Obsah (12)

§ 238§ 199§ 310§ 180§ 175§ 126§ 274§ 381§ 306§ 183§ 179§ 206

1-23-5133 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.10.2023, Tartu Kriminaalasja number 1-23-5133 (22278001011) Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekre

§ 238

lg 1 punktidest 3 ja 4 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1.

§ 199lg 1 p 5 alusel lõpetada kriminaalmenetlus Reigo Veide suhtes Kar

S § 121 lg 1 järgi osaliselt (A. U. kehalise väärkohtlemise teos). 2. Tunnistada Reigo Veide süüdi KarS § 121 lg 1 järgi (M. V. kehalise väärkohtlemise teos) ja mõista talle rahaline karistus 240 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 2400 eurot. 3.

§ 238

lg 2 alusel vähendada Reigo Veidele mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks rahalise karistuse 160 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 1600 eurot. 4. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Reigo Veide karistuse hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.-25.06.2022, s.o 3 päeva ehk 9 päevamäära. Lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 151 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 1510 eurot. 5.

§ 310lg 2 alusel jätta kannatanu A.

U. tsiviilhagi Reigo Veide vastu 300 euro nõudes läbi vaatamata. 6. R. Veidelt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuludena: 1-23-5133 1)

§ 175

lg 1 p 4 alusel pool määratud kaitsjale makstud tasust summas 212,40 eurot; 2)

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1087,50 eurot.

Menetluskulud kokku summas 1299,90 eurot ja rahaline karistus summas 1510 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank. Rahalise karistuse makse tegemisel märkida viitenumber 99923400002385 ja selgitus „Rahaline karistus kriminaalasjas nr 1-23-5133“. Menetluskulude makse tegemisel märkida viitenumber 99923700033083 ja selgitus „Rahaline karistus kriminaalasjas nr 1-23-5133“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 7. Jätta määratud kaisjale makstud tasu summas 212,40 eurot riigi kanda. 8. Asitõend: Lõuna prefektuuri relvahoidlas aadressil Riia 132, Tartu hoiul olev Reigo Veidele kuuluv puidust kurikas – KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

Edasikaebekord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva otsuse peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule (Riigikohtu

