← Eesti

3-23-2247/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-2247 Haldusasi Tianmga OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
  2. juuni
  3. a ehitusloa nr 2312271/04530 ja
  4. septembri
  5. a ehitusloa nr 2312271/07081 osaliseks tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  6. oktoobri
  7. a määrus Menetlusosalised Kaebaja – Tianmga OÜ, esindaja v.adv Raul Keba Vastustaja – Tallinna linn, esindajad EV ja TP Kolmas isik – AS Tallinna Vesi, esindaja ML Menetluse alus ringkonnakohtus Tianmga OÜ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tianmga OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  8. oktoobri
  9. a määruse haldusasjas nr 3-23-2247 resolutsiooni punkt 7 muutmata, kuid täiendada halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Tianmga OÜ omandas
  11. a märtsis Tallinnas Filtri tee 3b (registriosa nr 2639101; katastritunnus 78401:116:0790; pindala 1561 m2; sihtotstarve 100% ärimaa) ja Filtri tee 3d (registriosa nr 2638701; katastritunnus 78401:116:0840; pindala 1573 m2; sihtotstarve 100% ärimaa) kinnistud.
  12. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas AS Tallinna Vesi taotluste alusel 02.06.2023 ehitusloa nr 2312271/04530 veetorustiku rajamiseks mh Filtri tee 3b kinnistule ning 07.09.2023 ehitusloa nr 2312271/07081 veetorustiku ja reoveekanalisatsiooni rajamiseks mh Filtri tee 3b ja 3d kinnistutele. Ehituslubade kohaselt ei anna need õigust ehitada ilma ehitusloas märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata. 3-23-2247
  13. Tianmga OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 09.10.2023 kaebuse TLPA 02.06.2023 ehitusloa nr 2312271/04530 ja 07.09.2023 ehitusloa nr 2312271/07081 tühistamiseks Filtri tee 3b ja 3d kinnistuid puudutavas osas. TLPA 02.06.2023 ehitusloa alusel on kavandatud Filtri tee 3b kinnistule uus veetorustik, mis ei asu endise torustiku asukohal ja seega tekib kaebaja õigusi piirav täiendav kaitsevöönd (ehitusseadustiku (EhS) § 74 lg 2). Kaebajat ei kaasatud ehitusloa menetlusse ja ta ei saanud esitada sellele vastuväiteid. Ehitusluba on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1 rikkumisest tulenevalt formaalselt õigusvastane. TLPA 07.09.2023 ehitusloa menetluses sai kaebaja arvamust avaldada, kuid sellega ei arvestatud. Mõlemad ehitusload on sisuliselt õigusvastased kaalutlusvigade tõttu. Ärakuulamis- ja kaalumisvigu ei saa parandada kohtumenetluses. TLPA pidanuks EhS § 44 p 4 alusel keelduma ehituslubade väljastamisest, sest nendega kaasneb püsiv negatiivne mõju kinnisasja omanikule, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Trasside rajamist kaebaja kinnistutele kavandatakse sundvalduse seadmisega. Kaebaja kinnistutel on juba mitu tema õigusi piiravat servituuti ning torustiku planeerimine kinnistute vabadele osadele välistaks seega kinnistute otstarbekohase kasutamise ja vähendaks nende väärtust. Ehituslubade tõttu oleks kinnistul asuvate amortiseerunud hoonete ümberehitamine või asendamine võimatu, sest planeeritava rajatise asukoha ja kinnistu piiri vahele jääval maal ei oleks võimalik ehitustöid teha ilma planeeritava rajatise kaitsevööndit rikkumata. Kavandatavad torustikud vähendavad kaebaja võimalust teenida tasa kinnistute soetamisel tehtud kulutusi. Ehitusload ei sisalda põhjendusi kaebaja huvide kaalumise kohta. Kuna teise isiku kinnisasjale trassi rajamiseks on vajalik seada trassi omaniku kasuks piiratud asjaõigus (servituut, isiklik kasutusõigus), siis ei ole õiguspärane väljastada ehitusluba enne sellesisulise kokkuleppe saavutamist. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluses peatada ehituslubade kehtivus vaidlustatud osas kuni haldusasja menetluse lõpuni. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest ehituslubade alusel saab tema kinnistutele ehitada tema õigusi rikkuvad rajatised. Kuigi põhimõtteliselt on torustik võimalik hiljem ka lammutada, on praktikas sellises olukorras pigem otsitud võimalust ehitis seadustada. Seetõttu ei pruugi kaebaja ka kaebuse rahuldamise korral saavutada torustiku kõrvaldamist. Kaebus on perspektiivikas, sest TLPA on teinud ehituslubade andmisel olulisi vigu, mida ei saa kohtumenetluses tagantjärele kõrvaldada.
