← Eesti

3-23-1882/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 1. detsember 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1882 Haldusasi X kaebus Viimsi Vallavalitsuse 18. april

) §-des 143–154 sätestatud naabrusõigustega (sh

§ 143

lg 1) ning ehitusluba ei tohi anda, kui see põhjustab ebaõiglaselt suure kahju naabrile. Kaebaja on põhjendanud Laaneserva tee 8 ehitusloa vastuolu Laanekivi DP-ga ning ka halduskohus on teatavat vastuolu möönnud. Laanekivi DP-s toodud kohustust immutada sademevesi kinnistu piires pinnasesse ei saa tõlgendada laiendavalt. Sademevee saab suunata mh Viimsi vallale kuuluvasse kraavi Laaneserva teel ning Laaneserva tee 8 ehitusluba on vastuolus sademevee tehniliste tingimustega. Laanekivi DP nõuetele ei vasta ka Laanelinnu tee 5 ehitusluba, mida halduskohus ei ole üldse käsitlenud. Ehitusload on lisaks vastuolus sademevee arengukavaga. Halduskohtu määrusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel peaks kaebaja ise kraavi puhastama, et tagada sademevee äravool naaberkinnistutelt. See kraav ei ole ühegi maaparandussüsteemi osa ja sellele ei ole seatud ühtegi servituuti. Isegi kui seataks reaalservituut kolmandate isikute kinnistute kasuks, ei oleks kraavide süvendus- ja korrastustööd koormatud kinnisasja omaniku kohustuseks. Kaebuse perspektiivi ei vähenda asjaolu, et kaebaja ei ole täiendavalt vaidlustanud Laanelinnu tee 7 ehitusluba, mis on samuti vastuolus Laanekivi DP-ga. Ehituslubade andmisel ei ole arvestatud nende kumulatiivset mõju. Halduskohus eeldas, et ehituslubade peatamisega kaasnevad kolmandatele isikutele negatiivsed tagajärjed, kuigi kolmandad isikud ei ole oma seisukohta avaldanud. Ehitustööde seisu ja esialgse õiguskaitse võimalike tagajärgede kohta puuduvad täpsed andmed. Seejuures on kaebaja palunud ehitustööd keelata üksnes osaliselt. Põhjendamatu on halduskohtu eeldus, et sademevee ärajuhtimine on võimalik kaebaja kinnistul niiskustaset tõstmata, kuivõrd see eeldaks igal juhul mingeid lammutus- ja ümberehitustöid. Kolmandad isikud peavad selgitama, kas ja millised ehitustööd takistaksid hiljem sademevee lahenduse muutmist. Kui kolmandad isikud kinnitavad kohtu eeldust, siis ei ole esialgne õiguskaitse vajalik. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on mh kolmandate isikute huvides, sest hilisem ümberehitamine oleks tunduvalt kulukam. Ehitustööde valmimisega võiks põhivaidlus muutuda sisutuks, sest sellisel juhul on ehitusloa vaidlustamise võimalused piiratud. 7. Viimsi vald selgitas 22.09.2023 vastuses (täiendatud 10.10.2023), et kolmandad isikud on esitanud uue sademevee lahenduse, mis koormab kaebajat vähem, ja vastustaja on pidanud võimalikuks minna uue lahendusega edasi ilma ehitusluba muutmata. Uus sademevee lahendus saab kinnitatud kasutusloa menetluses. Kaebaja on muudetud lahendusega põhimõtteliselt nõus. Uue lahenduse kohaselt ei juhita sademevett enam kaebaja kinnistul asuvasse kraavi, mistõttu ei kahjusta see kuidagi kaebaja õigusi. Vastustaja palub haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. 8. X leiab 23.10.2023 seisukohas, et esialgse õiguskaitse vajadus ei ole ära langenud. Halduskohus on 13.10.2023 selgitanud, et menetluse lõpetamine HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ei ole võimalik. Kaebaja on küll kinnitanud valmisolekut sõlmida kompromiss, kuid talle ei ole 4