1. mai
2. a määrus asjas nr 3-1-1-44-15 punktid 8–10). Kriminaalmenetluse lõpetamise peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul. Asjaolud ja süüdistus
3. Reigo Veidet süüdistatakse KarS § 121 lg 1 järgi selles, et tema 23.06.2022 kella 23.30 paiku aadressil Jõesadama 2 Luunja alevikus Luunja vallas A ja O kaupluse juures kasutas füüsilist vägivalda A. U. ja M. V. suhtes. Füüsilise vägivalla kasutamine seisnes selles, et R. Veide lõi ühe korra rusikaga M. V. vasaku lõualuu piirkonda, tekitades viimasele füüsilist valu. Pärast seda võttis R. Veide sõidukist XXX (XXX) puidust kurika ning lõi sellega ilma põhjuseta ühe korra A. U. tagumise reie alumise kolmandiku piirkonda, tekitades viimasele füüsilist valu, reiekontusiooni ja hematoomi tagumise reie alumise kolmandiku piirkonda. Kohtuotsuse põhjendused
4. Esmalt hindab kohus süüdistuse tõendatust ja kvalifitseerib etteheidetava teo (I). Seejärel lahendab karistuse mõistmisega seonduvad küsimused (II), võtab seisukoha tsiviilhagi osas (III) ning lahendab menetluskuludega (IV) ja asitõenditega seonduva (V). (I) 2 1-23-5133
5. KarS § 121 lg 1 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Süüdistuse kohaselt on R. Veide kasutanud füüsilist vägivalda A. U. ja M. V. suhtes.
6. Kannatanud A. U. ja M. V. viibisid koos tunnistajate K. M. S., R. J. ja M. K. 23.06.2022 kella 23 paiku Tartu vallas Luunjas ning tähistasid jaanipäeva. Esialgu viibiti Luunja sadama parklas (tunnistaja M. K. ja kannatanu M. V. ütlused). Seltskonnale lähenes meesterahvas (seda kinnitavad kõigi kannatanute ütlused), kes hiljem politsei poolt läbi viidud isikusamasuse kontrolli käigus osutus R. Veideks (I kd, tl 47). Tunnistaja M. K. ütluste kohaselt soovis R. Veide, et noored pargiksid tema auto ümber, kuna mees oli liiga tugevas alkoholijoobes, et seda ise teha. Teised kohalolijad ei mäletanud või ei saanud aru, miks R. Veide nende poole pöördus. Kõigi üle kuulatud noorte sõnul oli meesterahvas neile tundmatu, agressiivselt meelestatud ning nähtavas alkoholijoobes. Tema autot kirjeldati kui XXX maasturit. Noored keeldusid mehe auto ümber parkimisest. Tunnistajad K. M. S. ning M. K. kirjeldasid, et seejärel liikusid noored eemale, Luunja A ja O poe juurde. Kannatanu A. U. tunnistuse kohaselt toimus kogu episood A ja O poe juures. Kannatanu M. V. rääkis süüdistatavaga, mispeale viimane tõmbas teda kraest ning lõi ühe korra rusikaga vasaku lõualuu piirkonda. M. V. kukkus maha. Seda kinnitavad kõigi tunnistajate ütlused. M. V. enda sõnul kaotas ta korraks ka teadvuse ning löögist tekkinud füüsilist valu tundis ta ka järgneval päeval. Süüdistatav võttis autost puidust kurika ning kannatanute M. V. ja A. U. sõnul ähvardas neid ka kasteediga. Samuti lõi ta A. U. vasaku jala põlve taha kurikaga. Kannatanu sõnul tundis ta füüsilist valu, hiljem tekkis ka hematoom. Kõik kannatanud ja tunnistajad peale M. K. olid juhtunule eelnevalt tarvitanud alkoholi.
7. Kannatanute ja tunnistajate ütlusi kinnitab 23.06.2022 häirekeskusele laekunud kõne 06.04.2023 vaatlusprotokoll (I kd, tl 1–2). Teatatakse, et auto reg-nr XXX juht on joobes ja vehib kurikaga. Helistaja kirjeldab menetlusaluse isiku välimust – umbes 1,70 m pikk, lühemad juuksed, seljas T-särk, millel kolmnurkne kujund. Teataja ütleb veel, et autojuht peksab teisi autosid kurikaga. Politsei tegevust tõendavad tunnistaja O. S. ütlused (I kd, tl 25–27) ning väljavõte Tartu 6486 patrulliekipaaži teenistuslehest (I kd tl 4). Kuriteosündmusele järgnenud asjaolusid tõendavad kohale jõudnud politseipatrulli vormikaamerate salvestised (tl 5–10, DVD-plaat). Salvestiste 09.05.2023 vaatlusprotokollist nähtub, kuidas mõlemad kannatanud selgitavad politseiametnikele, et toimus sõnelus ning R. Veide lõi neid. M. V. sõnul oli R. Veide väga agressiivne ja lõi teda ühel korral rusikaga näkku. A. U. osutab kohale oma vasaku reie tagapinnal, kuhu R. Veide teda oli kurikaga löönud. Ka A. U, kinnitab, et R. Veide oli olnud ilma asjata agressiivne. Videosalvestiselt on näha veel, kuidas politsei teostab R. Veide sõiduki läbivaatust ja leiab selle pagasiruumist puidust kurika ja metallist kasteedi.