  14. Tallinna linn palus 13.10.2023 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vaidlustatud ehitusload on osa projektist „Kesklinna veevarustuse toitetoru projekteerimine alates veepuhastusjaamast kuni Odra tänavani“ (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2022_0047). Projekti
  15. osa, millega seondub 02.06.2023 ehitusluba, hõlmab rekonstrueerimistöid Filtri tee 3b kinnistult kuni Lastekodu tänavani. Projekti
  16. osa, millega seondub 07.09.2023 ehitusluba, hõlmab veetorustiku rekonstrueerimist mh Filtri tee 3d kinnistul ja isevoolse kanalisatsiooni kollektori rekonstrueerimist mh Filtri tee 3b ja 3d kinnistutel. Rekonstrueeritav veetorustik on rajatud
  17. a-l ja rekonstrueeritav kanalisatsioonitorustik on rajatud
  18. a-l. Olemasolev veetorustik läbib Filtri tee 3d kinnistut hoone alt. Vaidlusaluses asukohas läbib Filtri tee 3d kinnistut kaugküttetorustik ning Filtri tee 3b kinnistule ulatub kaugküttetorustiku kaitsevöönd. Torustik rekonstrueeritakse peaaegu senises asukohas. Filtri tee 3b kinnistul tuuakse veetorustik hoonest osaliselt eemale ja Filtri tee 3d kinnistul viiakse kanalisatsioonitorustik olemasoleva hoone alt välja. TLPA 02.06.2023 ehitusloa menetluses on ehitusprojekt esitatud 03.02.2023 ehitisregistri kaudu arvamuse avaldamiseks kõigile puudutatud asutustele ja isikutele, sh Filtri tee 3b ja 3d kinnistute tolleaegse omaniku AS-i Kravond äriregistri järgsele e-posti aadressile. TLPA 07.09.2023 ehitusloa menetluses sai kaebaja oma seisukohad esitada ja vastustaja vastas neile 08.09.2023 kirjaga. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse vajadust piisavalt põhjendanud. Olemasoleva tehnovõrgu rekonstrueerimistööde käigus muudetakse küll torustike asukohti, kuid kuna olemasolevad 2

(7)3-23-2247 torustikud on rajatud enne
  1. a-t, siis on kaebaja kohustatud neid taluma (asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152 lg 2). Vaidlust ei ole, et tehnovõrke kasutatakse avalikes huvides ja torustikud kuuluvad asjaõigusseaduse (AÕS) §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale. Torustike asukohtade muutmisega ei seata kinnistutele täiendavaid koormatisi, vaid sisuliselt muudetakse koormatise asukohta. Seega ei piirataks kaebaja kinnistute kasutamist rohkem, kui seda piirab juba olemasolev torustik. Torustike projekteerimisel on arvestatud olemasolevate tehnovõrkude, nende kaitsevööndite ja koormatistega. Projekteeritud kanalisatsioonitorustiku asukoht ühtib Filtri tee 3b kagunurgas olemasoleva juurdepääsutee kasutusõiguse alaga. Seega koormatav ala Filtri tee 3b kinnistul isegi väheneb. Filtri tee 3d kinnistul jääb olemasolev torustik hoone alla, mistõttu puudub selle hooldamise võimalus. Uue lahendusega parandatakse torustiku hooldamise võimalusi ning sellega kaasnevaid ebamugavusi kinnistu omanikule ja hoone kasutajatele. Tehnovõrkude kaitsevööndid ei takista kinnistute tavapärast kasutamist. Filtri tee 3b kinnistul muutub torustiku asukoht nii vähe, et kaitsevööndi ala jääb põhimõtteliselt samaks. Filtri tee 3d kinnistul tõstetakse torustik haljasala ja sõidukite liikumise ala asukohta. Seega jäävad projekteeritud torustike kaitsevööndid alale, kus pole võimalik teha kaitsevööndis keelatud tegevusi. Filtri tee 3b ja 3d kinnistud paiknevad seejuures ka riigikaitselise ehitise piiranguvööndis. Kaebajale tekivad seega vaid ehitusaegsed kahjulikud mõjud ja ehituslubades on sätestatud, et ehitamise ajal peavad säilima ligipääsuteed. Muud võimalikud mõjutused ja