Obsah (9)

§ 484§ 162§ 657§ 654§ 651§ 456§ 173§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-1381

) § 162 lg 4 alusel kostja kanda. 11. Hageja põhjendatud menetluskuluks on riigilõiv 100 eurot ja

§ 484² järgne maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Maakohus, hinnates vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leidis, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, s.o 3 tunni ja 15 minuti asemel 1 tunni ja 30 minuti ulatuses. Õigusabi on osutatud hinnaga 110 eurot tund, mis vastab keskmisele õigusabi turuhinnale. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale on 165 eurot. Hageja taotlusel tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva 3 2-22-138150 lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus 12. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 28.02.2023 otsuse osas, millega jäeti menetluskulud summas 285 eurot kostja kanda ja palub teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud hageja kanda. 13. Kostja apellatsioonkaebuse kohaselt tuleb hagi rahuldamata jätmisel jaotada menetluskulud

§ 162lg 1 alusel, s.o menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

14. Maakohus on ebaõigesti menetluskulud jaotanud

§ 162lg 4 alusel.

Kostja esitas juba 21.10.2022 hagejale parkimispileti nr 31395, millega tõendas parkimislepingu täitmist. Kuivõrd maakohus leidis, et kostja sai parkimislepingu täitmist tõendada ainult parkimispileti nr 31395 esitamisega, siis tuleb lugeda hetkeks, mil hageja pidi aru saama, et kostja on parkimislepingu kohaselt täitnud, 21.10.

1. Hageja vaidles esitatud hagiavalduses kostjaga, et ainuüksi parkimispiletiga ei ole kostja tõendanud, et on sõiduki XXXXXX parkimise eest 27.10.2020 tasunud. Kuna hageja menetluskulude tekkimise põhjuseks pole kostja tegevus, siis ei saa olla menetluskulude jätmine hageja kanda äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastustaja seisukoht
2. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja määras need kindlaks (resolutsiooni p-d 2–4). Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega jätta menetluskulud hageja kanda ja määrata kindlaks kostja menetluskulud. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

§ 654

lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 17. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles jaotati ja määrati kindlaks menetluskulud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas (resolutsiooni p 1), milles hagi jäeti rahuldamata. Selles osas on maakohtu otsus

§ 456lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

18. Maakohus jättis menetluskulud

§ 162

lg 4 alusel kostja kanda, leides, et kostjal oli võimalus kohtumenetlust vältida, kui ta trahviteate saamisel või vähemalt meeldetuletuskirjade saamisel oleks pöördunud hageja poole parkimistrahvi tasumise tõendamiseks. Kolleegium nõustub kostjaga, et praegusel juhul puudub menetluskulude jaotamisel alus

§ 162lg 4 kohaldamiseks.

19. Hagimenetluse menetluskulud jaotatakse üldjuhul

§ 162

lg 1 järgi, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Erandi sellest näeb ette

§ 162

lg 4, mille kohaselt saab kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui 4 2-22-138150 vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 162lg 4 alusel ei saa jätta menetluskulusid vastaspoole kanda.

20. Pooled vaidlesid ja jätkasid maakohtus vaidlemist ka peale seda, kui kostja oli kohtumenetluses hagejale vastanud, et ta on parkimise eest tasunud. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kui pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kas kostja on parkimise eest tasunud, siis ei saa menetluskulude jaotamise otsustamisel pidada erandlikuks asjaoluks seda, et maakohus tuvastas, et kostja esitatud väited parkimise eest tasumise kohta on maakohtu menetluses leidnud tõendamist. Käesolevas asjas jättis maakohus hagi rahuldamata seetõttu, et kostja tõendas, et on parkimistasu tasunud ja seega polnud hagejal õigust nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Kuna üldreegli järgi hagi rahuldamata jätmisel oleks kõik menetluskulud pidanud kandma hageja ja kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, siis ei ole põhjendatud arvata, et poolte menetluskulud oleks tulnud jätta täielikult või osaliselt poolte enda kanda, sest vastaspoolelt nende väljamõistmine võiks olla ebaõiglane või ebamõistlik. Seega ei ole kolleegiumi arvates käesolevas vaidluses põhjendatud jätta menetluskulusid

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jaotada

§ 162lg 1 järgi.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 21. Mõlema kohtuastme menetluskulud jäävad

§ 162

lg 1 ja

§ 173lg 3 alusel hageja kanda.

Juhindudes

§ 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. 22. Kuna maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda

§ 174lg 3 alusel ka ringkonnakohus.

1. Kostjal maakohtus kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei olnud. Kostja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot, mis on olnud põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Seega mõistab ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 100 eurot.
2. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 5