(6)3-23-1882 teada, milliseks kujuneb lõplik lahendus (sh Laanelinnu tee 5 kinnistu osas). Kaebaja on näinud muudetud lahendusest üksnes fragmente. Kompromissi eelduseks on ehitusprojekti muudatuste koostamine, millega muudetakse nii vertikaalplaneeringut kui ka sademevee ehitusprojekte. Kaebajal on jätkuvalt esialgse õiguskaitse vajadus ning ka kolmandad isikud ega vastustaja ei ole väitnud, et taotletud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine rikuks nende õigusi. Kaebaja on tõendanud, et planeeritud lahendusega uputatakse tema kinnistu üle (vrd haldusasi nr 3-231906).
  1. Laaneserva Residences OÜ ja Laaneserva 2 OÜ ei ole määruskaebuse suhtes seisukohta esitanud.
  2. Viimsi vald teavitas 27.10.2023 kirjas halduskohut, et sademevee projektimuudatus on töös ning kui see esitatakse läbi ehitisregistri, siis on võimalik sõlmida ka kompromisslahendus.
  3. Viimsi vald on esitanud halduskohtule 20.11.2023 taotluse kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Taotlusest nähtuvalt on kolmandad isikud koostanud ja ka 17.11.2023 menetlemiseks esitanud uue sademevee ärajuhtimise lahenduse, mis ei puuduta enam kaebaja kinnistut (s.o nii Laanelinnu tee 5 ja 7 kinnistutelt kui ka Laaneserva tee 8 kinnistult kogutav sademevesi suunatakse piki Laanelinnu teed kulgevasse kraavi). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
  5. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuivõrd vaidlusaluse sademevee lahenduse osas ei ole ühtegi projektimuudatust ega kompromissi seni kinnitatud ja seetõttu ei saa eeldada, et edasised ehitustööd toimuvad just muudetud lahendusest lähtuvalt, tuleb määruskaebuse lahendamisel võtta aluseks vaidlustatud ehituslubadega heaks kiidetud sademevee lahendus.
  6. Kaebaja on vaidlustanud selle, et ehitusload näevad ette Laaneserva tee 8 ja Laanelinnu tee 5 kinnistutelt sademevee juhtimise nende kinnistute ja Laaneotsa tee 13 kinnistu vahelisse madalasse kraavi, mille läbilaskevõime ei ole piisav ja seetõttu valguks osa kraavi juhitud veest kaebaja kinnistule (st Laaneotsa tee 13 kinnistule), mis on naaberkinnistutest madalam ja kaetud turbaga ning kus ei ole maapinna tõstmine lubatud.
  7. Kaebaja hinnangul on Laaneserva tee 8 ja Laanelinnu tee 5 ehitusload vastuolus kehtiva Laanekivi DP seletuskirja p-ga 3.4, mis keelab sulgeda olemasolevaid kraave ning kohustab hoonete katustelt ja teedelt tuleva sademevee immutama kinnistu piires pinnasesse. Laanekivi DP seletuskirja p 3.4 kohaselt on ala liigniiske (kevadeti ulatub vesi kraavides maapinnani) ning elamuala pinnase režiimi reguleerimise eelistatavaks võimaluseks on hoonestuse aluse pinnase tõstmine, kuid seejuures ei tohi maapinna tõstmine halvendada naabrite keskkonda. Olukorras, kus kaebaja on naaberkinnistu omanik ning Laanekivi DP-s sademevee ärajuhtimisega seotud nõuete eesmärgiks on selgelt kaitsta mh tema huve, on kaebaja õiguste rikkumine sademevee kinnistute piiril olevasse kraavi juhtimisega ilmselgelt võimalik (nt Riigikohtu 09.06.2023 otsus nr 3-20-2247, p 15; 25.11.2019 otsus nr 3-17-1930, p 14.1; 20.02.2019 otsus nr 3-14-52416, p 15; 31.01.2017 otsus nr 3-3-1-69-16, p 26; 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 10). Kaebust ei ole alust pidada ilmselgelt perspektiivituks ega sellel põhjusel välistada esialgse õiguskaitse kohaldamist. Laanelinnu tee 5 kinnistule väljastatud ehitusloale esitatud kaebuse tähtaegsuse ja vajaduse korral kaebetähtaja ennistamise küsimuse peab lahendama halduskohus, kuid ka selles osas ei ole asjaolud nii selged, et kaebuse eduväljavaated võiks hinnata olematuks. 5
(6)3-23-1882 16. Kuigi kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, ei ole selle eduväljavaated ülekaalukad ning kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus kuigi tungiv. Võimalik vastuolu DP-ga ei tingi vältimatult ehitusloa tühistamist, kui kõrvalekaldega ei kaasne kaebaja õiguste rikkumist. Puudub vaidlus, et kaebaja kinnistut hõlmava Laaneotsa DP seletuskirja p 3.1 näeb ette sademevee juhtimise piirkonda läbivatesse kraavidesse, sh tuleb säilitada Laaneotsa tee 13 lõunaservas asuv kraav. Kõnealune kraav on tähistatud ka aastate 2016–2027 sademevee arengukava kaardil (kaebuse lisa 13.3), mille kohaselt vajab kraav taastamist (tähistatud punase pidevjoonega). Viimsi valla 25.11.2021 väljastatud Laaneserva tee 8 sademevee tehniliste tingimuste p-dest 2 ja 5 nähtub, et Laaneserva tee 8 ja Laaneotsa tee 13 kinnistute vaheline kraav tuleb säilitada ja juhtida sinna ka Laaneserva tee 8 kinnistult kogutav sademevesi. Kuna vaidlusalune kraav paikneb kinnistute piiril, siis on tegemist naabrite ühiskasutuses oleva piirirajatisega (