8. Kannatanu A. U. vigastused on fikseeritud Tartu Ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas 24.06.2022 (tl 19–20). Diagnoositud vigastus on reiekontusioon ning epikriisile on lisatud ka fototabel vigastusest. Fotolt ja epikriisist nähtub, et A. U. vasaku reie alumisel tagapinnal on vähene turse ja verevalum.
9. R. Veide tunnistas kohtuistungil end temale etteheidetavas kuriteos süüdi, kuid ei soovinud ütlusi anda.
10. Nii tervisekahjustus kui ka valu on KarS § 121 lg 1 normatiivsed koosseisutunnused. Esimese neist tunnustest defineerib Vabariigi Valitsuse 13.08.
11. a määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 1 lg 2, mille kohaselt on tervisekahjustus osutatud määruse mõttes organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel (vt RKKK 3 1-23-5133 12.11.2019, 1-18-7833, p 22 koos edasiste viidetega). Seega on kontusioon käsitatav kehavigastusena KarS § 121 tähenduses, sest nahaaluste kudede anatoomiline terviklikkus on füüsilise mõjutamise teel häirunud.
12. Valu kui KarS § 121 koosseisulise tunnuse osas on Riigikohus märkinud järgmist. Riigikohtu varasemas praktikas on valu tekitamist põhimõtteliselt peetud sobivaks ja põhiseaduspäraseks kriteeriumiks, mille alusel piiritleda KarS § 121 järgi karistatavat tegu väljapoole karistusõiguse reguleerimisala jäävast käitumisest. Valu organismi kaitsefunktsioonina on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Üldtuntud on asjaolu, et valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik tunneb valuna, on subjektiivne nähtus, mis on eri inimeste puhul erinev ja mis võib muu hulgas sõltuda ka näiteks vanusest, soost, psüühilisest seisundist ja muudest subjektiivset laadi asjaoludest. Valu subjektiivsust silmas pidades tuleb valu tekitava kehalise väärkohtlemise tuvastamiseks kõigepealt kannatanu ülekuulamisel küsida, kas ta tundis valu. [---] Järgmisena tuleb lahendada küsimus sellest, kas siis, kui kannatanu kinnitab valu tundmist, piisab lugemaks tuvastatuks valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivset koosseisu. Kohtupraktikas valitseva arvamuse kohaselt tuleb sellele küsimusele tulenevalt valu subjektiivsusest vastata eitavalt. Nimelt tuleb kohtupraktika kohaselt käsitletaval juhul täiendavalt hinnata, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada ka valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu olemasolu. Sellise lisanõude eesmärk on vältida isiku alusetu süüditunnistamine kuriteos olukorras, mil nn sõltumatu kolmanda isiku objektiivne hinnang isikutevahelisele füüsilisele kontaktile eitab karistusõiguslikult relevantse valu tekkimise võimalikkust (RKKK 04.05.2015, 3-1-1-29-15, p 11).
13. Seega on kriminaalasjas tuvastamist leidnud, et R. Veide põhjustas kannatanu A. U. füüsilist valu löögiga vasaku tagumise reie alumise kolmandiku piirkonda ning tervisekahjustuse, s.o reiekontusiooni. Kannatanu M. V. põhjustas R. Veide füüsilist valu vasaku lõualuu piirkonnas.
14. Kohus on seisukohal, et R. Veide pani kehalise väärkohtlemise toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. R. Veide teokirjeldustest tulenevalt ei saa rääkida mingist muust tahtluse vormist kui kavatsetusest. Tema käitumine oli agressiivne ning ta näitas kannatanutele ja tunnistajatele juba enne löömist nii puidust kurikat kui ka metallist kasteeti. Kõik see viitab üheselt sellele, et R. Veide seadis enda tegutsemise eesmärgiks kannatanutele vähemalt valu tekitamise.