ehitustööde ajad saab kaebaja kooskõlastada ehitajaga. TLPA 02.06.2023 ehitusloa tühistamise perspektiiv seondub ärakuulamisõiguse rikkumisega. Kaebaja omandas kinnistud pärast seda, kui ehitusloa menetluses oli puudutatud isikutelt juba arvamused küsitud ning toimus märkuste likvideerimine. Vastustaja ei olnud menetluse käigus teadlik kinnistute omanikuvahetusest. Kaebajal oli hoolsuskohustus selgitada välja kinnistuga seonduvad olulised asjaolud. Kuna ehitusload on antud sama projekti elluviimiseks ja kaebaja sai hilisema ehitusloa menetluses arvamust avaldada, siis tuleb lugeda, et ta on sisuliselt saanud esitada tagantjärele arvamuse varasema ehitusloa suhtes. Kaebaja seisukohad ei oleks tinginud ehituslubade andmisest keeldumist. Projekteerija selgituste kohaselt ei ole torustikke võimalik rajada viisil, et need ei läbiks Filtri tee 3b ja 3d kinnistuid. Ühendus veevärgiga tuleb tagada mh kaebajale. Väited kaebaja õiguste rikkumisest seonduvad kinnistute kasutamise võimaluste piiramisega, kuid vastustaja on selgitanud, et ehituslubade elluviimine ei suurendaks kinnistutel praegu lasuvaid koormatisi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine tähendaks põhivaidluse ette ära otsustamist, mis ei oleks avalikku huvi ja kolmanda isiku õigusi arvestades proportsionaalne. Kuna veevarustus ja kanalisatsioon on elutähtsad teenused ning olemasolev torustik on väga vana, siis on projekti vastu kõrgendatud avalik huvi.
  2. Tallinna Halduskohus võttis 16.10.2023 määrusega Tianmga OÜ kaebuse menetlusse, kaasas kolmanda isikuna AS-i Tallinna Vesi ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 7). Kolmas isik ei saa HMS § 67 lg 4 p 1 kohaselt tugineda usalduse kaitsele haldusakti kehtetuks tunnistamise kaebuse läbivaatamise ajal. Samuti ei anna vaidlustatud ehitusload õigust ehitada ilma maaüksuse omaniku loata ning ehitustööde tegemisel ei tohi rikkuda teistele isikutele kuuluvaid asjaõigusi. Seega ei ähvarda kaebajat kohtumenetluse ajal pöördumatu või raskesti kõrvaldatav tagajärg. Isegi kui kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust jaatada, esineb esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise suhtes ülekaalukas avalik huvi. Kuna vaidlustatud ehituslubadega soovitakse rekonstrueerida sedavõrd vanu torustikke, siis puudub kahtlus ehitustegevuse vajalikkuses. Hädaolukorra seaduse (HOS) § 36 lg 4 p 3 järgi on veega varustamine ja kanalisatsioon elutähtsad teenused. Asja materjalidest ei nähtu, et ehitamisega kitsendataks kaebaja omandiõigust ülemääraselt. Projekteerija on 27.07.2023 kirjas selgitanud, miks ei ole võimalik kaaluda mõnda teist lahendust. Samuti puudub kahtlus, et tegemist on olemasolevate rajatiste rekonstrueerimisega, mitte uute rajatiste ehitamisega. 3
(7)3-23-2247 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. Tianmga OÜ palub 31.10.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 7 ja uue määrusega rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Kuna vastustaja kaasas kaebaja 07.09.2023 ehitusloa menetlusse 18.05.2023, pidi ta hiljemalt sel ajal olema teadlik, et Filtri tee 3b ja 3d kinnistud kuuluvad kaebajale. Samas on 02.06.2023 ehitusluba väljastatud alles pärast. Ekslik on väide, et kaebajale ei kaasne täiendavaid kitsendusi. Kaebaja kinnistutel asuvad hooned on suuresti amortiseerunud ja kaebajal on kavas kinnistute hoonestus ümber korraldada. Vaidlust ei saa olla, et torustike asukoha muutmisega kaasneb kinnistutele täiendav kaitsevöönd (st kuna Filtri tee 3d