Obsah (8)

§ 7§ 15§ 45§ 2§ 46§ 47§ 49§ 8

2-23-15659 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 15. november 2023, Kuressaare Tsiviilasja number 2-23-15659 Tsiviilasi K.Ki maksejõuetusavaldus pankroti

§ 7lg 1).

1. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saata võlgnikule ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Asjaolud ja menetluse käik
2. K.K esitas
3. novembril 2023 Pärnu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.
4. Avalduse kohaselt on võlgniku igakuine sissetulek ca 850 eurot ning kohustusi on kokku rohkem kui 69700 euro ulatuses. Võlgnikule kuulub ½ kaasomandi osa kinnistust registriosa numbriga xxxxx ning kinnistu hinnanguline väärtus on 89 000 eurot. Võlgnik selgitas avalduses, et 2017.a langes pettuse ohvriks, mille tõttu tekkisid esialgsed makseraskused ning mis on tänaseks viinud maksejõuetuseni. Võlgnik tutvus internetiportaalis naisterahvaga, kellele raha saatis ning võttis selleks kiirlaene. Kui hakkas raha tagasi nõudma, olid kõik suhtluskanalid kinni pandud, selgus, et naisterahvast ei ole tegelikult olemas. Võlgnik maksis võetud kohustusi ning võttis vanemate tasumiseks uusi kohustusi. Olukord hakkas mõjutama ka tervist. Võlgnik kaotas püsiva töö, osaliselt töövõime ja vahetas elukohta. Alates 2023 kevadest elab Kuressaares sõbra juures, ei ole hetkel makseraskusute tõttu võimeline omale korterit üürima. Kuni töölt koondamiseni tasus kohustusi korrapäraselt, raskused tekkisid peale koondamist. On leidnud uue töökoha, võlgnevused kasvavad aga igapäevaselt intresside ja viivisintresside arvelt ning osalise töövõime 2 2-23-15659 tõttu ei ole võimalik uuel töökohal täiskoormusega töötama. Võlgnik soovib makseraskused ületada ning võlgnevuste katteks müüa enda P linnas asuva kinnisvara osa.
5. Pankrotihaldur Svetlana Pilden andis
6. novembril 2023 kohtule nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohtu seisukoht
7. Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 11 lg 2 sätestatud nõuetele ja võtab avalduse menetlusse. 5.

§ 15

lg 9 sätetsab, et kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule.

1. K.Ki maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada. Kohus on seisukohal, et, arvestades võlgniku varalist olukorda, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada ilma usaldusisikut nimetamata ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
2. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikule kuulub küll vara, kuid vara väärtus (võlgnikule kuuluvas osas hinnanguliselt 44 500 eurot) on väiksem, kui tema kohustused (maksejõuetusavalduse kohaselt rohkem kui 69 700 eurot) võlausaldajate ees. Kohus
3. novembril kontrollis, et avalike registrite kohaselt võlgnikul muu väärtuslik vara (sõidukid, äriühingute osad, väärtpaberi kontod) puudub. Võlgniku kohustused ületavad olulises määras tema vara ja sissetulekuid ning see olukord ei ole avalduses toodu kohaselt ajutise iseloomuga.
4. Kohus, arvestades, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

§-s 45 sätestatule (

§ 15lg 9).

Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. 9. Kohus nimetab PankrS § 31 lg 6 tulenevalt võlgniku pankrotihalduriks Svetlana Pildeni ja määrab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. Svetlana Pilden on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks ja vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele Võlausaldajate üldkoosolek viiakse läbi kohtumääruse resolutsioonis toodud ajal ja kohas. 10.

§ 45

lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest 3 2-23-15659 vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2

lg 4).

§ 45

lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 11. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud ühtegi

§ 45

lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alust. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

§ 46

lõike 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. 12. Kohus selgitab võlgnikule, et ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1, 2).

Pärast pankrotimenetluse lõppu jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses loetakse võlgniku tulu loovutatuks usaldusisikule vastavalt

§ 47

lõigetes 3–5 sätestatule ja võlgnik on kohustatud andma pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma. 13.

§ 46

lõike 3 kohaselt tuleb usaldusisikul esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada määruse resolutsioonis märgitud tähtajaks. 14. Võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel (

§ 49lg 1).

Eelviidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses.

§ 49

lõige 9 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. 15.

§ 8

lõige 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud 4 2-23-15659 pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS 150 lõige 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõigete 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest kohtunik 5