KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.08.2023, Tallinn Väärteoasja number 4-23-2094 (2317,23,003536) Kohtunik Lea Pähkel Kohtuistungi sekretär Liisa Õim

) § 224 lg 2 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) A. K.; isikukood: xxx; kodakondsus: xxx Vabariik; elukoht: xxx; e-post: xxx ; varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 2-l korral Kaebuse esitaja kaitsja vandeadvokaat Kaisa Lumiste Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp Kohtuistungi toimumise aeg 08.08.2023 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik: A. K. menetlusaluse isiku kaitsja: Kaisa Lumiste kohtuvälise menetleja esindaja: I. M. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2, §-dest 133-134, § 135 lg 2-st ja liiklusseaduse (

) § 224 lg 2 järgi kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna 29.05.2023 otsus väärteoasjas nr 2317,23,003536, millega A. K.it karistati

§ 224lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut s.o.

600 eurot ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, muutmata. Karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. 2. Jätta A. K.i kaebus rahuldamata. 3.

§ 127alusel on A.

K. kohustatud viie tööpäeva jooksul antud otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

1. Rahatrahv 600 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank AS ning makse tegemisel märkida viitenumber 10220235042205 ja selgitus „Rahatrahv väärteoasjas nr 4-23-2094“.
2. A. K.i õigusabikulud jätta tema enda kanda.
3. Kohtuotsus edastada kaebuse esitajale, kaebuse esitaja kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale e-toimiku kaudu. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis hiljemalt 29.09.
4. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju 29.05.2023 otsusega väärteoasjas nr 2317,23,003536 karistati A. K.it

§ 224lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o.

600.00 eurot ja liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis A. K. 12.04.2023 kella 00:07 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Pärnu mnt. X juures mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,38 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemuseks oli 0,43 mg/l +/-0,05 mg/l. A. K. rikkus sellega

§ 69

lg 3 nõudeid ning pani toime

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. A. K.i kaitsja Kaisa Lumiste esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles märkis, et kuivõrd väärteoasjas puudub info selle kohta, millal või kas mõõteseadet on taadeldud, siis tuleks väärtegu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Alternatiivselt palus kaitsja menetleja otsus tühistada osaliselt, s.o lisakaristuse osas ning teha uus otsus, millega jätta lisakaristus kohaldamata ja seda põhjusel, et liiklus ei olnud teo toimepanemise hetkel suur. Kohtuväline menetleja on otsuses viidanud kaebaja varasemale elukogemusele ning varasematele karistustele, kuid jätnud tähelepanuta Riigikohtu seisukoha, mille kohaselt ei saa korduvalt rikkumise toime pannud isikutele lisakaristust automaatselt kohaldada, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Kohtuväline menetleja on otsuses lisakaristuse kohaldamist põhistanud liialt üldiselt, rõhudes asjaolule, et kaebaja on läbinud mootorsõiduki juhi koolituse ja eeldatavalt on teadlik liiklusreeglitest ja liiklusseadusega sätestatud sanktsioonidest. Oluline on ka asjaolu, et otsuse tegemise ajal ei olnud isikul ühtegi kehtivat karistust samalaadse teo eest. Samuti peavad mõistetud põhi- ja lisakaristus koosmõjus vastama isiku süüle. Kuivõrd põhikaristusena on määratud kaebajale rahatrahv 150 trahviühiku suuruses, s.o 600 eurot ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks, siis leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus ületab kaebaja süü suurust.
2. 11.08.2023 kohtuistungile kaebaja ei ilmunud, kaitsja taotlusel arutati kaebust ilma kaebuse esitaja juuresolekuta. Kaitsja märkis istungil, et kuna nad on nüüdseks saanud toimikuga tutvuda, siis jäävad kaebuse juurde osaliselt ja seda osas, mis puudub lisakaristuse kohaldamist. Mõõteseadme taatluse osas nad ei vaidlusta väärteo otsust.
3. Kohtuvälise menetleja esindaja kaitsjaga karistuse osas ei nõustunud. Menetleja märkis, et menetlusaluse isiku teo toimepanemine on väärteoasjas kogutud materjalidega tõendamist leidnud. A. K.it on varasemalt kahel korral väärteoasjas, kuid mõistetud rahatrahvid talle mõju avaldanud ei ole. Rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses ning juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks on põhjendatud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. 6.

§ 69

lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 224

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 mg.

1. A. K.ile heidetakse ette 12.04.2023 mootorsõiduki joobes juhtimist, kus ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,38 mg/l.
2. Kohus on VTMS § 87 tulenevalt rangelt seotud väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega. Viimase all mõistetakse faktiliste asjaolude, s.o tegelikkuses aset leidnud sündmuse kirjeldamist, mis on protokollis kajastatud menetleja väidetena.
3. Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi asjaolusid ning kohtu hinnangul on väärteoprotokolli teokirjelduses esitatud faktilised asjaolud tõendatud kohtule esitatud ja istungil uuritud järgmiste tõenditega.
4. Asitõendi (CD-R plaadil olev helifail 20230411_234126) vaatlusprotokollist nähtub, et häirekeskusesse helistab meesterahvas, kes teatab, et üks inimene võib minna purjuspeaga sõiduki rooli. Sõiduk on Chevrolet Suburban numbriga XXX, Hiiu Pubi, aadressil Pärnu mnt X. Vaadeldud salvestisel selgitab meesterahvas, et mees nimega Aleks käib juba aastaid Hiiu pubis, joob kaks õlut ja kui pubi suletakse kell 12 õhtul, istub autorooli ja sõidab koju. Häirekeskuse töötaja lubab info edasi anda
5. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et A. K. juhtis 12.04.2023 kella 00:07 ajal mootorsõidukit M1G Chevrolet Suburban, r/n XXX ning ta kõrvaldati selle juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis.
6. Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, mille kohaselt tuvastati A. K.il 12.04.2023 kella 00:07 ajal Pärnu mnt.X juures indikaatorvahendiga Envitec Alcoquant 6020 (nr. A432904) alkoholijoove 0,40 mg/l.
7. Tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, millest nähtub, et A.K.il mõõdeti 12.04.2023 tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest, nr 7110 lõplikuks alkoholijoobeks 0,38 mg/l.
8. Tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtuvalt oli mõõtmiseks kasutatud tõenduslik alkomeeter taadeldud (tunnistus nr TTRC-23-00010) ning taatlustunnistuse kohaselt oli taatlus läbi viidud 05.01.
9. Samast väljatrükist nähtuvalt teostas mõõtmist politseiametnik K. Kõrgmaa, kes on läbinud mõõtja koolituse (vt. Politsei-ja Piirivalveameti tõendit). Nendest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seega on tuvastamist leidnud