torustik kulgeb hoone all). Ebaõige on seisukoht, et kaebajat ei ähvarda kohtumenetluse ajal pöördumatu tagajärg. Vastustaja on algatanud kaebaja kinnistutele sundvalduse seadmise ja kuigi kaebaja esitas selles menetluses oma vastuväited, on alust eeldada, et sundvalduse seadmisel kaebaja vastuväidetega ei arvestata. Seega esineb reaalne oht, et torustikud rajatakse juba kohtumenetluse ajal. Filtri tee 3b kinnistut põhja-lõuna suunaliselt läbiva veetorustiku nihutamisega kaasneb täiendav kitsendus ca 15 m2 ulatuses. Kanalisatsioonitorustiku rajamine Filtri tee 3d kinnistule toob kaasa kitsenduse ca 51 m2 ulatuses. Kolmanda isiku kasuks Filtri tee 3b kinnistule seatud teeservituut ei anna õigust rajada samasse asukohta torustikku. Tegemist on eri liiki kitsendustega ja kaebaja võib kokkuleppel kolmanda isikuga juurdepääsutee kasutusõiguse igal ajal lõpetada. Teeservituudi lõpetamine ei annaks kaebajale samas õigust nõuda sundvalduse lõpetamist. Vastustaja ei ole kaalunud alternatiivset trassivalikut, mille korral paikneks kanalisatsioonitrass Juhkentali tn 58 kinnistul hoonetevabal alal, kuhu ei saaks hoonestust niikuinii rajada (3 m krundi piirist). Määravat tähtsust ei tohiks omada asjaolu, et Juhkentali tn 58 kinnistu kuulub riigile. Hinnata tuleks kitsenduste olulisust, mis Filtri tee 3d puhul välistab kinnistu põhjakülje kasutamise, samas kui Juhkentali tn 58 kinnistu hoonestamisele alternatiivne trassikoridor mõju ei avaldaks. Kuna kaebaja pakutud alternatiivi korral oleks trassi pikkus ligilähedane, puudub ka oht, et torustik ei toimiks. Tegemist ei ole olemasolevate torustike rekonstrueerimisega, vaid uute torustike rajamisega, sest faktiliselt ei jää vanadest torustikest midagi alles, s.o muutuvad nii torustike asukoht, läbimõõt kui ka tehnilised andmed. Vastustaja on ehituslubade menetluses lähtunud eeldusest, et Filtri tee 3b ja 3d kinnistud kuuluvad riigile (Kaitseministeeriumile) ning seetõttu ei ole tarvis kaaluda alternatiivseid trasse. Kaebaja omandas kinnistud enampakkumisel ja menetluses tulnuks arvestada ka tema huvidega. Avaliku teenuse osutamine, ei saa toimuda kaebaja õiguste arvelt.
  2. Tallinna linn palub 17.11.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Filtri tee 3b ja 3d kinnistutele ei ole väljastatud täiendavat ehitusõigust ning ühtegi ehitusõigusega seonduvat menetlust ei ole ka pooleli. Kuivõrd kinnistutel on ehitusõigus üksnes olemasolevate hoonete ulatuses, siis ei saa kohtumenetluse ajal kaasneda kaebaja õiguste riivet. Kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et tal on tulevikus võimalik realiseerida oma plaanid kinnistute arendamiseks. Filtri tee 3b ja 3d kinnistud paiknevad riigikaitselise ehitise piiranguvööndis (vt kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ § 2 p 8). Lisaks on Filtri tee 3b kinnistu koormatud isikliku kasutusõigusega Eesti Vabariigi kasuks (6 m laiune maa-ala piki katastriüksuse lõunapiiri, mille sisuks on õigus kasutada seda ala juurdepääsuna riigikaitseobjektile). Seega piirab riigikaitseobjekt Filtri tee 3b ja 3d kinnistute kasutamist ning ka juurdepääsutee kasutusõiguse lõpetamine ei ole eriliselt lihtne. EhS § 70 lg 6 kohaselt tuleb võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil. Eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise. Seega on igati asjakohane viia kõik kitsendused üksteisele võimalikult lähedale. Kuigi EhS § 4 lg 4 kohaselt tuleb vana torustiku 4
