← Eesti

1-21-6744/93

Obsah (4)§ 76§ 189§ 69§ 68

1-21-6744 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. oktoober 2023, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-21-6744 (21260100032) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Marj

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 383, 384 ja 387, kohus määras: Jätta Mihhail Romanov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata elektroonilise valve alla. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel Mihhail Romanovilt menetluskuluna riigituludesse 162 (ükssada kuuskümmend kaks) eurot kaitsjatasu riigi õigusabi osutamise eest, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas, EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, EE957700771001523585 LHV PANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700047327 ning selgitus „Mihhail Romanov, 1-21-6744, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1

(10)1-21-6744 Määrus edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Viru Vangla esitas 02.10.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Romanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
  2. Tartu Maakohtu 10.01.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-6744 tunnistati Mihhail Romanov süüdi

§ 189

lg 1 järgi ning talle mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 2 kuud ja 14 päeva vangistust.

§ 69alusel asendati vangistus 434 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli M.

Romanovil ära teha 1 aasta ja 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati M. Romanov kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. 3. Nähtuvalt Tartu Maakohtu 10.01.2022 otsusest tunnistati M. Romanov lühidalt süüdi selles, et ta toimetas 31.03.2021 Tartu linnas XXX A T elukoha keldrist Tartus Kastani tn 38 asuva Kastani maja Apartemendis A T abikaasa poolt eelnevalt broneeritud tuppa nr XXX amfetamiini suures koguses valmistamiseks vajalikud vahendid ja ained, millised A T oli eelnevalt kohtueelsel uurimisel täpselt tuvastamata ajal ja erinevatest kohtadest omandanud. Nimetatud aineid ja vahendeid hoidis M. Romanov koos A T oma valduses Tartus Kastani tn 38 asuva Kastani maja Apartemendi toas nr XXX kuni 01.04.2021, mil need politsei poolt sündmuskoha vaatluse ja läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Sellega pani M. Romanov toime kuriteo

§ 189

lg 1 järgi, s.o

§-s 184 sätestatud teo toimepanemiseks vajaliku vahendi ja aine valdamise. 4. Tartu Maakohtu 31.05.2023 määrusega pöörati täitmisele M. Romanovile Tartu Maakohtu 10.01.2022 otsusega nr 1-21-6744 mõistetud ärakandmata karistus – 1 aasta ja 29 päeva vangistust. M. Romanovi karistuse kandmise aja algust arvestati

§ 68lg 1 alusel alates M.

Romanovi suhtes tõkendi vahistamine kohaldamisest, s.o alates 24.05.

  2. Kinnipidamisasutuses M. Romanovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on kõrgohtlik avalikkuse suhtes (risk ühiskonnas). Oht seisneb narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemises ja vahendamises, narkootilise või psühhotroopse aine nooremale kui kaheksateistaastasele isikule edasiandmises, kuritegelikku ühendusse kuulumises. Samuti võib juhtida mootorsõidukit juhtimisõiguseta, ohustades sellega ühiskonnaliikmeid ja avalikkuse turvatunnet. Kui isik tarvitab narkootikume ja jätkab suhtlemist kuritegeliku mõttemaailma ning narkootilise aine käitlemisega seotud isikutega. Kui tekib soov ja võimalus juhtida autot, ehkki juhtimisõigus puudub. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele ning asjaolule, et M. Romanov ei ole veel läbinud individuaalses täitmiskavas planeeritud sekkumistegevusi, ei toeta vangla kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku ja elektroonilise järelevalve all. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava M. Romanovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohustusega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega kuni 22.06.
  3. Käitumiskontrolli ajaks määrata M. Romanovile järgmised kohustused: mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; asuda tööle või võtta end Eesti Töötukassas tööotsijana arvele 1 kuu jooksul alates vabanemisest; mitte viibima kohtu 2