§ 151lg 1).

Piirirajatise kasutamine ei tohi olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju naabrile (

§ 151

lg 2) ning kui piirirajatist kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt (

§ 151lg 3).

Piirirajatise kasutamisel tekib naabrite vahel võlasuhe, mille sisuks on piirirajatise otstarbekohane kasutamine ja hoidumine naabrit kahjustamast. Kaasomandis olevale ja ühiselt kasutatavale piirirajatisele ei tule mh seada servituuti ühe piirinaabri kasuks (

§ 172lg 1).

17. Ringkonnakohus leiab eeltoodust tulenevalt, et sademevee lahendus, millega kolmandate isikute kinnistutelt juhitakse sademevesi olemasolevasse kraavi, ei pruugi tingimata rikkuda kaebaja õigusi, isegi kui DP-s oli nähtud ette teistsugune lahendus. Ulatuses, milles kraav on Laaneotsa tee 13, Laaneserva tee 8 ja Laanelinnu tee 7 kinnistute piirirajatiseks, vastutavad piirinaabrid ühiselt selle eest, et kraavi otstarbekohane kasutamine sademevee ärajuhtimiseks oleks võimalik. Kaebaja ei saa keelata piirirajatise otstarbekohast kasutamist, kuid tal on õigus teistelt piirnaabritelt nõuda, et nad osaleksid kraavi toimimise tagamises. Kui naaberkinnistutelt suunatakse sademevesi kinnistute piiril asuvasse kraavi ja see hakkab kraavi läbilaskevõime ületamise tõttu valguma kaebaja kinnistule, saab kaebaja nõuda naabritelt kraavi toimimiseks vajalike tööde tegemist või teha vajalikud tööd ise ja nõuda naabritelt tehtud kulude hüvitamist proportsionaalses ulatuses. Samuti saab kaebaja vajaduse korral nõuda kahju hüvitamist (vt

§ 151lg-d 2 ja 3).

Laaneotsa tee 13 kinnistu on hoonestamata ja puudub alus arvata, et isegi kui asjaomane kraav ei toimi piisaval määral, et võtta vastu kolmandate isikute kinnistutelt kogutavat sademevett, tooks see juba kohtumenetluse ajal kaasa kaebaja kinnistu pöördumatu kahjustamise. 18. Eelneva põhjal jääb X määruskaebuse rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 04.09.2023 määruse resolutsiooni p 5 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.