile alluda ning oht uusi kuritegusid toime panna on süüdimõistetu puhul endiselt kõrge. Kohus peab ohuprognoosi hindamise puhul oluliseks süüdimõistetul tuvastatud alkoholi ning narkootikumide tarvitamise harjumust. Süüdimõistetu varasemast käitumisest ei nähtu sõltuvusainete tarvitamisest loobumiseks tõsist motivatsiooni. Seetõttu on süüdimõistetu suhtes prognoos temast tuleneva ohtu kohta vähemalt oluline. Isiku käitumist ei mõjutanud varasem karistatus, karistuse kandmine vabaduses, kindel elukoht ja lähedased. Sõltuvusainete tarvitamise tõttu on tõenäoline, et vabaduses seisab süüdimõistetu taas silmitsi rahaliste probleemidega. Harjumuspärase elukorralduse taastamiseks on aga oht uute narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemisele. Seega on lisaks sõltuvusainete tarvitamise riskile süüdimõistetu puhul uue kuriteo ja kriminaalhooldusest kõrvalehoidmise riskiteguriks ka majanduslik surve. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-12-17 selgitanud, et kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Analüüsides kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestatavaid asjaolusid kogumis jõuab kohus veendumusele, et A. M. puhul ei saa jõuda järeldusele, et uute kuritegude toimepanemise oht oleks piisavalt madal tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Positiivsed asjaolud nagu rikkumisteta allumine vangla režiimile, st distsiplinaarkaristuste puudumine vangistuses, individuaalse täitmiskava täitmine, ei kaalu üles kinnipeetava varasemast elukäigust ning sõltuvusainete tarvitamise riskist lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu. Süüdimõistetul on oma vanusest tulenevalt välja kujunenud kriminaalne käitumismuster ning eelmiste kantud vangistuse andmete ja varasemast tuttava kriminaalse ringkonna põhjal on piisavalt alust karta, et leebema kontrolli puhul on süüdimõistetu motivatsioonis tagasilangus. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib tulla kõne alla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Käesolevalt ei ole kohtul veendumust, et vabaduse tingimustes säilib süüdimõistetul 7/8 motivatsioon hoiduda alkoholi ja sõltuvusainete tarvitamisest ning seeläbi uute kuritegude toimepanemisest. Samuti puudub kohtul veendumus, et süüdimõistetu suudab alluda kriminaalhoolduse nõuetele vabaduse tingimustes, olukorras kus süüdimõistetu on lähiaastal enne karistuse kandmisele asumist rikkunud üht ja ainust olulist nõuet – A. M. pani toime uue tahtliku kuriteo. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on süüdimõistetuga planeeritud vanglas kriminaalhoolduslikud meetmed (jätkutegevus sotsiaalprogrammile „Õige hetk“ ja „Eluviisitreenig“), mistõttu on süüdimõistetul võimalus veel kinnistada seni vangistuses sotsiaalprogrammides omandatut ning jätkata püüdlustega vabaduses õiguskuulekale teele asumiseks. Kokkuvõtvalt ei näe kohus hetkel vangla iseloomustusest ja isiku enda selgitustest kohtuistungil selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on praeguseks vangistuse aja jooksul nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. Nii on antud juhul ühiskonna heaolu kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Arvestades varasemate kuritegude asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud vabastada süüdimõistetu ka elektroonilise järelevalve alla. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteod on olnud seotud sõltuvusainete käitlemisega, mida ei saa elektrooniline valve takistada. Elektrooniline valve annab ametnikule teavet süüdimõistetu asukoha kohta ning annab signaali, kui süüdimõistetu kaldub kõrvale temale ette nähtud liikumisrežiimist, kuid ei näita, millega tegeleb isik enda elukohas ega takista seda, mistõttu ei ole elektrooniline valve piisavalt tõhus meede arvestades süüdimõistetu ohuprognoosi. Kuna kohus leiab, et kuna süüdimõistetu varasem elukäik ning temast lähtuv retsidiivsusrisk kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustavad asjaolud, tuleb tal jätkata karistuse kandmist vanglas. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu A. M. temale Viru Maakohtu 21.12.2020 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 8/8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.