← Eesti

1-18-4757/18

Obsah (6)§ 185§ 238§ 130§ 180§ 2211§ 326

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. august 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-4757 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Urmas Reinola ja Meelika Aava Kriminaalasi

§ 185

lg 2 alusel välja mõista O.U ’ilt Eesti Vabariigi kasuks 60,00 (kuuskümmend) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; LUMINOR PANK 1 EE401700017002872300 või EE

  1. Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Harju Maakohtu 06.06.
  3. a otsusega kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi tunnistati O.U süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati teda 9 kuulise vangistusega. Vähendati

§ 238

lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati O.U eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 24.05 – 25.05.2018.a. s.o (2 päeva) karistusaja hulka ning määrati, et kandmisele kuulub 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 130

lg 4-1 alusel valiti O.U tõkendiks vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni ning võeti O.U vahi alla kohtusaalist. Määrati, et karistuse kandmise alguseks loetakse tema kinnipidamise aeg, s.o. 04.06.2018.a Mõisteti O.U’ilt välja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tsiviilhagi P OÜ kasuks 61,86 eurot. Mõisteti O.U-lt välja sundraha 375 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 150 eurot riigi tuludesse.

§ 180

lg 3 alusel määrati, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, s.o. 43.75 eurot kuus.

  1. O.U mõisteti süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi selles, et tema, olles 15.01.2018 karistatud Harju Maakohtu otsustega KarS § 199 lg 2 p 9 alusel (teod toime pandud vastavalt 28.08.2017 ja 20.09.2017), st olles isikuks, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi, võttis uuesti 22.05.2018 kella 15:00 paiku, olles XXX, Tallinn asuva XXX, müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised kaubad:- Essentiale forte N 600 mg N30 maksumusega 11.36 eurot, Liverta XR N30 maksumusega 15 eurot Liverta XR N90 maksumusega 35,50 eurot. Seega kauba kogumaksumusega 61,86 eurot ning möödus kassast jättes kauba eest maksmata ja lahkus apteegist koos varastatud kaubaga. Samuti tema võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil 04.06.2018 kella 20:31 paiku, olles XXX aadressil XXX, Tallinn müügisaalist neli deodoranti „Armani Code-Profumo“ maksumusega 33,99 eurot, seega kaupa kogumaksumusega 135,96 eurot ning möödus kassast jättes kauba eest maksmata, misjärel peeti ta turvatöötaja poolt kinni koos varastatud kaubaga, mis tagastati rikkumata kujul kauplusele. ESITATUD APELLATSIOONID
  2. Harju Maakohtu otsusele esitasid apellatsioonid süüdistatava kaitsja advokaat Merike Allikmäe ja süüdistatav O.U, kes vaidlustavad kohtuotsuse süüdistatavale mõistetud karistuse osas. 2 Kaitsja on seisukohal, et vaatamata sellele, et O.U on varem korduvalt kohtulikult karistatud ja tal on kaheksa kehtivat karistust, on võimalik karistada teda leebemalt. Arvestades isikut ja tema süü suurust on talle mõistetud karistus liialt karm. Apellatsioonides leitakse, et vangistus 6 kuud ei vasta kuriteo raskusele ega ka süüdimõistetu isikule. Kuigi kohus on tuvastanud kergendava asjaoluna süü tunnistamise ja puhtsüdamliku kahetsuse ning raskendavad asjaolud puuduvad, siis mõistes karistuseks 6 kuulise vangistuse, sellega arvestatud ei ole. Süüdistatav nõustub, et teda on korduvalt karistatud, kuid viimane kord karistas kohus teda vangistusega 5 kuud ja 10 päeva. Apellatsioonides leitakse, et antud kriminaalasjas piisanuks süüdistatava karistuseks poole lühemast vangistusest. O.U ei nõustu kohtu järeldustega ning ta kinnitab, et antud kuriteo episoodid on toime pandud mõtlematult ning enam ei kordu. Ta on sügavalt oma tegude üle järele mõelnud. Ta kahetseb toimunut puhtsüdamlikult. O.U palub kohtul objektiivselt hinnata tema süü suurust ning ta lubab, et rohkem ta õiguserikkumisi toime ei pane. Süüdistatav palub lühendada temale mõistetud vangistust ning asendada see narkomaanide sõltuvusraviga. Apellandid paluvad tühistada Harju Maakohtu 06.06.2018.a otsus asjas nr 1-18-4757 O.U ’i suhtes talle mõistetud karistuse osas ja mõista talle karistuseks 4 kuud vangistust. Süüdistatav palub mõistetud vangistuse asendamist sõltuvusraviga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
  3. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
  4. Süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonides ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid mõistetud karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonidel puudub ilmselgelt edulootus.
  5. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks karistuse mõistmise osas. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. 3 Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Maakohus on õigustatult leidnud, et arvestades tekitatud kahju suurust on süüdistatava süü on alla keskmise. Maakohus on karistust kergendava asjaoluna põhjendatult arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ning nendele ei viita esitatud apellatsioonides ka apellandid. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ettenähtud sanktsiooni keskmiseks määraks on 2,5-aastane vangistus, mis oli antud juhul lähtepunktiks. Maakohus on kaugelt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra jääva karistuse mõistmisel arvestanud seega O.U süü suurust ning kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Maakohus on õigesti märkinud, et süüdistatav on varasemalt 8 korral kohtulikult karistatud, kuid ei ole varasematest karistustest teinud enda jaoks ühtegi järeldust ning jätkab kuritegude toimepanemist, mistõttu tuleb talle mõista karistuseks reaalne vangistus. Vastuseks süüdistatava taotlusele asendada temale mõistetud vangistust sõltuvusraviga märgib kohtukolleegium, et nimetatud taotlust esitas süüdistatav esmakordselt apellatsioonis, seega maakohus tema niisugust taotlust lahendada ei saanud. Kohtukolleegium sedastab, et vangistuse asendamiseks sõltuvusraviga peavad olema täidetud formaalsed eeldused

§ 2211kohaselt.

Ringkonnakohus asub seisukohale, et kriminaalasjas puuduvad andmed, mille kohaselt oleks võimalik kaaluda süüdistatavale mõistetud vangistus e asendamise otstarbekust sõltuvusraviga, seega süüdistatava selline taotlus on ilmselt põhjendamatu. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega O.U-le karistuse mõistmise osas ning ei pea vajalikuks neid korrata. 7. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et kaitsja ja süüdistatava poolt esitatud apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja perspektiivitud. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326

lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata. 8. Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 60 eurot. Kohtukolleegium leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb kaitsjatasu O.U kanda. 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.