(10)1-21-6744 määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega v.a lähisugulased; osaleda sotsiaalprogrammis; alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Arvestades sooritatud süüteo raskust ja laadi, teeb vangla ettepaneku elektroonilise järelevalve pikkuseks määrata 4 kuud.
  1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alina Paadik nõustus 02.10.2023 kirjalikus arvamuses vangla argumentidega ning ei toetanud samuti M. Romanovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve allla, lisades, et M. Romanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta ei soovi. Eeltoodud seisukoha kohaselt prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Süüdimõistetu ja tema kaitsja poolt kohtuistungil välja toodu
  2. M. Romanov teatas 03.10.2023 toimunud kohtuistungil seoses enda ennetähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise valve alla, et ta soovib seda. Ta tõi välja, et Viru Vangla iseloomustuses ära toodud andmed vastavad tegelikkusele. Ka kinnitas ta seda, et tal on võimalik tööle asuda G OÜ-s ning ta on alustanud ka sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimist. Kriminaalhooldaja arvamusega, mis oli ära toodud iseloomustuses, oli ta nõus. Ta endiselt ei tunnistanud seda, et on selles kriminaalasjas kuriteo toime pannud ning ka ei nõustunud ta sellega, et tema probleemide lahendamise oskus on halb. Narkootiliste ainete küüsi langemise ohu välistas ta.
  3. Süüdimõistetu kaitsja leidis, et kaitsealuse vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega allutamisega elektroonilise valve alla on põhjendatud. Nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused on täidetud M. Romanovi vabastamiseks elektroonilise valve alla. Ei ole mingeid takistusi selleks, et kaitsealune saaks sotsiaalprogrammid läbida elektroonilise valve all. Kaitsealuse käitumine karistuse kandmise ajal on olnud eeskujulik. R. Romanov ei ole väljendanud vanglas kuritegelikke hoiakuid. Vabaduses olemas tal kindel elukoht ja toetav tugivõrgustik. Vangla hariduse osas riski ei näinud. R. Romanov on valmis edasi õppima. Ka on tal olemas töökoht ja väljakujunenud tööharjumus. Narkootiliste ainete tarvitamise osas on kaitsealune saanud enda mõtteid korrastada. Ta ei ole juba poolteist aastat narkootilisi aineid tarvitanud. Kaitsealusel on edaspidiseks kindlad eesmärgid. Tegemist on R. Romanovi esimese vangistusega. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  4. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja arvestades vangla ning prokuröri kirjalikke seisukohti, leiab, et M. Romanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud.
  5. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse otsustamisel on prokuratuuril võimalik väljendada seisukohta süüdlase ennetähtaegse vabastamise kohta, kuid sarnaselt teiste menetlusosalistega on kohus selle seisukohaga seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 31). Käesoleval juhul on prokuratuur selgitanud, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Prokuratuur leidis, et ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega prokuratuuri arvamuses puuduvad sisulised argumendid, mis võimaldaks hinnata prokuratuuri seisukoha kujunemise põhjendatust. Kohtupraktika järgi aga prokuratuuri põhistamata arvamusel ei saagi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel sisulist kaalu olla (Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2017 3
(10)1-21-6744 määrus asjas nr 1-15-1167, p 23). Samuti on vangla iseloomustuses protsendina (üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 28%) väljendatud hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta juriidiliselt kasutu, kuna seda ei saa selle põhjendamatuse, metoodika kontrollimatuse ning märgitust tingitud üldise ebausaldusväärsuse tõttu süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel arvesse võtta, mida kinnitab asjakohane kohtupraktika. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 11.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

  1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
  2. Käesoleval juhul tunnistati M. Romanov Tartu Maakohtu 10.01.2022 otsusega süüdi

§ 189

lg 1 järgi ning talle mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 2 kuud ja 14 päeva vangistust.

§ 69alusel asendati vangistus 434 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli M.

Romanovil ära teha 1 aasta ja 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati M. Romanov kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 27.01.

  1. Tartu Maakohtu 31.05.2023 määrusega pöörati täitmisele M. Romanovile Tartu Maakohtu 10.01.2022 otsusega nr 1-21-6744 mõistetud ärakandmata karistus – 1 aasta ja 29 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus 16.06.
  2. 13.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Eeltoodud õigusnormis kasutatud termin „võib“ tähistab kohtu kaalutlusehk diskretsiooniõigust nimetatud vangistusosa ära kandnud süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel. Seega on kohtule antud seadusega õigus kaaluda süüdimõistetu enne tähtaega vangistusest vabastamist, valides süüdlase vabastamise või vabastamata jätmise vahel silmas pidades

§-s 76 lg-s 4 sätestatud kriteeriume. Käesolevaks ajaks on M. Romanov talle mõistetud karistusajast (1 aasta ja 29 päeva) ära kandnud vähemalt kolmandiku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud, kuna ta on ka nõustunud alluma elektroonilisele valvele.

