1-19-2545/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-9436 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov , Ivi Kesküla ja Meelika Aava Kriminaalasi V.D ’i süüdistuses KarS § 199 lg. 2 p. 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav 27 . novembri
2. a otsus Süüdistatava V.D ’i kaitsja vandeadvokaat Mati Senkel V.D, isikukood: XXX; kodakondsus: EV kodanik; emakeel: vene keel; haridus: XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati 16.11.2016.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg. 2 p. 7, 9 järgi 1-aastase vangistusega, kohaldades KrMS § 238 lg. 2 sätteid vähendatud V.D-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust, algusega 04.05.2016.a. Karistus on kantud. Tõkend – elukohast lahkumise keeld. Prokurör Katrin Aasmann Kaitsja Vandeadvokaat Mati Senkel RESOLUTSIOON
3. Jätta süüdistatava V.D ’i kaitsja apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
4. Määrata Advokaadibüroole Mati Senkel (reg. number 10555265) vandeadvokaat Mati Senkeli poolt V.D’ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 90,00 (üheksakümmend ) eurot. seoses
5. KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista V.D’ilt Eesti Vabariigi kasuks 90,00 (üheksakümmend) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK 1 EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; LUMINOR PANK EE401700017002872300 või EE
6. Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. V.D on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema, olles viimati 16.11.2016.a Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg. 2 p. 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, seega olles isikuks, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt varguseid, uuesti 03.07.2017.a ajavahemikul kell 21.40 kuni 22.15 Tallinnas, aadressil XXX, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas kannatanule EP-le kuuluva jalgratta Scott maksumusega 338 eurot, lõigates läbi trossluku maksumusega 10 eurot ning lahkus jalgrattaga sündmuskohalt. Jalgratta vargusega ja trossluku lõhkumisega tekitati kannatanule varalist kahju kokku summas 348 eurot. Seega V.D , võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg. 2 p. 9 järgi
8. Harju Maakohtu
9. 11.
10. a otsusega lühimenetluses tunnistati V.D süüdi KarS § 199 lg. 2 p. 9 järgi ning karistati teda vangistusega 9 (üheksa) kuud. Vähendati KrMS § 238 lg. 2 kohaselt V.D-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. Määrati, et karistuse kandmise alguseks loetakse kohtuotsuse jõustumisel V.D karistuse kandmisele asumise päev. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tõkend tühistatakse või KrMS § 313 lg. 1 p. 7 kohaselt kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend vahistamine tühistamisele karistuse ärakandmisel. VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel mõisteti V.D’ilt välja kannatanu EP kasuks tsiviilhagi summas 348 (kolmsada nelikümmend kaheksa) eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda EP arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX SWEDBANK. Mõisteti V.D-lt välja KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; 180 lg. 1, 3 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 216 (kakssada kuusteist) eurot ja sundraha summas 705 (seitsesada viis) eurot, s.o menetluskulud kokku summas 921 (üheksasada kakskümmend üks) eurot. Määrati, et menetluskulud tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi KrMS § 180 lg. 3 alusel 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 76 (seitsekümmend kuus) eurot ja 75 (seitsekümmend viis) eurosenti. ESITATUD APELLATSIOON
11. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava V.D ’i kaitsja vandeadvokaat Mati Senkel, kes vaidlustab kohtuotsuse karistuse osas ning leiab, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, so KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise alus isiku süü. 2 Kaitsja nõustub maakohtu poolt esile toodud karistust kergendavate asjaoludega, kui ei nõustu kohtuga selles osas, et isikut ei saa antud juhul karistada miinimumi lähedase karistusega, sest varasem karistus on olnud 8 kuud vangistust. Kohus on jätnud tähelepanuta, et 16.11.2016.a. otsusega mõisteti V.D-le karistus mitme episoodi eest, mistõttu 6-kuuline karistus 1 episoodi eest on ebaproportsionaalselt raske võrreldes eelmise karistusega. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 27.
12. 2017.a. otsus kriminaalasjas nr 1-17-9436 ning mõista V.D-le kergem karistus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
13. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1- 71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
14. Süüdistatava kaitsja apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid mõistetud karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus.
15. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. KarS § -st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Maakohus on karistust kergendava asjaoluna põhjendatult arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis. Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega süüdistatavale karistuse mõistmise osas, märgib kohtukolleegium, et maakohus on juba vastanud kaitsja seisukohale seoses V.D-le miinimumi lähedase karistuse mõistmise võimatusega. Nimelt märkis maakohus asjakohaselt, et kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud, on normi rikkumisele vaja reageerida rangemalt. K aristuse mõistmisel V.D-le ei saa arvestada vaid asjaoluga, et tegemist oli üheepisoodilise teoga ning varastatu väärtus ei olnud suur, vaid arvesse tuleb võtta 3 süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid tervikuna. V.D ei ole suutnud asuda õiguskuulekale teele, pidades lihtsamaks jätkata kuritegelikku käitumist. V.D on vargusi toime pannud süstemaatiliselt, mistõttu ühiskonna õiglustunde tagamiseks peab temale mõistetav karistus ning teole antav hinnang mõjutama teda õiguskuulekalt käituma ning panema ümber hindama oma senise käitumise ja mõtlemise. Rindkonnakohus nõustub maakohtuga, et E. Dmitrejev’ile mõistetav karistus ei saa ega tohigi olla talle meelepärane. Väärib märkimist seegi, et KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud sanktsiooni keskmiseks määraks on 2,5-aastane vangistus, mis oli antud juhul lähtepunktiks. Maakohus on kaugelt alla sanktsiooni keskmist määra jääva karistuse mõistmisel arvestanud seega täiel määral V.D ’i süü suurust ning kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust.
16. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg -st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
17. Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga 90 eurot. Menetlustoiminguks on taotluses märgitud apellatsiooni koostamine ja ajakuluks 1,5 tundi. Kolleegium leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele, kuna on kooskõlas KrMS § 175 lg 2 p 4 ettenähtuga. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb kaitsjatasu V.D’i kanda. 4