15. Seega on tõendamist leidnud, et R. Veide kasutas kannatanute A. U. ja M. V. suhtes füüsilist vägivalda ning põhjustas sellega neile valu ja A. U. ka tervisekahjustuse. Seega on KarS § 121 lg 1 teokoosseis täidetud.
16. Kohus ei tuvastanud R. Veide tegudes õigusvastasust välistavaid asjaolusid. R. Veide on ka süüvõimeline ja tema süüd välistavad asjaolud puuduvad. (II)
17. R. Veide karistusregistri väljatrükilt (tl 57) nähtub, et isikul on kaks kehtivat väärteokaristust ning mõlemad väärteod on toime pandud süüdistuses ette heidetava teoga samal päeval. Väärteoasjas nr 2780,22,006086/4 on teda karistatud 23.06.2022 KarS § 275 lg 4 1-23-5133 1 ning RelvS § 892 lg 1 järgi (tl 60-62). Väärteoasjas nr 2780,22,006,292/5 on R. Veidet karistatud KarS § 218 lg 1 järgi. Seda viimast otsust kriminaalasja toimikus ei ole.
18. Toimikus olevad tõendid viitavad võimalikule topeltkaristamise ohule. Sündmuse protokoll-arvestuskaardilt (tl 3) ja patrulliekipaaži 23.06.2022 teenistuslehe väljavõttest nähtub mh, et sõiduki XXX juht tuli autost välja ja vehib kurikaga; kell 23.35 juba peksab teisi autosid kurikaga ning kurikaga on kahjustatud sõiduki XXX (XXX) juhipoolset ust. Veel on kirjas, et R. Veide oli saabunud sõidukiga kohale ja tal läks teadmata põhjusel M. tüliks. Reigo lõi M. rusikaga vastu nägu. M. sõber A. läks aru pärima ja Reigo lõi A. autost võetud kurikaga vastu põlve, lisaks lõi kurikaga vastu XXX ust. Kahjustatud sõiduki omanik tegi ise sõidukist pildid ja lubas hiljem ise politseisse pöörduda. Tunnistaja K.-M. S. ütlustest (tl 29) nähtub, et „Mees muutus juba väga kurjaks ning lõi A. ühe korra kurikaga vasaku põlve taga otsa. Ei kujuta ette, kuidas löök sinna tabas. Sama löögi ajal kurikas läks ka vastu kõrval seisva sõiduauto XXX (mingi tumedavärvi, täpsemalt kirjeldada ei saa) juhipoolse (vasakpoolse) esiust. Sellest löögist autol tekkis väike mõlk.“
19. Seega nähtub sündmuse protokoll-arvestuskaardilt ja teenistuslehe väljavõttest, et R. Veide lõi A. kurikaga ja lisaks lõi kurikaga ka sõiduautot XXX. Samas tunnistaja ütluste kohaselt toimus nii kannatanu kui sõiduki XXX kurikaga löömine ühe ja sama löögiga.
20. Asjaolu selgitamiseks uuendas kohus kohtuliku arutamise ja küsis prokuröri ja kaitsja seisukohta. Prokurör selgitas, et väärteoasjas karistati R. Veidet selle eest, et tema 23.06.2022 lõi tahtlikult puidust kurikaga vastu sõiduauto XXX (XXX) juhipoolset ust, mille tulemusel tekkis uksele mõlk. Seega on tegemist sama sündmuse raames toimunud sõiduauto XXX kahjustamisega. Prokuratuur on seisukohal, et A. U. ja sõiduauto kahjustamine on toime pandud ühe teoga. R. Veide kahjustas autot ettevaatamatusest, mis ei oleks tohtinud tuua talle kaasa väärteootsust KarS § 218 järgi. Sellest tulenevalt võiks kohus kaaluda, kas isiku karistamine on siiski sellisel juhul võimalik või on see ne bis in idem põhimõttega vastuolus. Kaitsja avaldas, et talle pole teada väärteokaristuse asjaolud, kuid juhul, kui A. U. löömine ja sõiduauto kahjustamine on toime pandud ühe teoga, ei ole süüdistatava karistamine võimalik.
21. Seega menetluse uuendamise järel saadud informatsioon kinnitas tõenditest nähtuvat – R. Veide üks ja sama kurikahoop tabas nii A. U. kui ka sõiduautot XXX. Sõiduauto XXX kahjustamise eest on R. Veidet karistatud (kohus nõustub prokuröri kriitikaga väärteootsuse aadressil) ja see otsus on jõustunud. KarS § 2 lg-st 3 tuleneb topeltkaristamise ja -menetlemise keeld – ne bis in idem põhimõte. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda. Seega ei ole R. Veide karistamine A. U. löömise eest lubatav. 19.