  1. Vabastamaks isiku enne tähtaega vangistuse kandmiselt peab tal olema ka elukoht, kuna eeltoodu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeltingimus. Elukoha olemasolu on käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu
  2. augusti
  3. a määrus asjas nr 1-16-6694, p-d 12–20). Vabanemise korral asub kinnipeetav Viru Vangla iseloomustuse kohaselt elama aadressile XXX. Kinnisturegistri päringu kohaselt 15.08.2023 kuulub antud eluase O I. Korteris keegi ei ela, O I käib seal ainult vahepeal suvel, kuna tal on XXX. O I on nõus, et kinnipeetav asub elama XXX. Seega kohus leiab, et isikul on olemas kindel elukoht, mis võimaldab käitumiskontrolli kohaldamist. 4

(10)1-21-6744 Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 15.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 16. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

17. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles 18. Positiivse asjaoluna on põhjendatud välja tuua see, et M. Romanovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). 19. M. Romanovi suhtes koostatud individuaalne täitmiskava on käesoleval ajal veel läbimata. 18.08.2023 kinnitatud täitmiskava kohaselt on M. Romanovile ettenähtud järgmised 5

(10)1-21-6744 tegevused: töötamine, sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimine, vestlus narkootikumide tarvitamise ja kuritegeliku käitumise seostest, loobumise võimalustest ja tagasilanguse ennetamisest; vabanemiseelne nõustamine. Kuigi planeeritud tegevuste mitteläbimist ei saa arusaadaval põhjusel kinnipeetavale ette heita (tegevuse aeg ei ole veel saabunud), on määratud tegevuste läbimine kohtu hinnangul eriti tähtis, arvestades toimepandud kuritegu ning kuritegude toimepanemise soodustegureid.
  1. Eeltoodust tulenevalt kuigi M. Romanovi käitumine kinnipidamisasutuses räägib tema tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise kasuks, leiab kohus, ei käesoleval juhul on eriti oluline individuaalses täitmiskavas märgitud tegevuste läbimine just vangla tingimustes, st rangema kontrolli all. Kohus nõustub vanglaga, et M. Romanov ei ole suutnud seni tõestada enda käitumisega, et ta on tõesti orienteeritud õiguskuulekusele. Käesoleval juhul oli talle mõistetud karistus täitmisele pööratud ebaõnnestunud kriminaalhoolduse tõttu. Seega puudusid M. Romanovil enne vanglasse sattumist seaduskuulekalt käitumise oskused ning ta ei osanud ka piisavalt hinnata võimalust karistus ära kanda vabaduses olles. Kohtu hinnangul viitab eeltoodu sellele, et käesoleval ajal ei ole M. Romanov veel valmis oma õiguskuulekusest irduvat käitumist lõplikult muutma ja tegelema sihipäraselt oma kuritegude toimepanemise riskiteguritega, kuna vangla poolt määratud tegevused, mis eeltoodu õnnestumisele kaasa aitavad, on veel läbimata. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
  2. Viru Vangla iseloomustusest tuleneb, et vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressile XXX. Kinnisturegistri päringu kohaselt 15.08.2023 kuulub antud eluase O I. Ametnik Darja Kalinina teostas antud aadressile kodukülastuse 15.08.
  3. Korterit näitas omanik. Tegemist on 2-toalise korteriga, korteris hakkab kinnipeetav elama ilmselt enda elukaaslasega, tädi ei osanud kindlat vastust öelda. Korter on korralik, elamistingimused head. Korteris keegi ei ela. O I käib seal ainult vahepeal suvel, kuna tal on XXX. O I on nõus, et kinnipeetav asub elama XXX. Antud eluase on sobilik elektroonilise valve paigaldamiseks ning on olemas koht, kuhu võib panna seadme. Aknad on ees, uksed lukustatavad, elektriga tagatus olemas. O I sõnade kohaselt ta üüriraha M. Romanovilt ei soovi, vaid tahab ainult, et kommunaalmaksed oleksid tema poolt tasutud. Ka kohtuistungil kinnitas M. Romanov, et tal on võimalus asuda elama aadressile XXX.
  4. Vaatamata sellele, et kinnipeetaval on olemas kindel elukoht, leiab kohus, et käesoleval juhul on liiga optimistlik arvata, et uus keskkond automaatselt tagab süüdimõistetu seaduskuulekuse ja seda vaatamata sellele, et eluaseme ja kuritegude vahel seos puudub. Praegune kuritegu on toime pandud grupis koos A T. Grupis toime pandud kuritegudes (kohtuotsuste järgi) on kinnipeetav olnud enamasti alluva/vahendaja rollis, mis viitab sellele, et isik võib olla mõjutatav teiste poolt. Varasematest riskihindamistest tuleneb, et kinnipeetav sai narkootikumide käitlemise käigus ka isiklikuks tarbimiseks narkootilist ainet. Isiku tutvus- ja sõprusringkonda on kuulunud ja kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. On üldteada, et narkootiliste ainete tarvitamise harjumusest on väga raske vabaneda. Samas teadlikkus narkootiliste ainete hankimise viisidest ning kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise säilimine soodustavad seda, et ka uues elukohas naaseb kinnipeetav enda harjumuspärase elustiili juurde. On märkimisväärne ka see, et M. Romanov elas enne vangistust aadressil XXX koos ema J R. Vaatamata sellele pani M. Romanov toime kuriteo, mis tingis selle, et ta kannab vabaduskaotuslikku karistust kinnipidamisasutuses. Kohtu hinnangul ei saa seega ka ebaseadusliku käitumise kordumise võimalikkust välistada juhul, kui M. Romanov hakkab koos elama enda elukaaslasega ja viimase lapsega. Seega ei pruugi uude elukohta elama asumine garanteerida kinnipeetava suhtlusringkonna muutumist, mis oleks kohtu hinnangul äärmiselt vajalik, arvestades narkokuritegevuse spetsiifikat. 6
(10)1-21-6744 23. Iseloomustusest nähtub ka see, et TÖR andmetel M. Romanovi viimane ametlik töökoht oli 25.08.2022 - 01.04.2023 R OÜ-s. Varasemalt on enda sõnul töötanud Tartus autoremonditöökojas ja üldehitusel. Lisaks on töötanud puusepana Soomes, Rootsis, Norras ja Hollandis. Töökohad olid nii ametlikud kui ka mitteametlikud. TÖR andmetel on ta ametlikult töötanud 15-s äriühingus. Väidab, et on vahetanud töökohti, sest on soovinud saada paremat palka. Kohtu hinnangul isegi kui M. Romanovi väited eeltoodud töökohtade vahetamise põhjuse osas vastavad tegelikkusele, siis ilmselgelt ei ole olnud tema legaalsed sissetulekud piisavad, et tagada tema seaduskuulekust. Seda seetõttu, et ta on selles kriminaalasjas süüdi mõistetud

