KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-2108 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla 09.
§ 2lg 1 p 2 tähenduses, kuna kaebaja ei anna selles teavet ega tee ettepanekuid, ega ka teabenõue avaliku teabe seaduse (Av
TS) § 6 tähenduses, vaid tegemist on selgitustaotlusega
§ 2lg 2 p 1 tähenduses.
Kui teabenõudega saab nõuda üksnes juba dokumenteeritud teavet, siis selgitustaotlusele vastamisega kaasneb teabevaldajale täiendavalt vajadus enne vastamist teavet analüüsida, sünteesida või koguda lisateavet (Riigikohtu 02.12.2021 määrus nr 3-20-992, p 11; 04.03.2009 määrus nr 3-3-1-98-08, p 9). 19. Kohtu jaoks on asja materjalide põhjal tõenäoline, et vanglal ei olnud kaebaja 02.02.2022 taotluse saamise hetkel teada (s.o dokumenteeritud), kes vanglaametnikest oli kaebaja kirja avanud. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et vanglas oleks see toiming registreeritud (vrd nt Riigikohtu 10.09.2021 otsus nr 3-19-2069, p 15), ning seega pidanuks vangla selgitustaotlusele vastamiseks koguma täiendavat teavet, st uurima eraldi ametnike käest, kes konkreetselt kaebaja kirja avas. Nimetatud seisukohta kinnitab ka vastustaja 08.12.2022 vastusele lisatud kirjavahetus (vastustaja vastuse lisa 2), mille osas on vangla palunud kuulutada menetlus kinniseks ja piirata selles osas kaebaja juurdepääsu toimikule. 20.
§ 5
lg 8 sätestab, et isikule vastatakse märgukirjas või selgitustaotluses esitatud aadressil kirjalikult või kokkuleppel muul viisil. Märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse vastuses arvestamata jätmise põhjust. Selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. 21. Isiku õigus pöörduda avaliku võimu kandja poole informatsiooni saamiseks on sätestatud PS § 44 lg-s 2, mille kohaselt on muu hulgas kõik riigiasutused kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed, samuti PS §-s 46, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole, ning
-s. PS § 46 eesmärk on tagada isikule võimalus saada oma pöördumistele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt vastuseid. Isiku õigus pöörduda selgitustaotlusega avaliku võimu kandja poole hõlmab ka isiku õigust saada sisuline vastus. Kui isik pöördub avaliku võimu kandja poole viimase tegevuse kohta selgituse saamiseks, ent vastust ei anta või see ei võimalda isikul aru saada avaliku võimu kandja tegevusest, siis ei oleks viidatud põhiõiguste eesmärk saavutatav.
§ 5
lg 1 paneb selgitustaotlusele vastamise kohustuse selle adressaadile.
§ 5
lg 8 ls 3 sätestab, et selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2016 otsus nr 3-15-1172, p 10). Kohtulik kontroll selgitustaotlusele vastamisel ei ulatu vastuse sisu õigsuse kontrollimiseni, sest haldusorgan otsustab kaalutlusõiguse alusel, millisel viisil selgitustaotlusele vastata. Seevastu juhul, kui kaebaja selgitustaotlusele on jäetud üldse vastamata või on sellele vastatud üksnes osaliselt, saab kaebusega iseenesest nõuda adressaadi kohustamist pöördumisele vastata (Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2022 määrus nr 3-21-2053, p 9; 03.08.2021 määrus nr 3-21-1578, p 14; 08.06.2017 määrus nr 3-17-861, p 11; 27.10.2016 otsus nr 3-15-1172, p-d 11–12). 22. Tallinna Vangla ei ole kohtumenetluses kaebaja kohustamisnõuet sisuliselt õigeks võtnud ega nõustunud selgitustaotlusele sisuliselt vastama. Kohus selgitab, et ehkki ta ei saa kontrollida selgitustaotluse vastuse sisu õigsust, saab kohus siiski kontrollida, kas vastus selgitustaotlusele vastab
§ 5lg 8 ls-s 3 sätestatule. Seega ei saaks kohus kontrollida seda, kas vastuses 3
