Obsah (6)

§ 102§ 108§ 100§ 101§ 105§ 116

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 25.10.2023.a Tallinn Tsiviilasja number 2-22-18993 Tsiviilasi J J, J J hagi

§ 102

lg 1 ja lg 2 alused ülalpidamiskohustusest tuleneva makstava elatise suuruse vähendamiseks, mis tõttu palub kostja 3 jätta hagis toodud ulatuses hagi rahuldamata ja määrata elatise suurus kindlaks kohtu äranägemisel. Kostjal on raske trauma tulemusel osaline töövõimetus, mille tõttu on tavapärasel viisil sissetuleku hankimine raskendatud. Tööandja xxxx OÜ on kostjale 2022 välja maksnud töötasu koondsummas 881 eurot. Augustis 2022 oli kostjal keeruline seljaoperatsioon, peale mida on kostja viibinud haiguslehel. Kostja hinnangul on ilmselge, et elatise välja mõistmine miinimummääras ja

§ 108

alusel tagasiulatuva kahjunõude rahuldamine tooks kaasa olukorra, kus kostja on sunnitud toimetulekuks pöörduma abi saamiseks kohaliku omavalitsuse (riigi) poole ja muutuks täielikult maksevõimetuks. Väljamõistetava elatise tulemusel isiku maksejõuetuks muutumise vältimine on olnud seadusandja üheks eesmärgiks, uue elatisnõuete regulatsiooni väljatöötamisel. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. 2. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et 01.04.2022 kuni 31.03.2023 oli baassummaks 209,20 eurot ning alates 01.04.2023 on baassummaks 249,78 eurot.
3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja T J (dtl 21, 22). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

4 4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Hagejate seaduslik esindaja on 12.05.2023 eelistungil kinnitanud, et kostja on kuni aprillikuuni tasunud elatist 150 eurot kuus (dtl 84, 00:06:37). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejatele elatist vähemalt seaduses sätestatud miinimumulatuses tasunud või muul moel oma ülalpidamiskohustust täitnud. Kuna kostja ei ole elatist hagejatele miinimumulatuses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.

1. Hagejad on palunud välja mõista elatise miinimumsummas. Hageja I igakuised kulud moodustavad hagiavalduse kohaselt kokku 628,49 eurot, s.h eluasemekulud 90 eurot, toidukulud 165 eurot, kulud transpordile 25 eurot, sidekulud 4,49 eurot, tervisekulud 25 eurot, hügieenikulud 10 eurot, koolikohustusega seotud kulud 15 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, muud vältimatud püsikulud (klassiraha, sünnipäevad, kingitused, meelelahutus) 50 eurot, juuksur 15 eurot, trennid 24 eurot, reisi- ja puhkusekulu 55 eurot, laagrid, võistlused, osalustasud, trennitarvikud 50 eurot. Hageja II igakuised kulud moodustavad hagiavalduse kohaselt kokku 638,64 eurot, s.h eluasemekulud 90 eurot, toidukulud 165 eurot, kulud transpordile 25 eurot, sidekulud 14,64 eurot, tervisekulud 25 eurot, hügieenikulud 10 eurot, koolikohustusega seotud kulud 15 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, muud vältimatud püsikulud (klassiraha, sünnipäevad, kingitused, meelelahutus) 50 eurot, juuksur 15 eurot, trennid 24 eurot, reisi- ja puhkusekulu 55 eurot, laagrid, võistlused, osalustasud, trennitarvikud 50 eurot. Kohus peab esmalt vajalikuks selgitada, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Kohtu hinnangul on hagejate poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud ja nendele märgitud suurus mõistlik. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab 5 enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Kuigi kostja on menetluses märkinud, et tasub laenu seoses eluasemega, siis laen hagejate eluasemekulude sisse ei kuulu. Kostja ei ole esitanud kohtule ka tõendeid, et ta eluasemekulusid mingis osas kannaks. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid. Kohtu hinnangul on ka eluliselt usutav hügieenivahendite kasutamine ning aegajalt ravimite tarvitamine. Arvestades hagejate vanusega on ka koolikulud ja sidekulud usutavad ning igasugust huvitegevust (s.h kulusid spordile, vaba ajale) võib pidada kohtu hinnangul kasulikuks ja arendavaks. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et ka transpordikulusid ei saa pidada ebavajalikuks, kuna igakord ei ole ajaliselt mõistlik kasutada tasuta ühistransporti ning vaja on teha ka pikemaid sõite. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejate igakuised kulud kokku on põhjendatud vähemalt kahekordses elatise baassummas.
2. Hagi esitamise ajal kehtinud

§ 101

lg 5 sätestas, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Alates 01.02.2023 on