§-s 184 sätestatud teo toimepanemiseks vajaliku vahendi ja aine valdamise eest. Varasemalt on isikut karistatud korduva narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, narkootilise ja psühhotroopse aine edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele isikule ja salakaubaveo eest koos grupiga, mille eesmärgiks on olnud saada majanduslikku kasu. Lisaks mõjutas tema toimetulekut ka narkootikumide tarvitamine, mis oli ka üks põhjus, miks isik hakkas narkootikumidega tegelema. Seega leiab kohus, et G OÜ-s garanteerinud töökoha olemasolu ei taga automaatselt veel seda, et isiku käitumismuster muutub ning et ta on edaspidiselt orienteeritud õiguskuulekusele. 24. Samuti ei saa kindel olla selles, et garanteeritud töökohal saadav sissetulek on piisav seaduskuuleka eluviisi juurde jäämiseks, võttes arvesse kinnipeetaval lasuvat võlgnevust (18 660, 48 eurot). Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et kinnipeetav teostas

§-s 184 sätestatud teo toimepanemiseks vajaliku vahendi ja aine valdamise eesmärgiga saada omakasu, milleks võis olla kas nt rahaline hüvitis või narkootilise aine enda tarbeks saamine. Seega ei saa välistada, et isegi ametlikult töötades võib M. Romanov uuesti pöörduda kriminaalsel teel saadava hõlptulu teenimise või n-ö tasuta narkootilise aine soetamise võimaluse poole.