(7)3-23-2247 kõrvaldamist ja selle asemele uue ehitamist käsitada lammutamisena, on tavatähenduses siiski tegemist rekonstrueerimisega. Filtri tee 3b ja 3d kinnistutele ei seata täiendavaid kitsendusi, vaid muudetakse olemasolevate kitsenduste asukohti, mille tulemusel väheneb kitsendustega hõlmatud ala. Kaebaja on saanud TLPA 07.09.2023 ehitusloa menetluses avaldada arvamust mõlemal kinnistul tehtavate tööde osas. Tööde ulatus pandi paika juba Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 26.09.2022 projekteerimistingimustes nr 2211802/
  2. AS Tallinna Vesi palub 17.11.2023 seisukohas jätta määruskaebus rahuldamata. TLPA 02.06.2023 ja 07.09.2023 ehituslubade alusel rekonstrueeritakse olemasolevaid ühisveevärgija kanalisatsioonitorustikke selliselt, et need jäävad osaliselt senisesse asukohta (nt veetorustik Filtri tee 5b kinnistul) ning osaliselt rajatakse need uude asukohta ja senised likvideeritakse. Eesmärk on rekonstrueerida olemasolevad veevarustuse toitetorustik ja reoveekanalisatsioon Ülemiste veepuhastusjaamast kuni Odra tänavani, mitte rajada uued torustikud muul eesmärgil. Torustike rekonstrueerimine on vajalik, et tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste kvaliteetne ja jätkuv osutamine. Torustiku asukoha muutmise vajadus Filtri tee 3b kinnistul on tingitud sellest, et standardi EVS 843:2016 kohaselt peab hoone vundamendi ja veetorustiku puhasvahe olema minimaalselt 3 m. Kaebaja jätab tähelepanuta, et torustiku nihutamine Filtri tee 3b kinnistul toob kaasa kitsenduste ala asukoha muutumise ca 15 m2 ulatuses ja täiendavat kitsenduste ala ei teki. Filtri tee 3d kinnistu puhul vähenevad torustike kitsendused ca 300 m2 ulatuses. Torustikud ei koorma enam Filtri tee 3d kinnistu keskosa, vaid kinnistu ühte nurka, kattudes lisaks osaliselt muu kitsendusega. Teeservituuti saab lõpetada vaid poolte kokkuleppel ning ei ole tõenäoline, et õigustatud isik (Eesti Vabariik) sooviks seda lõpetada. Ehituslubade realiseerimine muudab kaebaja olukorra kokkuvõttes soodsamaks. Kaebaja ei ole põhjendanud, et tema soov kinnistute hoonestuse ümberkorraldamiseks oleks õiguslikult üldse realiseeritav. Projekteerija selgituste kohaselt on alternatiivseid lahendusi kaalutud, kuid leitud, et need ei ole realiseeritavad. Kaebaja ei ole seda millegagi ümber lükanud. Kaebaja viidatud alternatiivne trassikoridor saab puudutada üksnes kanalisatsioonitorustiku asukohta, kuid sellisel juhul jääks Filtri tee 3b kinnistu ilma ühisveevärgi ühenduseta. Projekteerimisel on lähtutud põhimõttest, et kui ehitatakse mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist. Isegi kui kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust jaatada, esineb ülekaalukas avalik huvi jätta esialgse õiguskaitse kohaldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
  4. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg‑te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15; 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11). Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmaseks tingimuseks on see, et kaebajat peab ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga oleks kas võimatu või vähemasti ebamõistlikult raske. Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja eesmärkidega (vt HKMS § 251 lg 1). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal võivad faktilised ja õiguslikud asjaolud olla veel ebaselged, kuid esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks ei tohi kaebus olla ilmselgelt perspektiivitu (nt Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 15).