(5)esitatud teave või selle avaldamisest keeldumise alus on õige, kuid kohus saab kontrollida, kas vastuses esitatud teave vastab selgitustaotluses esitatud küsimusele või kas vastuses on esitatud selgitus teabe avaldamisest keeldumise kohta. 23. Kohus nõustub kaebajaga selles, et vastustaja 07.03.2022 kirjalik vastus nr 5-18/22/2936-3 ei sisalda vastust selle kohta, kes ümbriku avas. Vastust kaebaja sellekohasele küsimusele ei sisaldu ka 04.07.2022 vastuses nr 5-18/22/11855-2, millega viidati vastustaja eelnevale kirjale. Kuigi 07.03.2022 vastuses selgitas vastustaja, et üksus tegeles asjaolude väljaselgitamisega (nagu kaebaja ka soovis), ei ole vastustes selgelt välja toodud, milliste tulemusteni vastustaja jõudis. Samuti ei nähtu nimetatud dokumentidest seda, miks ei ole kaebaja poolt nõutud teabe avaldamine kaebajale võimalik. Olukorras, kus vangla leidis näiteks, et teabe avaldamine ei ole võimalik tulenevalt vangla julgeoleku tagamise eesmärgist, oleks tulnud seda kaebajale teada anda. Seda ega ka mingit muud põhjust teabe avaldamisest keeldumiseks ei ole vangla aga välja toonud. Vangla on oma vastustes toonud esile üksnes kaebaja nõudega puutumuses mitte olevaid menetluslikke avaldusi, mis ei ole käsitletavad ei sisulise vastusena ega ka vastuse andmisest keeldumise põhjendustena. Eeltoodust tulenevalt ei vasta vastustaja kirjalikud vastused kaebaja selgitustaotlusele
§ 5lg-s 8 sätestatule.
- Seda, et Tallinna Vangla ei andnud kaebajale tema soovitud teavet 07.03.2022 ja 04.07.2022 vastuses, on vangla möönnud 09.09.2022 vaideotsuses. Samas ei ole ka vaideotsuses kaebajale avaldatud, kes tema 12.12.2021 kirja avas (dtl 5-6). Seda teavet ei ole vangla nõustunud kaebajale avaldama ka kohtumenetluses (vt vangla poolt 30.08.2023 kohtule esitatud vastus, dtl 149-150).
- Seega ei ole kohtu hinnangul ka vaideotsuses mitte mingil määral põhjendanud kaebajale teabe avaldamisest keeldumist, s.o esitanud põhjendusi selle kohta, miks kaebaja soovitud teavet ei ole võimalik koguda või siis kaebajale avaldada. Vaideotsuses esitatud põhjendused vanglas kinnises ümbrikus kirjade esitamise võimaluste kohta ei seondu kaebaja selgitustaotluses esitatud küsimusega. Seega on kaebaja kohustamisnõue jätkuvalt täitmata.
- Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kaebaja kohustamisnõue tuleb rahuldada, kuivõrd vastustaja ei ole kaebaja selgitustaotlusele nõuetekohaselt vastanud ega ka põhjendanud, miks kaebaja poolt soovitud teavet ei ole võimalik koguda ega kaebajale väljastada. Kohistamisnõuet ei saa pidada täidetuks väidetava suulise selgitustaotlusele vastamisega, kuivõrd kohtul ei ole võimalik nimetatud fakti kontrollida ning vastustaja ei ole nimetatud asjaolu esinemist kinnitanud. Lisaks sellele on kaebaja väljendanud, et suuline selgitus teda ei rahulda ning ta soovib kirjalikku selgitust.
- Kuivõrd vastustaja ei ole ka vaideotsuses täiendavalt selgitanud, kes kaebaja kirja avas ega avaldanud ka põhjendusi, miks vastava teabe avaldamine ei ole võimalik, siis on põhjendatud ka kaebaja kohustamisnõudega seotud nõue tühistada 09.09.2022 vaideotsus.
- Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse.
- Kuna otsus kajastab kaebaja isikuandmeid, tuleb otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). MENETLUSKULUD
- Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul teeb kohus otsuse kaebaja kasuks. Seega kannab menetluskulud vastustaja. Kaebaja menetluskuludeks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 20 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Vastustaja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
(5)Tiia Nurm kohtunik 5
(5)