  1. Eeltoodud andmete pinnalt leiab kohus seega, et süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles pigem ei toeta tema vangistusest ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, kuigi tal on olemas püsiv elukoht, lähedaste toetus ning garanteeritud töökoht. M. Romanovi õlul lasub aga endiselt väga suur võlakoorem (18 660,48 eurot), mille likvideerimine vabaduses olles raskendab tema resotsialiseerumist. Kohtul puudub veendumus selles, et käesoleval ajal elukoha, ametliku töökoha, elukaaslase A K ja lähisugulaste ning tuttavate toetuse olemasolu tagab selle, et M. Romanov ei jätka vabaduses olles kuritegude toimepanemist, sest tema senine elukulg näitab seda, et eeltoodu ei ole taganud tema seaduskuulekust. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
  2. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
  3. M. Romanovi iseloomustusest tuleneb, et kinnipeetaval on põhiharidus. Pärast põhikooli lõppu asus õppima Tartu Kutsehariduskeskusesse autotehniku erialale, kuid katkestas õpingud tervislikel põhjustel. Täiendkoolitustel osalenud ei ole. Edasiõppimise peale on mõelnud, kuid seni seda teinud ei ole. Iseloomustusest nähtuvalt on käesoleval ajal M. Romanovi tuleviku eesmärkide hulgas mh hariduse saamine, mida kohus peab positiivseks.
  4. Vastavalt Riigikohtu praktikale on süüdimõistetu varasemad kuriteod – nii nende arv, iseloom, raskus kui ka toimepanemisest möödunud aeg – on üks indikatiivsemaid tunnismärke, mille põhjal on võimalik prognoosida uute kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti on lahutamatu osa inimese elukäigust see, kuidas teda on varem karistatud ja milline on olnud selle mõju. Hinnates isikut ja tema varasemat elukäiku (

§ 76lg 4) või kuritegude jätkuva toimepanemise ohtu (Kr

MS § 130 lg 2), tuleb arvestada, et varasema karistatuse tähendus ajas üldjuhul väheneb (mutatis mutandis osutatud määrus nr 1 09 3703/83, p-d 9 ja 11; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni
  2. a määrus nr 1 16 9171/1411, p 11). Seega ei tohi ennetähtaegset vabastamist või vahistamistaotlust arutades piirduda üksnes nentimisega, et 7