§ 101

lg 5 lisandunud ka teine lause, mille kohaselt loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Hagejate seaduslik esindaja on eelistungil kohtule kinnitanud, et ta saab käesoleval ajal ka lasterikka pere toetust. Rahvastikuregistri andmetel on hagejate seaduslikul esindajal lisaks hagejatele ka kolmas laps, kes on käesoleval ajal täisealine (sünd. 10.02.2004). Perehüvituse seaduse (PHS) § 21 lg 1 sätestab, et lasterikka pere toetuse saamise õigus on ühel vanemal, hoolduspere vanemal või eestkostjal või käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud isikul, kes kasvatab peres kolme või enamat last, kes vastavad käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele. PHS § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 650 eurot (kuni 31.01.2023 oli toetuse suuruseks 300 eurot). PHS § 21 lg 4 p 1 kohaselt lasterikka pere toetuse maksmist jätkatakse, kui peres kasvab kaks last, kes vastavad käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimusele – kahe kolmandiku ulatuses toetuse suurusest. Eeltoodud sätetest tulenevalt oli hagejate seaduslik esindaja õigustatud saama kuni oma 10.02.2004 sündinud lapse 19 aastaseks saamiseni (s.o 10.02.2023) lasterikka pere toetust 650 eurot ning pärast seda lasterikka pere toetust suuruses 2/3 kogu toetuse suurusest ehk 433,33 eurot.