  5. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga selles, et kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist saaks järeldada pelgalt asjaolust, et vaidlusalused TLPA 02.06.2023 ja 07.09.2023 5
(7)3-23-2247 ehitusload ei anna õigust ehitada kaebaja nõusolekuta. Ehituslubadele on mh kantud järgmised märkused: „Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada. Ehitustööde läbiviimisel ei tohi rikkuda teistele isikutele kuuluvaid asjaõigusi.“ Sellekohane märkus, mille aluseks on ilmselt EhS § 12 lg 3 (ja osaliselt kordab kuni 30.60.2015 kehtinud ehitusseaduse § 12 lg 2 viimast lauset), ei ole käsitatav ehitusloa kõrvaltingimusena (vt EhS § 42 lg 3; HMS § 53 lg 1), sest ehitusluba ei reguleeri isikute vahelisi tsiviilõiguslikke suhteid, vaid ehitamisele esitatavaid avalik-õiguslikke nõudeid (vt ka Riigikogu XII koosseisu 555 SE seletuskiri, lk 27). Olenemata sellest, et kaebaja kinnistutel ehitustööde tegemiseks on ilmselt vajalik kolmanda isiku kasuks sundvalduse seadmine (vt kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 2 lg 2, § 4 lg 1 p 5, § 39 lg-d 1 ja 2, § 40 lg-d 1 ja 2), oleksid ehitustööde aluseks siiski vaidlusalused ehitusload. Määruskaebuse lisade kohaselt ongi AS Tallinna Vesi 11.09.2023 esitanud TLPA-le taotluse Filtri tee 3b ja 3d kinnistutele sundvalduse seadmiseks vaidlusaluste ehituslubade alusel rajatavate torustike ehitamiseks, millele kaebaja on esitanud 18.10.2023 vastuväited. Ehkki kasutusvaldust ei ole seni seatud, võib selle lähiajal seadmist pidada tõenäoliseks või vähemalt võimalikuks ning see annaks kolmandale isikule võimaluse ehitustöödega alustada. Kuna vaidlustatud ehituslubade alusel rajatav torustik kulgeks Ülemiste veepuhastusjaamast kuni Odra tänavani ning on selge, et pärast ehitustööde lõppu ei pruugiks torustike kaebaja kinnistutest mööda juhtimine või ka kinnistute sees ümbertõstmine olla reaalselt teostatav (sh nii ehituslikult kui ka teenuse tarbijate huvisid arvestades), siis ei oleks tõenäoline, et HMS § 67 lg 4 p-le 1 vaatamata kohustataks kolmandat isikut isegi kaebuse rahuldamise korral tehnovõrku hiljem lammutama või olulisel määral ümber ehitama. Esialgse õiguskaitse kohaldamist praeguses asjas ei välista iseenesest seegi, et kaebaja õiguste kaitse (sh esialgselt) oleks põhimõtteliselt võimalik ka sundvalduse seadmise otsuse vaidlustamisel.
  1. Asjas on peamine vaidlus selle üle, kas vaidlustatud ehituslubade realiseerimise tagajärjel tekib kaebaja kinnistustel täiendav kitsendustega ala (ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooni rajatiste kaitsevööndid praegusest erinevas asukohas) ning kas see rikub kaebaja õigusi. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis keelatud tegevused on loetletud EhS § 74 lg 2 p-s 1 ja kahtlust ei ole, et kaitsevöönd kitsendab sellega hõlmatud kinnisasja osa kasutamist märkimisväärselt. Esitatud joonistelt nähtub, et Filtri tee 3b kinnistul on kavas olemasolevat veetorustikku pisut nihutada, kuid kitsendustega ala see kuigivõrd ei muuda. Rajatava kanalisatsioonitorustikuga seoses tekib kinnistu kagunurka täiendav kitsendustega ala. Filtri tee 3d kinnistul kitsendustega ala faktiliselt väheneb, kuid osaliselt nihkub see kinnistul teise kohta (põhjaküljele). Vaatamata sellele, et torustike osalise ümberpaigutamisega muutub eelkõige piiranguvööndite asukoht ja samas vabanevad Filtri tee 3d kinnistu muud osad kitsenduste alt, ei saa väita, et ehituslubade realiseerimisega ei kaasneks kaebajale uusi (s.o senistest erinevaid) kitsendusi. Kuna kaebaja ei ole kinnistute arendamise plaane täpsemalt avanud, siis ei ole võimalik hinnata, kas kaebaja võimalused kinnistute tema soovitud viisil kasutamiseks paranevad või halvenevad ning kas tema arendusplaanid on õiguslikult üldse realistlikud. Küll aga ei saa seni esitatust järeldada, et vaidlustatud ehituslubade alusel rajatavad torustikud võiksid kaebajal kuidagi takistada tema kinnistutel paiknevate ehitiste rekonstrueerimist olemasoleva hoonestuse mahus.