(10)1-21-6744 isikut on varem nii ja nii mitu korda karistatud. Kohus peab nendesse karistusandmetesse n-ö sisse vaatama. Muu hulgas tuleb vastata küsimusele, kas varasem karistatus iseloomustab isikut kohtu poolt otsustuse tegemise ajal jätkuvalt või on see asjaolu selleks ajaks tähenduse minetanud. Samuti tuleb hinnata, kas ja kuivõrd on varasemad õigusrikkumised seotud kuriteoga, millega seoses arutatakse ennetähtaegset vabastamist või vahistamistaotlust (mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. oktoobri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 9). Uute kuritegude ohule võivad mõnikord osutada ka sellised varasemad süüteod, mida ühendab uue kuriteoga mingi suuremale retsidiivsusriskile osutav faktor (isiku hoiakud, isiklikud suhted, sõltuvus vmt) (vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. septembri
  4. a määrus nr 1-20-5036/28, p 14). Siiski tuleb silmas pidada, et mida suuremal määral varasemate kuritegude asjaolud viimase kuriteo(kahtluse) sisust erinevad – ja mida kaugemale ajalukku varasemad kuriteod jäävad –, seda väiksem on tavaliselt nende kaal ennetähtaegse vabastamise või vahistamisaluse sedastamisel ja mõnikord kaob see sootuks (RKKKm 1-151446, p.15, 18).
  5. Vangla iseloomustuses märgitakse, et Mihhail Romanov on kriminaalkorras karistatud kokku 4-l korral (kehtivaid 2), vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt karistatud süstemaatiliselt juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest, korduva narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, narkootilise ja psühhotroopse aine edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kuritegelikku ühendusse kuulumise, tubakatoodete käitlemise korra rikkumise ja salakaubaveo eest koos grupiga. Praegune karistus on narkootilise ja psühhotroopse aine levitamise ettevalmistamise eest. Vägivaldset käitumist esinenud ei ole. Ulatuslikumat materiaalset kasu käesolevalt saanud ei ole. Kuriteod on peamiselt pannud toime grupis ning põhjusteks on olnud piisava sissetuleku puudumine, soov saada majanduslikku kasu ja kuritegelikud hoiakud. Kõik kuriteod on olnud etteplaneeritud. Soodusteguriteks on grupi mõju, puudulik probleemilahendusoskus ja soov saada materiaalset kasu.
  6. Eeltoodu põhjal tuleb nõustuda vangla hinnanguga, et M. Romanovi elustiil on riskiv ja hoolimatu. Ta on süstemaatiline õigusrikkuja, ei hooli oma tegude tagajärgedest. On riskiva liikluskäitumisega (süstemaatiline juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine). Olles tutvunud kohtu käsutuse olevate M. Romanovi osas tehtud kohtulahenditega nõustub kohus ka sellega, et M. Romanov on kuritegusid toime pannes lähtunud oma hetkevajadustest ja emotsioonidest ning jätnud arvestamata pikaajaliste tagajärgedega. On kahetsusväärne, et vaatamata eelnevale korduvale karistatusele endiselt tunnistab M. Romanov probleeme vaid osaliselt, näiteks on majanduslikke probleeme lahendanud kuritegusid toime pannes. Tuginedes kinnipeetava karistusregistri ning iseloomustuse andmetele tuleb tõdeda, et isik pigem väldib tegutsemist probleemide lahendamiseks seaduskuulekal teel. Võttes arvesse seda, et vanglas ei ole veel toimunud kinnipeetavaga sisulist tööd, on vähetõenäoline käitumismustri äkiline muutumine juhul, kui kinnipeetav satub vabadusse. Varem toimepandud kuriteod ja väärtegu näitavad, et M. Romanov ei arvesta reeglite ja ühiskonna normidega. On märkimisväärne see, et kui M. Romanovi hinnangul olukord seda nõuab, arvestab pigem oma vajadustega ehk mõtleb enesekeskselt. Kohtu hinnangul ei mõjutanud isikut iseenesest vanglasse sattumine, kuna M. Romanov eitab endiselt viimase kuriteo toimepanemist, väites, et oli valel ajal vales kohas ja seda vaatamata süüdimõistvale jõustunud kohtuotsusele.
  7. Samuti ei saa tähelepanuta jätta seda, et Tartu Maakohtu 31.05.2023 määrusega pöörati täitmisele M. Romanovile Tartu Maakohtu 10.01.2022 otsusega nr 1-21-6744 mõistetud ärakandmata karistus – 1 aasta ja 29 päeva vangistust. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et M. Romanov rikkus kahel korral registreerimiskohustust, lisaks ei täitnud M. Romanov üldkasuliku töö ajakava 11.01-12.01, 18.01 ning 20.01.
  8. On märkimisväärne ka see, et M. Romanov ei ilmunud erakorralise ettekande arutamisele, mille tõttu kuulutati ta tagaotsitavaks. Ka teised kriminaalhooldused on kulgenud konarlikult. Nimelt 8
(10)1-21-6744 15.12.2015-24.11.2018 isik läbis küll käitumiskontrolli, kuid rikkus kahel korral registreerimiskohustust. 05.01.2021-27.01.2022 isik rikkus talle määratud kohustusi, pani toime uue kuriteo. Kehtivad järjepidevad käitumiskontrolli rikkumised ning individuaalses täitmiskavas märgitud tegevuste mitteläbimine annavad aluse järeldada, et M. Romanovil võib endiselt puududa motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks ja ta võib olla valmis ühiskonnas kehtivatest normidest üle astuma.