§ 224

lg 2 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,38 mg/l, millega menetlusalune isik rikkus

§ 69lg 3 sätestatud keeldu.

1. A. K.i joobe suuruseks tuvastati mitte vähem kui 0,38 mg/l. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud otsese tahtlusega. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda (KarS § 16 lg 3). Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, pidas menetlusalune isik kohtu arvates võimalikuks juhile keelatud seisundit enesetunde pinnalt.
2. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole toimepandud väärteos tuvastatud. A. K. on süüvõimeline ning KarS
3. ptk
4. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS 17.

§ 224

lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi– karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 18. Kohtuväline menetleja on määranud A. K.ile karistuseks

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahvi 150,00 trahviühikut, s.o 600,00 eurot ning võtnud lisakaristusena

§ 224lg 3 alusel ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 3 kuuks.

1. Kaebaja taotlust – jätta lisakaristus kohaldamata – kohus põhjendatuks ei pea.
2. Kohus nõustub menetleja 29.05.2023 otsuses toodud põhjendustega ning leiab, et menetleja on oma otsust piisavalt põhistanud miks A. K.i suhtes tuleb käesoleval hetkel kohaldada ka lisakaristust.
3. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti tuleb arvestada karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates tuleb arvesse võtta alkoholisisalduse määr väljahingatavas õhus, mis antud juhul on

§ 224lg 2 määra (0,25– 0,74) vaadates sanktsioonimäära keskmisemäära lähedane.

Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

1. Kohtu hinnangul on menetleja poolt määratud põhikaristus 150 trahviühiku ulatuses, mis on sanktsiooni keskmises määras, seadusega kooskõlas. Karistamise mõistmisel on arvesse võetud A. K.i süü suurust ning asjaolu, et teda on varem liiklusalaste rikkumiste eest korduvalt karistatud.
2. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-18-17 rõhutanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga).
3. Antud juhul võttis vaevaks politseid rikkumisest teavitada Tallinnas asuva Hiiu pubi püsiklient, kes helistas häirekeskusesse kell 23:41:46 ja andis teada, et teine püsiklient nimega Aleks juba aastaid käib pubis õlut joomas. Peale pubi sulgemist istub Aleks auto rooli ja sõidab koju. Helistaja sõnul on ta mures kaasliiklejate turvalisuse pärast. Helistaja sõnul on Pubi aadressiks Pärnu mnt x. A. K.i elukohaks väärteoprotokollis on märgitud xxx. Seega on kaebajal pubist koduni alla kilomeetri, kuid sellegi poolest, olles tarbinud alkoholi, otsustas A.K. antud vahemaa läbida autoga. Seda, et kaebaja oli teel koju, tõendab ka väärteoprotokollis märgitud sõidusuund. Kohus peab vajalikuks märkida, et pubi juures on parkla, kuhu oleks saanud auto jätta, kusjuures kodust mitte väga kaugele s.o. kaks bussipeatust. Sel kellaajal liigub veel ka ühiskondlik transport, mis peatub väga mugavalt pubi ees ja ka kaebaja kodu juures. Kohus leiab, et süüteo toimepanemise aeg – kesköö ja koduümbruses läbitav lühike vahemaa, viitab harjumussüüteole. Kohtu hinnangul on A. K.i suhtes lisakaristuse kohaldamine põhjendatud, sest süü ei ole väike.
4. Karistusregistri andmete kohaselt on kaebajat karistatud liiklussüütegude eest 16.10.2022 ja 19.12.
5. Seega on kaebaja poole aasta jooksul toimepannud kolm erinevat liiki liiklussüütegu, mis omakorda viitab kaebaja liikluskultuuritusele. Eelnimetatud liiklussüüteod on ajas raskemaks muutunud, olemuselt kaasliiklejaid ohustavad.
6. A. K.ile mõistetud rahatrahvid teda õiguskuulekale teele suunanud ei ole. Antud menetluses ei ole A. K. avaldanud vähimatki kahetsust toimunu osas. Seega saab jõuda järeldusele, et juhtimisõiguse alles jätmise korral võib ta liiklusalaste rikkumistega jätkata, mistõttu on tema suhtes lisakaristuse kohaldamine äärmiselt vajalik. Menetleja poolt määratud lisakaristuse pikkuse osas peab kohus vajalikuks märkida, et

§ 224

lg 3 näeb ette lisakaristuse äravõtmist alates 3 kuust, siis väiksemat lisakaristust kohtul võimalik kaaluda ei ole. 23. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna 29.05.2023 otsuse väärteoasjas nr 2317,23,003536, millega A. K.it karistati

§ 224lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut s.o.

600 eurot ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pähkel kohtunik