  2. Küsimused sellest, kas tegemist on uute torustike rajamisega või olemasolevate torustike rekonstrueerimisega ja kas kaebajal on kohustus neid torustikke oma kinnistutel taluda, ei ole ehituslubade vaidlustamisel määravad, vaid omavad tähtsust sundvalduse seadmise menetluses. Siiski võib märkida, et kuigi ehitatavad torustikud on senistega olemuslikult sarnased (EhS § 4 lg 4 neljas lause), ei rajata neid vähemasti osaliselt senisesse asukohta, mistõttu ei ole tegemist EhS § 4 lg 4 teises lauses märgitud ümberehitamisega, vaid uute rajatiste ehitamisega. Seda on selgelt mõistnud ka vastustaja, sest TLPA 02.06.2023 ja 07.09.2023 ehitusload on väljastatud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike püstitamiseks, mitte ümberehitamiseks. 6
(7)3-23-2247
  1. Kuigi ringkonnakohtu hinnangul on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus ja tema kaebust ei ole alust pidada ilmselgelt perspektiivituks, tuleb halduskohtuga nõustuda, et ehituslubade kehtivuse esialgse õiguskaitse korras peatamine ei ole põhjendatud, sest projekti elluviimiseks esineb ülekaalukas avalik huvi, mida kohtul tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel HKMS § 249 lg 3 kohaselt samuti arvestada. HOS § 36 lg 4 p-st 3 tulenevalt peab Tallinna linn korraldama veega varustamise ja kanalisatsiooni kui elutähtsate teenuste (vt HOS § 2 lg 4) toimepidevuse. Olukorras, kus kõnealuste teenuste osutamiseks kasutatavad olemasolevad veeja kanalisatsioonitorustikud on ehitatud vastavalt
  2. a-l ja
  3. a-l, on usutav, et torustike asendamiseks kaasaegsete tehnosüsteemidega esineb tungiv vajadus. See järeldub kaudselt mh ehitusprojekti (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2022_0047) seletuskirja p-dest 2.2 ja 3.1.2, mille kohaselt on projekteeritud vee- ja kanalisatsioonitorustike elueaks 40 aastat. Kuna Filtri tee 3b ja 3d kinnistutele ehitatavad tehnovõrgud on osa suuremast süsteemist, tähendaks nende valmis ehitamise ja kasutusele võtmise viibimine, et seeläbi viibiks kogu süsteemi kasutusele võtmine. Seejuures on projekteerija Skepast&Puhkim OÜ 27.07.2023 kirjas nr 311 usutavalt selgitanud, et projekteeritud vee- ja kanalisatsioonitorustike trasseeringutele puuduvad alternatiivid, sest puudub võimalus kasutada riigikaitsemaad ja muinsuskaitsenõuete tõttu ka Juhkentali tänavat. Samuti ei saa torustikke hooldamisvõimaluse tagamiseks rajada hoonete alla ja samal põhjusel esineb vajadus torustike asukohta kaebaja kinnistutel muuta.
  4. Kuivõrd vaidlustatud ehituslubade realiseerimise suhtes esineb kaalukas avalik huvi ning torustike asendamise viibimise korral võiksid saada kahjustatud ka teenuste kasutajate õigused, siis peaksid ehituslubade kehtivuse esialgse õiguskaitse korras peatamiseks kaebusel olema head eduväljavaated ja samas peaksid temale ehituslubade realiseerimisega kaasnema rasked tagajärjed. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kumbki neist eeldustest täidetud. Isegi kui kaebaja on jäetud TLPA 02.06.2023 ehitusloa menetlusse õigusvastaselt kaasamata ja ära kuulamata, ei too iga menetlusviga alati kaasa haldusakti tühistamist (HMS § 58; riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Seni esitatud seisukohtadest ei nähtu selliseid asjaolusid või kaalutlusi, mida vastustaja ei ole arvestanud, kuid mis võinuks mõjutada asja otsustamist. Eelkõige on kaebaja väited tema kinnistute otstarbekohase kasutamise võimatusest ja kinnistu väärtuse olulisest vähenemisest jäänud üldisteks ja paljasõnalisteks. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimepidevuse tagamine iseenesest suurendab, mitte ei vähenda kaebaja kinnistute väärtust. Projekteerija on selgitanud, et võimalikult suures ulatuses on püütud arvestada muude rajatiste kaitsevöönditega või piiratud kasutusvõimalusega aladega, et nii kaebaja kui ka teiste puudutatud kinnistute omanike õiguste riive oleks minimaalne (vt ka EhS § 70 lg 6).
  5. Eelneva põhjal jääb Tianmga OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.10.2023 määruse resolutsiooni p 7 muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.