  1. Nõustuda saab vanglaga ka selles, et M. Romanovi kuritegude toimepanemise soodusteguriks on majandusliku kasu saamise eesmärk. Samuti nähtub iseloomustusest, et oht esineb mh siis, kui isik tarvitab narkootikume ja jätkab suhtlemist kuritegeliku mõttemaailma ning narkootilise aine käitlemisega seotud isikutega. M. Romanovi sõnade kohaselt on ta tarvitanud narkootilisi aineid
  2. eluaastast alates. Viimati tarvitas väidetavalt
  3. aastal, kinnipeeturegistri kohaselt on fikseeritud narkootikumide tarvitamisele viitavad tunnused 13.06.2022 Tartu kriminaalhooldusosakonnas (multitest süljest näitas metamfetamiini tarvitamist, kinnipeetav sellega ei nõustunud). Varasematest riskihindamistest tuleneb, et kinnipeetav sai narkootikumide käitlemise käigus ka isiklikuks tarbimiseks narkootilist ainet. Kohtul puudub veendumus, et käesolevaks ajaks on eeltoodud soodustegurid uute kuritegude toimepanemiseks täielikult ära langenud. Välistada ei saa seda, et vabaduses olles M. Romanov satub uuesti narkootiliste ainete küüsi. Seda seetõttu, et M. Romanovi suhted narkootiliste ainetega iseloomustuse kohaselt on pikaajalised. Ta on olnud juba ca poolaastat kaine, kuid see on tingitud vanglasse sattumisest, mitte aga teadliku ja tahtliku otsuse langetamisest. Arvestades asjakohast kohtupraktikat, siis esineb suur tõenäosus, et M. Romanov jätkab vabaduses olles narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist või selle soodustamist, olles teadlik narkoainete hankimise viisidest ning olles ise ka varasemalt aktiivne narkootilise aine tarvitaja. Kohtu hinnangul ei ole ära langenud oht, et sattudes majanduslikult raskesse olukorda ning omades harjumust keskenduda enda heaolule, alustab M. Romanov lisasissetulekute otsimist ning üldteada olevalt on narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises osalemisega võimalik teenida kiirelt hõlptulu enda heaolu kindlustamiseks.
  4. Põhjendatud on välja tuua ka see, et isiku tutvus- ja sõprusringkonda on kuulunud ja kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, millele viitavad mitmed grupis toime pandud kuriteod. Isa P R ja õde S T on kriminaalkorras karistatud, sh on kinnipeetav pannud kuritegusid toime isa P R koos (salakaubavedu, Viru Maakohus, 26.05.2014, kuritegelikku ühendusse kuulumine 2014-2015). Ka praegune kuritegu on toime pandud grupis koos A T. Grupis toime pandud kuritegudes (kohtuotsuste järgi) on kinnipeetav olnud enamasti alluva/vahendaja rollis, mis viitab sellele, et isik võib olla mõjutatav teiste poolt. Arvestades isiku teadlikkust narkootiliste ainete hankimise kanalitest ning narkosõltuvuse salakavalust ei saa välistada, et M. Romanov uuesti ühineb mõttekaaslaste grupiga, kes on huvitatud lihtsa sissetuleku saamisest ning narkootiliste ainete tarvitamisest.
  5. Kokkuvõttes leiab kohus, arvestades eeltoodud andmeid, et käesoleval juhul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud (elukoha ja töökoha olemasolu ja lähedaste toetus) üles negatiivseid (narkootiliste ainete kuritarvitamise risk, täitmata individuaalne täitmiskava, suur võlgnevus, kriminaalkorras karistatud isikutest koosnev suhtlusvõrk, isiku hoiakud), millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lgs 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Seega leiab kohus, et M. Romanovi vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna karistus ei ole seni veel oma eesmärki täitnud. Kohus ei näe ühtegi põhjust, miks peaks M. Romanovi mõistetud karistuse tingimusi käesoleval hetkel kuidagi leevendama. Tal avaneb peagi uuesti, s.o 08.12.2023 võimalus vabaneda vangistusest enne tähtaega. Seega on võimalik M. Romanovil enda käitumisega kinnipidamisasutuses näidata, et ta tõesti soovib olla edaspidiselt orienteeritud õiguskuulekusele, läbides edukalt individuaalset täitmiskava. Selle aja jooksul on võimalik R. Romanovil ka rahulikult mõelda oma ülejäänud elu plaanid tõsiselt läbi, tõendamaks, et ta on 9

(10)1-21-6744 tõesti suuteline eesmärke saavutama ning suudab hoiduda vabaduses olles õigusrikkumistest. Seda tegevust on tal rahulikum teha vanglas, kus pole juurdepääsu narkootilistele ainetele. Kohtu hinnangul ei maandaks käesoleval hetkel, mil kõik individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused on läbimata, kriminaalhooldusametniku poolt pakutud käitumiskontroll ning lisakohustuste määramine uue kuriteo, sh rahvatervise vastase kuriteo, toimepanemise riski. Seega jätab kohus süüdimõistetu M. Romanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata allutamisega elektroonilisele valvele, kuna isiku ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mis antud hetkel pole kohtu hinnangul kindel. Menetluskulu suurus ja selle hüvitamine
  1. Kohtuistungil osales kinnipeetava M. Romanovi kaitsjana riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Marika Suurpere, kes esitas kaitsjatasu taotluse kokku 162 euro hüvitamiseks. Kohus rahuldas eeltoodud taotluse täielikult.
  2. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Pidades silmas M. Romanovi resotsialiseerumist ja varalist seisundit, peab kohus põhjendatuks anda talle võimaluse tasuda välja mõistetud menetluskulu ühe aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.