§ 101

lg 5 kohaselt tuleb seega kohtul miinimumelatise suuruse määramisel arvestada lisaks hagejatele laekuva lastetoetusega ka lasterikka pere toetusega. Hagi esitati kohtule 20.12.2022. Perioodil 01.04.2022 kuni 31.01.2023 oli elatise miinimumsummaks 225,64 eurot ning lasterikka pere toetuse suuruseks kuni 31.01.2023 oli 300 eurot. Nimetatud perioodil saab kohus arvestada ½ poole lasterikka pere toetusega, mis on jagatud kolme lapse vahel. Seega saab elatisest igakuiselt maha arvestada mõlema hageja puhul täiendavalt 25 eurot ning alates hagi esitamisest kuni 31.01.2023 on miinimumelatise suuruseks hagejate puhul igakuiselt 200,64 eurot. Perioodil 01.02.2023 6 kuni 31.03.2023 oli miinimumelatise suuruseks 215,64 eurot ning alates 01.04.2023 on miinimumelatise suuruseks 260,33 eurot. Alates 01.02.2023 on lasterikka pere toetus 650 eurot. Kuna kohtul tuleb arvestada ka lasterikka pere toetusega, siis on hagejate puhul perioodil 01.02.2023 kuni 31.03.2023 miinimumelatise suuruseks 161,47 eurot ning alates 01.04.2023 on elatise suuruseks 206,16 eurot (kasutatud elatiskalkulaatorit). 7.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on menetluses viidanud oma majanduslikule olukorrale ning tervislikule seisundile. Kohus on kostjale 12.05.2023 eelistungil selgitanud, et kui kostja tugineb oma majanduslikule olukorrale, siis tuleb kostjal välja tuua nimekirjana kõik oma sissetulekud, sh võimalikud toetused ja väljaminekud, esitada nimekiri oma varalisest olukorrast ning samuti esitada kõigi oma pangakontode 6 kuu väljavõtted. Kostja ei ole kohtule täiendavaid dokumente esitanud. Koos vastusega on kostja esitanud üksnes oma 2022 aasta koondpalgateatise, mille kohaselt on Xxxx OÜ tasunud kostjale 2022 aastal kokku 881 eurot, s.o keskmiselt 73,42 eurot kuus (dtl 42). Samas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit oma sissetulekute ja väljaminekute kohta 2023 aastal. Kohus on teinud ise menetluses päringud krediidiasutustele, mille kohaselt omab kostja arvelduskontot AS-s LHV Pank (dtl 147-160). Konto väljavõtte kohaselt moodustasid perioodil 14.02.2023 kuni 14.08.2023 kostja sissetulekud kokku 6477,96 eurot, s.o keskmiselt 1079,66 eurot kuus. Sissetuleku on moodustanud maksed Eesti Töötukassalt, Xxxxelt, Eesti Haigekassalt, Tervisekassalt, kolmandatelt isikutelt ning samuti on laekunud kostja arveldusarvele tulumaks summas 785,15 eurot. Äriregistri kohaselt on kostja üheks tegelikuks kasusaajaks Kose Jahiseltsis. Kinnistusraamatu kohaselt kostjal kinnisvara puudub. Autoregistrikeskuse andmete kohaselt (dtl 161-164) kuulub kostjale sõiduauto xxxx (reg nr xxxx), xxxx (reg nr xxxx), xxxx (reg nr xxxx) ning xxxx (reg nr xxxx). Seega ei saa kostjat pidada ka täielikult varatuks. Iseenesest loeb kohus tõendatuks, et perioodil 29.03.2022 kuni 28.03.2023 oli kostjal tuvastatud osaline töövõime (dtl 39-41). Eesti Töötukassa 31.03.2022 otsuse kohaselt on kostjal alaselja- ja mõlemasse jalga kiirguvate seljavalude tõttu takistatud treppidel liikumine, kummardumine, pikalt seismine ja istumine ning pikkade vahemaade läbimine jalgsi. Samas on otsuses ka välja toodud, et kostjal on tõenäoliselt paranev seisund planeeritava ravi tulemusena. Kostja ei ole tõendanud, et osalist töövõimetust oleks peale nimetatud perioodi pikendatud. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma 7 lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 32-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alates hagi esitamisest alla miinimummäära. Kohtu hinnangul on kostja oma majanduslikust olukorrast tulenevalt suuteline pidama hagejaid miinimumulatuses ülal ilma, et tema enda olukord muutuks vähemkindlustatuks. Kostja ei ole varatu, käesoleval ajal töövõimetu ega olnud ka hagi esitamise ajal täielikult töövõimetu. 8. Arvestades, et alates hagi esitamisest kuni 31.01.2023 tuli kostjal tasuda elatist mõlemale hagejale igakuiselt 200,64 eurot, perioodil 01.02.2023 kuni 31.03.2023 161,47 eurot kuus ja alates 01.04.2023 igakuiselt 206,16 eurot ning asjaoluga, et kostja on tasunud hagejate kinnitusel ning kostja konto väljavõttest nähtuvalt kuni augustini 2023 (kaasa arvatud) igakuiselt 150 eurot, siis tuleb mõlema hageja kasuks perioodi eest 20.12.2023 kuni 31.08.2023 välja mõista elatis summas 1003,02 eurot (detsembri elatis 12 päeva eest summas 77,67 eurot + jaanuari elatis 200,64 eurot + veebruari ja märtsi elatis 2x 161,47 eurot + aprilli kuni augusti elatis 5 x 206,16 eurot – detsembris 12 päeva eest tasutu 58,06 eurot/ 2 lapsega – jaanuari kuni augusti eest tasutud 8 x 150 eurot/ 2 lapsega) ning alates septembrist 2023 tuleb tasuda mõlemale hagejale elatist igakuiselt summas 206,16 eurot. 9. Hagiavalduse kohaselt nõuavad hagejad elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt perioodi eest 01.01.2022-19.12.2022.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda 8 elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Elatiskalkulaatori kohaselt oli perioodil 01.01.2022 kuni 31.03.2022 elatise miinimumsummaks 213,44 eurot, ning perioodil 01.04.2022 kuni 31.01.2023 oli elatise miinimumiks 225,64 eurot. Mõlemast tuleb arvestada igakuiselt maha lasterikka pere toetus summas 25 eurot. Seega oleks tulnud perioodil 01.01.2022-19.12.2022 kostjal tasuda hagejale I 2293,41 eurot ja hagejale II samuti 2293,41 eurot. Hagejad on esitanud kohtule tõendi kostja tasumiste kohta ning märkinud, et kostja on tasunud hagejatele elatist nimetatud perioodil kokku 1800 eurot (dtl 8). Kohus märgib, et detsembri makse summas 150 eurot on kohus eelnevalt (otsuse p-s 8) arvestanud terve kuu peale ning seega saab lugeda 01.12.2022-19.12.2022 eest tasutuks 91,94 eurot. Seega on kostja tasunud perioodil elatist kokku 1741,94 eurot, so hagejale I 870,97 eurot ja hagejale II 870,97 eurot. Seega moodustub kostja elatise võlgnevus hageja I osas 1422,44 eurot ja hageja II osas samuti 1422,44 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hagejate seaduslik esindaja kostjale edastanud ka ekirju 2022 aastal ülalpidamiskohustuse teemadel (dtl 6-7). Kuigi kohus on eelnevalt leidnud, et kostja on suuteline elatist alates hagi esitamisest tasuma, siis tuleb kohtul arvestada, et perioodil 29.03.2022 kuni 28.03.2023 oli kostjal tuvastatud osaline töövõime, mille tõttu võis kostjal olla täiendava sissetuleku hankimine raskendatud. Kohus arvestab siinkohal ka kostja poolt esitatud palgatõendiga 2022 aasta kohta (dtl 42). Kohtu hinnangul oli seega elatise tasumine 2022 aastal kostja jaoks majanduslikult raskendatud arvestades kostja tervisliku seisundiga. Kohus jätab hageja tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. 10. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista elatis perioodi eest 20.12.2022 kuni 31.08.2023 kokku summas 1003,02 eurot ning alates 01.09.2023 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) 206,16 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja pooles ulatuses 2/3 lasterikka pere toetusest pool, mis on jagatud kahe lapsega, so summas 54,17 eurot). Samuti tuleb kostjalt hageja II kasuks välja mõista elatis perioodi eest 20.12.2022-31.08.2023 kokku summas 1003,02 eurot ning alates 01.09.2023 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o 14.11.2027) 206,16 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja pooles ulatuses 2/3 lasterikka pere toetusest pool, mis on jagatud kahe lapsega, so summas 54,17 eurot). Tagasiulatuva elatise nõude perioodi eest 01.01.2022-19.12.2022 jätab kohus rahuldamata. 9 Alates 01.09.2023 väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ja § 21 lg 2 ja lg 4) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt 1.kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel alates 01.09.2023 hagejatele maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

1. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Menetluskulud
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul puuduvad sellised erandlikud asjaolud, mille tõttu saaks TsMS § 164 lg 1 kõrvale kalduda. Kohus arvestab siinkohal ka asjaoluga, et rahuldab hagi osaliselt. Kohus jätab menetluskulud seega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 10