§ 274

lg 1 kohaselt kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse § 199 lõike 1 punktides 2–8 sätestatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu [---] lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega.

§ 199

lg 1 p 5 kohaselt on menetlus välistatud, kui samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend. Ka Riigikohus on asjas, kus isikut oli juba sama teo eest väärteokorras karistatud, kriminaalmenetluse

§ 199lg 1 p 5 alusel lõpetanud (RKKK 07.05.2007, 3-1-1-124-06).

1. Seega tuleb menetlus osas, milles R. Veidele heidetakse ette A.U. löömist, lõpetada, kuna tema karistamine selle teo eest ei ole võimalik.
2. M. V. kehalise väärkohtlemise eest tuleb R. Veidet karistada.
3. KarS § 121 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kuivõrd karistuse mõistmisel saab lähtuda ainult M. V. suhtes toime pandud teost, saab R. 5 1-23-5133 Veide teosüüd lugeda väiksemapoolseks. Tegemist on ka varem kriminaalkorras karistamata isikuga. Seega on põhjendatud kergemaliigilise, so rahalise karistuse kohaldamine.
4. R. Veide kuritegu seisnes ühes löögis, mis põhjustas kannatanule võimalikest koosseisupärastest tagajärgedest kergema, s.o valu. Kohus hindab R. Veide teosüüd väiksemapoolseks. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKK 1-17-1629, p 28 koos edasiste viidetega ja RKKK 3-1-1-6-17, p 9 koos edasiste viidetega).
5. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaitsja märkis, et kui inimene tunnistab oma süüd, on vabatahtlikult nõus vastu võtma karistuse, siis inimene silmnähtavalt kahetseb oma tegu. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Karistuse vastuvõtmisega nõustumisest saab rääkida kokkuleppemenetluses. Poolte avaldatu kohaselt ei sõlmitud asjas kokkulepet, kuna R. Veide sellega ei nõustunud. Ka ei ole karistuse vastuvõtmisega nõustumine käsitatav kergendava asjaoluna. Menetluses avaldatud kahetus peab olema puhtsüdamlik ja siiras ning kahetseda tuleb teo enese pärast, mitte seetõttu, et saabuv karistus hakkab mõjutama järgnevat elu.
6. Järgmisena käsitleb kohus võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. R. Veide 23.06.2022 käitumise asjaolud viitavad õiguskorra mitteaustamisele ja asetuvad loogilisse mustrisse kohtuistungitel tajutuga. Karistusregistrist nähtuvalt on teda lisaks KarS § 218 veel karistatud. KarS § 275 alusel on karistatav võimuesindaja solvamine, Relvaseaduse § 892 lg 1 alusel elektrišokirelva või tsiviilkäibes keelatud külmrelva valmistamine, soetamine, omamine, hoidmine, müümine, kandmine, edasitoimetamine, vedamine või muu ebaseaduslik käitlemine.
7. Mõlemad väärteo eest määratud rahatrahvid on tasumata. Kohtu küsimusele tasumata jätmise põhjuste kohta teatas R. Veide, et menetlejad saadavad talle otsuseid ainult digitaalselt ja kuna tal ei ole ID-kaarti, ei saa ta neid otsuseid avada. Süüdistatav kohtueelses menetluses ütlusi andnud. Kohtuistungil tunnistas ta end süüdi, kuid ütlusi ei andnud. Esimesele kohtuistungile ilmus ta videosilla vahendusel 15 minuti hilinemisega ning ta ei pidanud vajalikuks kohut enne oma soovist videosilla kaudu osaleda teavitada. 09.10.2023 toimunud kohtuistungi aeg määrati arvestades süüdistatava poolt väidetavat Eestis viibimise aega. Sellest hoolimata R. Veide kohtuistungile kohale ei tulnud ning teatas kaitsja vahendusel, et on haigestunud ja kuna tal puudub perearst, pole võimalik kohtule arstitõendit haigestumise kohta esitada. Kohus saatis seepeale videosilla vahendusel osalemiseks lingi ja kohtuistung sai toimuda. Mingeid nähtavaid haigustunnuseid R. Veidel ei esinenud. Tavapäraselt on süüdistajad menetlejate suhtes lugupidavad, mis annab alust eeldada, et mõningane eripreventiivne toime on saavutatud ainuüksi menetluse läbiviimisega. R. Veide puhul see nii ei ole. Süüdistatava suhtumine eelnevalt määratud karistustesse, praeguses kriminaalasjas ette heidetava teo toimepanemise ajaolud ja isiku menetluslik käitumine koosmõjus ei võimalda hinnata karistuse eripreventiivsele mõjule allumise prognoosi isegi mitte keskpäraseks, see on halb.
8. Kõigele eelnevale vastab karistus sanktsiooni keskmisest mõnevõrra väiksemas määras. KarS § 44 lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. [---] Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. R. Veide keskmine päevasissetulek
9. aastal oli 0 eurot (tl 58), mistõttu kuulub kohaldamisele miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 6 1-23-5133 eurot. Eeltoodut arvestades tunnistab kohus R. Veide süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja karistab teda rahalise karistusega 240 miinimumpäevamäära ulatuses, so 2400 eurot.
10. Kuivõrd kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb

§ 238

lg 2 alusel vähendada süüdistatavale mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, s.o vastavalt 160 päevamäära, s.o 1600 euroni. 29. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (tl 41–43) kohaselt oli R. Veide kinni peetud 23.–25.06.2022, s.o 3 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestab kohus karistuse hulka eelvangistuses viibitud aja. Ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. Sellest tulenevalt arvata R. Veide karistuse hulka tema kinnipidamise aeg 23.–25.06.2022, s.o 3 päeva ehk 9 päevamäära (90 eurot). Lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 151 päevamäära, s.o 1510 eurot. (III) 30.

§ 381

lg 1 p 1 kohaselt on kannatanul õigus esitada kahtlustatava, süüdistatava või tsiviilkostja vastu tsiviilhagi, mille kohus vaatab läbi kriminaalmenetluses. Kannatanu võib tsiviilhagis esitada nõude, kui nõude eesmärk on kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või heastamine, kui selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega ja kui sellist nõuet oleks võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses. 31. Kannatanu A. U. esitas 27.06.2023 hagiavalduse kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõudes (tl 16). Selle kannatanu suhtes toime pandud teo osas tuli menetlus topeltkaristamise keelu tõttu lõpetada.

§ 310

lg 2 kohaselt, kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse või lõpetab kriminaalmenetluse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. 32. Seega jätab kohus A. U. hagi temale õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata. Kannatanul on õigus esitada sama nõue läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluses. (IV) 33.

§ 306

lg 1 p 14 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p-de 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud muuhulgas määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

1. R. Veidele riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kellole on kohtueelses menetluses välja mõistetud tasu kogusummas 136,80 eurot (tl 71–72). Kohtumenetluses rahuldati kaitsja Aivar Kello tasutaotlus ja mõisteti see välja 288 euro ulatuses. Seega on R. Veidele määratud kaitsjale makstud tasud tema kaitsmise eest kohtueelses menetluses ja kohtus kokku 424,80 eurot (136,80+288).
2. Käesolevas kriminaalasjas oli algselt esitatud R. Veidele süüdistus kahe isiku kehalises väärkohtlemises. Nagu juba eelnevalt nähtus, lõpetab kohus käesoleva otsusega R. Veide suhtes kriminaalmenetluse ühe teo osas, s.o kurikaga A. U. löömise osas.

§ 183lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud riik.

Eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et põhjendatud on R. Veidelt väljamõistetavat kaitsjatasu vähendada poole 7 1-23-5133 võrra, s.o 212,40 euro võrra. Seega kuulub R. Veidelt väljamõistmisele kaitsjale kohtueelses menetluses ja kohtus makstud tasu kokku summas 212,40 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu summas 212,40 eurot jääb riigi kanda. 36.

§ 175lg 1 p 9 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskuluna sundraha. Kar

S § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritu kuritegu on tulenevalt KarS § 4 lg-st 3 teise astme kuritegu.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ulatuses. Seega tuleb R. Veidelt välja mõista sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, s.o 1,5 kuupalga alammäära suuruses summas. Sundraha suurus määratakse kohtuotsuse kuulutamise aja seisuga. Vabariigi Valitsuse 09.12.

1. a määruse nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2023 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 725 eurot, mis tähendab, et sundraha teise astme kuriteo toimepanemise korral oli kohtuistungite toimumise aja seisuga 1087,50 eurot (1,5 x 725).
2. Riigile hüvitatavad menetluskulud kokku on 1299,90 eurot (212,40+1087,50). 38.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdistatav ega kaitsja menetluskulude vähendamist või ajatamist ei taotlenud. (V) 39.

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega.

§ 206

lg 1 p 3 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise määruses märgitakse asitõendite või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvate objektidega toimimise viis.

§ 126

lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. 40. Kriminaalasjas on R. Veidelt tema kasutuses olnud sõiduki läbivaatusel leitud ja ära võetud puidust kurikas (tl 40). Kuigi kriminaalmenetlus kurikaga löömise teo osas lõpetatakse, on selge, et seda sama kurikat kasutati süüteo toimepanemiseks. Seetõttu on kohus seisukohal, et kõnealust kurikat ei ole võimalik R. Veidele tagastada.

§ 206lg 1 p-st 3 tulenevalt tuleb otsustada asitõendiga toimimise viis.

Kohus on seisukohal, et Lõuna prefektuuri relvahoidlas aadressil Riia 132, Tartu hoiul olev puidust kurikas tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

/allkirjastatud digitaalselt/ 8